Eesti inimesed armastavad loodust, on üsna keskkonnateadlikud ning oskavad enamasti prügi liigiti sorteerida. „Väga paljud tajuvad ka toodete ülepakendamise probleemi, ent paraku on tarbija jaoks keskkonnamoment reeglina ostueelistuses tagaplaanil,” nendib Keskkonnaagentuuri keskkonnakasutuse osakonna juhtivspetsialist Aleksandr Taraskin.
Blogi
Loodusvaatluste nutirakendus on loodud kõigile loodusesõpradele, kes soovivad oma vaatlusi salvestada ning jagada. Kirja sobib panna igasuguste liikide vaatlusi ja vaatlusi võib teha ka looma jälgede, tegevusjälgede, häälitsuste ja väljaheidete põhjal. Vaatluse saab äppi lisada ka siis, kui vaatleja ei suuda ise liiki määrata, kuid teeb vaadeldud isendist foto, video või helisalvestuse. Hiljem aitame meie omalt poolt liigi kindlaks teha.
Ajalehe Postimees eestvedamisel on koostatud uuring „Eesti metsade alternatiivne hindamine“ (edaspidi MAH). Soovime antud blogiloos lahti seletada Keskkonnaagentuuri metsastatistika aluseid. Järgnevalt toome välja olulisemad erinevused.
Eesti hüdromeetrilises seirevõrgus on jõgedel ja järvedel 62 automaatjaama, mis mõõdavad vee-taset ning vee- ja õhutemperatuuri. Parameetreid mõõdetakse kuus korda minutis ja edastatakse andmebaasi üks kord tunnis. Operatiivandmed avaldatakse Keskkonnaagentuuri veebilehel.
Ilmaradarid on üheks tähtsaimaks osaks kaasaegses meteoroloogilises seirevõrgus näidates sajualade paiknemist, liikumist ja intensiivsust suurte alade kohta mõneminutilise sammuga. Kogu see info saadakse radarilt välja saadetud ja mingilt objektilt sinna tagasi peegelduva signaali põhjal, milleks on näiteks kas veepiisk või jääkristall. Kuna selliseid objekte on palju ja nad paiknevad hajusalt, saab ilmaradar tagasi palju peegeldusi erinevatelt kaugustelt. Ilmaradar on ehitatud analüüsima just neid mitmeid peegeldusi. Keskkonnaagentuuri radarid asuvad Tallinn-Harku aeroloogiajaamas ja Sürgaveres.
Ringmajanduse edendamine eeldab kvaliteetsete ringlussevõetud toorainete õigeaegset tarnimist tootjatele. Vastavalt aga värskele Euroopa Keskkonnaagentuuri aruandele „Euroopa sekundaarse tooraine turgude uurimine” on kaheksast enamlevinud taaskasutatavast materjalist hästi toimivad järelturud vaid kolmel – alumiiniumil, paberil ja klaasil.
Mainides sõna „ringmajandus” saadavad mind vestluses tihtipeale tühjad pilgud − mida see endast kujutab. Vestluse käigus tabab mõni end mõttelt, et üksikindiviidina ei suuda ma kogu planeeti päästa. Aga mida ma siis saaksin keskkonna heaks ära teha?
Jaanuaris saime Loodusvaatluste nutirakenduse kaudu vaatluse Viimsi poolsaarelt, mis köitis spetsialistide tähelepanu. Tegu oli põneva sisestusega, sest varasemast polnud meile teada ühtegi ilvese vaatlust nii kaugelt Viimsi poolsaare tipust.
2023. aasta loomaks valiti lendorav. Meil on Keskkonnaagentuuris inimene, kes teab lendoravatest vist küll absoluutselt kõike. Saime kokku ja rääkisime tunnikese ainult nendest armsatest punnsilmadega loomadest.