Võrdlesime parteide 2023. aasta valimisprogramme ja kõrvutasime keskkonnakavasid, et valijatel oleks lihtsam jälgida, mida selles vallas lubatakse.
Blogi
Keskkonnaagentuur koostas kasvuhoonegaaside inventuuri (NIR 2023) osana aruande LULUCFi ehk maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori 2021. a netoheite kohta. Aruande kohaselt oli 2021. a LULUCF sektori netoheide 2931,58 kt CO2 ekv.
Aleksei Vaštšenko töötab Keskkonnaagentuuri ilmaprognooside osakonnas programmeerijana, kuid vabal ajal on tal üks põnev hobi – ta ehitab muinasjutulisi jäälinnakuid. Uurisime talt, kas töö Keskkonnaagentuuris on tulnud tema hobi juures kasuks, millised on parimad ilmatingimused jäälinnaku ehitamiseks ja palusime tal jagada ka paari head nippi nende ehitamiseks.
Talvised ilmad on tagasi ja püsivad miinuskraadid hakkavad järjest enam katma veekogusid jääga. Kas teadsid, et Keskkonnaagentuur esindab Eestis riiklikku jääteenistust Läänemere jääinfo tagamiseks? Igal tööpäeval kanname jääkaardile meie merealade jääolukorra muutused – määrame jääliigid ning jäänähtused, paneme hinnangulised jää paksused. Samale kaardile jõuab ka jäämurdjate info ja Transpordiameti navigatsiooninõuded. Valminud jääkaarte saab jälgida interaktiivsel veebirakendusel jaakaart.envir.ee.
Ülevaatliku loo möödunud ilma-aastast leiad Keskkonnaportaali kaardilugude keskkonnast. 10 meeldejäävaimat ilmasündmust aastast 2022 leiad meie videokokkuvõttest.
12.12.2022 ilmus lehes „Postimees Arvamus“ Tartu Ülikooli terioloogia õppetooli töötajate Maris Hindriksoni, Egle Tammelehe ja Harri Valdmanni artikkel „TARTU ÜLIKOOLI TEADLASED ˃ Eesti suurkiskjate seires on aeg üle minna tegelikule teaduspõhisusele“. Kuna suurkiskjate seiret korraldab Eestis Keskkonnaagentuur ja antud artiklis seatakse kahtluse alla selle teaduspõhisus ja seega ka usaldusväärsus, anname järgnevalt ülevaate suurkiskjate seire olemusest ja kummutame mitmed artiklis esitatud väärarusaamad.
2022. aastal avaldas Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) mitmeid aruandeid, sealhulgas „2022 kliimateenuste seis. Energia“, mis keskendub energiaküsimusele – teemale, mis jätkuvalt domineerib aruteludes ja debattides, mõjutades iga kogukonda, ettevõtet, sektorit ning majandust kõigis maailma osades.
Alles see oli, kui Maroko üllatas kõiki jalgpalli maailmas. Vahetult pühade eel tuli põnev uudis Marokost ka ornitoloogia vallas. Nimelt nähti sealses väikelinnas Nadoris 22. detsembril naerukajakat, kelle rõngastas Aivo Klein 2019. aasta suvel ühel Varbla väikelaiul pesapojana.
2007. aastal tehtud uuringu kohaselt on ühe inimese aastane süsiniku jalajälg ligilähedale 650 kg CO2. Võiks ju arvata, et 15 aastaga on toimunud muutused. Midagi kindlasti on muutunud ka, aga kui vaadata lähemalt, siis näeme, et on ka neid näitajaid, mis liikunud pigem negatiivsema suunas.