Ülevaade: mida lubavad erakonnad teha keskkonna heaks

23.01.2023

Võrdlesime parteide 2023. aasta valimisprogramme ja kõrvutasime keskkonnakavasid, et valijatel oleks lihtsam jälgida, mida selles vallas lubatakse.

Kuigi erakondade põhifookuses on hetkel inimeste toimetulek ja rahva turvalisus, usume, et kriiside möödumisel saavad erakonnad taas keskenduda pikale plaanile, kus on oluline koht jätkusuutliku ja hoitud elukeskkonna kavandamisel. Kindlasti aitab keskkonnaprogrammides kirjeldatu paremini mõtestada ka riigisektori töid ja tegemisi ning osundab võimalikele keskkonnavaldkonna probleemidele, mis vajavad lahendust. Tunnustame erakondi sisukate ja varasemast põhjalikumate keskkonnaprogrammide eest. Tõstatatud on mitmeid nii keskkonnapoliitika kui ühiskonna jaoks olulisi teemasid, välja on toodud ambitsioonikaid ja vajalikke arengusuundi.

Kättesaadavate valimisprogrammide põhjal kokku pandud tabelist leiab ülevaate, milliseid teemasid peeti oluliseks ja mida lubati.

Teemad	Eesti 200	EKRE	Isamaa	Keskerakond	Parempoolsed	Reformierakond	Rohelised	Sotsiaaldemo-kraatlik erakond
Keskkonna ja kliimapoliitika tervikraamistik ehk sisuliselt kliimaseadus	Kehtestame kliimaseaduse praeguse valdkondliku seadustiku korrastamiseks ja ajakohastamiseks.	Seisukoht pole välja toodud.	Seisukoht pole välja toodud.	Töötada välja kliimaseadus, mis võtab fookusesse kogu roheleppe eesmärgi.	Seisukoht pole välja toodud.	Koostöös teadlaste, ekspertide ja ettevõtjatega lepime kokku parima teekonna Eesti 2035 strateegia täitmiseks ja Eesti 2050 kliimaneutraalsus saavutamiseks.	Loome teaduspõhise kliimaseaduse.	Võtame vastu kliimaseaduse, mis seab selged eesmärgid ja annab seaduslikud raamid otsuste tegemiseks kõigile valitsemistasandi-tele ja sektoritele.
Läbi maakasutuse parema planeerimise saame suunata elukeskkonna kujundamist	Elurikkuse säilitamise ja taastamisega, st looduse pakutavate hüvede panusega, mis on inimese eluks vältimatult vajalikud, on vaja arvestada igas sektoris, kõigis otsustusprotses-sides, majandusarvestu-ses ja ruumilises planeerimises. Toetame Rohetiigri eestveetava säästliku maakasutuse teekaardi valmimist ja tagame selle rakendamiseks vajalike riigipoolsete ülesannete täitmise.	Seisukoht pole välja toodud.	Seisukoht pole välja toodud.	Võtta suurema tähelepanu alla tihe- ja hajaasustusalade maastikuline ning ruumiline planeerimine, tagades kõrgendatud avaliku huviga rohealade ökoloogiliselt ja ruumiliselt läbimõeldud kasutamise ning kaitse.	Seisukoht pole välja toodud.	Elurikkuse taastamiseks kaardistame tervikliku rohevõrgustiku üle kogu Eesti, kaasates looduskaitsesse erametsa-omanikke, kohalikke omavalitsusi ja kogukondi. Rohevõrgustikku kuuluvad, kuid kaitsealadest välja jäävad loodusalad on võtmetähtsusega võrgustiku sidususe tagamisel.	Arvestame linnaplaneerimisel linna kui ökosüsteemi põhimõtetega. Kaasaegsetel teadmistel põhinev planeerimine (sh 15-minuti-linna kontseptsioon) on võtmeküsimuseks tervist soosiva, esteetilise, liikumakutsuva, turvalise, ökonoomse, kliimamuutuste suhtes kindlama ja mugava linnakeskkonna kujundamisel.	Seirame Eesti looduse elurikkust ja ökosüsteemide elujõulisust ning võtame looduse seisundit arvesse ruumi-planeerimisel ja eri eluvaldkondade pikaajalistes plaanides.
Toetatakse riikliku süsiniku jalajälje suunamist	Keskkonnamõju kriteeriumi (sh süsiniku jalajälg, materjalide elutsükli CO₂₎ sisseviimine riigihangete hindamissüsteemi. Uued avalikud hooned kavandada eelistatult puidust. Töötame välja ühtse metoodika süsinikujalajälje arvutamiseks ja seame nõuded avalike hoonete ehituse keskkonnamõjude minimeerimiseks. Puitehituse osa peab aastaks 2040 suurenema enam kui 3 korda.	Seisukoht pole välja toodud.	Seisukoht pole välja toodud.	Toetada ja soodustada keskkonna- ja energiasäästlike lahenduste arendamist kõigis eluvaldkondades. Peame oluliseks keskkonna-sõbralikku tootmis-tehnoloogiasse investeerimist ning taastuvate ja taaskasutatavat materjalide osakaalu suurendamist.	Elukeskkonna reformi eesmärk on süsiniku-neutraalne Eesti. Soodustame investeerimist uutesse tehnoloogiatesse ja taastuvenergia allikatesse, et pidurdada kliimamuutust ja inimtekkelist mõju.	Iga eelarve-investeering peab kaasa aitama kliimaneutraalsuse saavutamisele. Töötame välja rohelise rahastamise ja eelarvestamise põhimõtted. Iga eelarvekulutus peab toetama rohereformi. Sarnaselt Euroopa Liidu kestliku rahastamise printsiipidega peab iga riigi kulutus kaasa aitama mõne rohe-eesmärgi saavutamisele ega tohi kahjustada ühegi teise saavutamist.	Koostame riikliku kliimaneutraalsuse juhendi. Sätestame Eesti kasvuhoone-gaaside heite vähendamise ja kliimamuutustega kohanemise eesmärgid ja tähtajad.	Seisukoht pole välja toodud.
Parendatakse veekogude seisundit ja kalavarusid	Taastame Eesti ökosüsteemide hea seisundi, rakendades sihipäraselt EL Elurikkuse strateegias aastani 2030 ette nähtud tegevusi.	Seisukoht pole välja toodud.	Võtame tähelepanu alla siseveekogude ja vooluveekogude tervisliku seisundi ning koostame riikliku haldusmudeli nende seisundi parandamiseks.	Parandada Euroopa Liidu rahastuse toel Eesti mere ja siseveekogude keskkonna-seisundit.	Seisukoht pole välja toodud.	Parandame Eesti vooluveekogude - jõgede ja ojade - seisundit.	Taaskehtestame veekogusid piirava looduslike haljastusribade nõude ning suurendame selle ulatust, et viia miinimumini maismaalt veekogudesse jõudva toitainete ja reoainete kogused.	Puhastame kudekraavide ja -jõgede suudmed setetest ja muudest vee- ja kalaliikumise takistustest, et Eesti kalavarud kasvaksid.
Toetatakse tugevalt elurikkuse taastamist ja hoidu	Taastame Eesti ökosüsteemide hea seisundi, rakendades sihipäraselt EL Elurikkuse strateegias aastani 2030 ette nähtud tegevusi.	Seisukoht pole välja toodud.	Toetame algatusi taastuvate energiaallikate kasutamise edendamiseks, säästva põllumajanduse ja metsanduse arengut ning jõupingutusi looduslike elupaikade ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks.	Kindlustada looduse ja elurikkuse säilimist meie looduskaitsealadel ning rahvusparkides. Kaasajastada kehtivaid kaitse-eeskirju ja -kavasid.	Seisukoht pole välja toodud.	Loome Keskkonna-valdkonna Arengukava KeVad juurde looduse taastamise tegevuskava ja tagame ruumiliselt oskuslikult planeeritud sidusa kaitsealade võrgustiku, mis katab 30% Eesti maismaast ja 30% merest.	Võtame kaitse alla 1/3 maismaa- ja merealadest ning kehtestame lisaks taastatavaid alasid suurusjärgus 20% maismaa pinnast, et vähendada elurikkuse kadu.	Koostöös kohalike kogukondadega suurendame kaitstavate alade pindala Eestis 30%-ni maismaa- ja merealadest.
Toetatakse märgalade (sood ja madalamad veekogud) taastamist	Väärtustame metsa ja märgalasid kui liigirikast elukeskkonda loomadele ja taimedele, kuid ka kui olulist rekreatsiooni ja vaimse tervise taastamise ala inimestele, mis avab võimaluse ka vastava ettevõtluse arendamiseks, sh välisturismi kujul.	Seisukoht pole välja toodud.	Seisukoht pole välja toodud.	Taastada sood aktiivsest kaevandamisest väljas olevates turba-kaevandustes, et vähendada nende mõju ja heidet keskkonnale.	Seisukoht pole välja toodud.	Avatud ja korrastamata kaevandusalad ja jääksood on koormaks keskkonnale ja tuleb taastada.	Ammendunud turba-, liiva-, kruusa- ja, põlevkivimaardlad tuleb elurikkust silmas pidades taastada või rekultiveerida. Ammendunud ja rikutud turbaaladel tuleb lagunemisprotsessidest haaratud jääkturvas välja kaevata ja süsihappegaasi siduv sookooslus ning rabale omane niiskusrežiim taastada.	Käivitame soode taastamise programmi endistel turbamaardlatel. Taastame märgalad RMK maadel asuvatel jääkturbaväljadel aastaks 2030.
Toetatakse metsade jätkusuutlikku majandamist	Viime raiemahud tasakaalu metsa arengu, elurikkuse ja süsiniku salvestuse eesmärkidega, jälgime ühtlase kasutuse printsiipi. Toetame püsimetsanduse võtete kasutamist kõikjal kus see on Eesti tingimustes võimalik. Kujundame RMK säästlikku metsa-majandamist, elurikkust hoidvaks ja loodusturismi edendavaks riiklikuks organisatsiooniks. Tagame, et looduskaitse alade osakaal Eestis oleks üle Põhjamaade keskmise ning metsa tagavara ei vähene.	Tõsiselt võetavate teadlaste hinnangul Eesti metsas üleraiet ei toimu, seega ei ole tarvis raiemahtu vähendada. Kodumaise tipptasemel tööstuse jaoks soodsate tingimuste loomine peab olema riigi prioriteet (Postimees 16.01.2023).	Isamaa seisab säästliku metsa-majandamise eest. Raiemahtude langetamise protsessi peavad olema kaasatud loodus- ja metsateadlased. Ära tuleb kuulata valdkonna eksperdid, et vältida otsuste langetamist poliitiliste loosungite tasemel. Toetame taasmetsastamist, erametsade uuendamist ja metsataimede ettekasvatamist, et tagada loodushoid. (Postimees, 16.01.2023)	Kehtestada võimalikult kiiresti Eesti metsanduse arengukava. Järgneva 10 aasta Eesti metsade uuendusraie maht peab arvestama nii ökoloogiliste, sotsiaalsete, kultuuriliste kui majanduslike mõjudega.	Metsapoliitikaga tuleb tagada, et meil säiliksid eriilmelised metsad ja liigirikkus. Raiemahtude küsimuses tuleb usaldada eksperte. (Postimees, 16.01.2023)	Koostame Metsanduse arengukava aastani 2050, mis raamistab kestliku metsakasutuse põhimõtted kooskõlas seatud kliimaees-märkidega. Raiesurvet riigimetsale tuleb tasakaalustada ja RMK tegevuses peavad majanduslikud, ökoloogilised, kultuurilised ja sotsiaalsed eesmärgid olema tasakaalus.	Piirame lähiaastatel summaarse raiemahu Eesti metsadest 5 miljoni tihumeetriga aastas, et kompenseerida viimasel kümnel aastal toimunud üleraiet. Võtame suuna püsimetsa-majandusele. Piirame lageraiete mahtu. Täiendame ja täpsustame lankide suurusi ja metsade uuendamise nõudeid, et välistada suured lageraiete alad.	Vähendame Eesti metsade raiemahtu. Viime raiemahu järk-järgult jätkusuutlikule elurikkust hoidvale tasemele - 8 miljoni tihumeetrini aastas, suurendades puidusektori lisandväärtust ja säilitades töökohad.
Toetatakse puidu suuremat väärindamist ja teadus- ja arendustegevust	Toetame puidu maksimaalset väärindamist, sh biotehnoloogia abil. Puidu biotehnoloogilise väärindamise edendamiseks loome riiklikud meetmed, nt investeeringute aktsiakapitali suuremates ettevõtetes, kuivõrd investeeringud on suured ja tehnoloogiad uued.	Seisukoht pole välja toodud.	Soodustame puidu väärindamist kallimateks toodeteks, toetame märkimisväärselt enam puidu kasutamist avaliku sektori hoonete ehitamisel ning kaasaegse biorafineerimis-tehnoloogia kasutuselevõttu eeldusel, et see ei too kaasa keskkonna-koormuse ja raiesurve suurenemist.	Rakendada Eesti metsadest raiutud biomassi paremat kasutamist. Välistame väärtusliku puidu kasutamist suuremahuliseks energia-tootmiseks.	Peame liikuma selles suunas, et Eesti puit jõuaks kõrge lisandväärtusega toodetesse, puidukeemiasse ja ehitusse (Postimees, 16.01.2023)	Rohetrepi tööriista kaudu toetame tootlikkuse ja lisandväärtuse kasvu. Keskkonnalubade andmisel tuleb soosida innovatiivseid ja kõrget lisaväärtust loovaid ettevõtteid. Eelistada tuleb süsinikku pikaajaliselt siduvaid arendusi ja keskkonna-sõbralikku puidukeemiat.	Meie missiooniks on luua selline metsamajandus, mis on jätkusuutlik ja koosneb lisaks metsa raiumisele ka elavast metsaturismist ja metsasaaduste väärindamisest.	Hoiame ära puidu Eestist väljaveo toorainena ning suurendame Eesti puidutööstuse võimekust väärindada puitu mööblitööstuses, ehituses ja muus pikaajaliselt süsinikku siduvas ja suuremat tulu toovas tootmises. Toetame puidu väärindamisega seotud teadustööd ja rakendus-uuringuid.
Metsanduse statistika kvaliteet ja andmete avalikustamine vajab ülevaatamist	Muudame metsavarude ja tegelike raiemahtude arvestuse efektiivsemaks ja lihtsalt jälgitavaks. Andmed metsa juurdekasvu kohta peavad olema arusaadavad kõikidele asjaosalistele ja avalikud.	Seisukoht pole välja toodud.	Seisukoht pole välja toodud.	Metsade statistika peab olema teadlastele kättesaadav ning andmete kogumise metoodika täiustatud, võimaldamaks arvestada metsa erinevaid funktsioone ja ökoloogilist mitmekesisust.	Seisukoht pole välja toodud.	Koostöös teadlastega parandame metsandusega seotud statistika kvaliteeti.	Teeme metsaandmed avalikuks, sest igal kodanikul on õigus teada, kui suur on metsavaru ja mida Eesti metsaga tehakse. Aastaid on Keskkonna-ministeerium ja nende allasutused varjanud Eesti metsa kohta käivaid alusandmeid, mistõttu pole keskkonnaühendused ega teadlased saanud kontrollida andmete ja metoodika õigsust.	Seisukoht pole välja toodud.
Erametsaomanike õiglane toetamine looduskaitseliste piirangute osas	Kui riik seab looduskaitselisi piiranguid, peab ta maa omanikule tekitatavad ebamugavused kompenseerima õiglaselt ja koheselt.	Seisukoht pole välja toodud.	Tagame kaitse alla võetud maade omanikele õiglase hüvitise ning töötame välja meetmed, millega luuakse omanikele maade range kaitse alla võtmisel või sund-võõrandamistel võimalus nii rahalise väärtuse kui ka kasutusvõimaluse poolest samaväärse asendusmaa soetamiseks. Suurendame Natura 2000 jt looduskaitsealuste alade omanikele suunatud toetuste mahu riigieelarves.	Suunata Riigimetsa Majandamise Keskuse tuludest rohkem raha era- ja riigimetsa kaitsmiseks ning eramaaomanikele looduskaitseliste piirangute kompenseeri-miseks.	Seisukoht pole välja toodud.	Seisukoht pole välja toodud.	Tõstame erametsaomanikele täieliku kaitse all oleva metsa hektari eest makstava kompensatsiooni 550 eurole ja osalise kaitse all oleva metsa eest 300 eurole aastas. Füüsilisest isikust püsimetsandust viljelevatel metsaomanikel tõstame aastase maksuvabastuse metsatulult 5000 euroni.	Seisukoht pole välja toodud.
Toetatakse kevadist raierahu	Toetame raierahu lindude kevadise pesitsuse ajal, mõistes et samas majandusruumis peavad kehtima sarnased reeglid kõigile osapooltele. Kehtestame alates 2024. aastast kohustusliku raierahu kevadiseks pesitsusperioodiks kõigis Eesti metsades.	Seisukoht pole välja toodud.	Seisukoht pole välja toodud.	Motiveerida erametsa ja -maa omanikke vabatahtlikult moodustama kaitsealasid ning rakendama kevadist raierahu. Analüüsime raierahu pikendamist riigimetsades.	Seisukoht pole välja toodud.	Seisukoht pole välja toodud.	Lisame looduskaitse-seadusesse pesitsusrahu ja keelame raied kevadsuvisel ajal. Pesitsusrahu nii riigi- kui erametsas peab kehtima alates 15. aprillist kuni 15. juulini ja kaitsealadel alates 15. märtsist kuni 31. augustini. Lindude pesitsemise perioodil peab olema keelustatud ka maharaiutud võsa ja okste purustamine, et jätta ellu oksahunnikutes pesitsevate lindude pesakonnad.	Rakendame ja tugevdame Eestis linnurahu kokkulepet.
Eesti vajab ringmajandusele üleminekut	Oleme rohepöörde ja ringmajanduse poolt ning peame seda Eesti majanduse arengu suunajaks. Järgmiste kümnendite peamine globaalne muutus saab olema majanduses ringmajanduse põhimõtete juurutamine. Kiire muutustega kaasaminek annab Eestile olulise konkurentsieelise. Loome koos ekspertidega ringmajandusele ülemineku teekaardi, eesmärgiga vähendada 2030. aastaks esmase tooraine tarbimist poole võrra ja muuta Eesti majandus täielikult jäätmevabaks aastaks 2050. Vähendame parandamis- ja remontimis-ettevõtete maksukoormust 5%, et vähendada tarbimist ja soodustada taaskasutust.	Seisukoht pole välja toodud.	Toetame ringmajanduse mudeli muutumist senisest regionaalsemaks, et tagada konkurentsivõime valdkonna ettevõtete toodetele ja ressursi kättesaadavusele. Jälgime ressursside kasutusel ringmajanduse põhimõtet ja kasvatame jäätmetekitaja motivatsiooni jäätmete mõistlikuks sorteerimiseks.	Liikuda ringmajanduse poole jätkusuutlikult ja keskkonda säästvalt. Peame oluliseks soodustada ettevõtlust, kus pakutakse keskkonnasäästlikke tooteid ning teenuseid.	Seisukoht pole välja toodud.	Eestis peab 2050. aastaks kogu inimtegevuses tekkiv jäätmematerjal muutuma uueks toormeks, mis võetakse uuesti kasutusse, tekitamata järgnevatele põlvkondadele jäätmetest tulenevat lisakoormust.	Edendame biojäätmete liigiti kogumist ja ringmajandust, et väärtuslik bioväetis ei läheks raisku ja reostuseks vaid tagasi mulda ja toitu. Viime sisse päikesepaneelide ja tuuliku labade ringmajandamise kohustuse. Rakendame ringmajanduse ja -disaini põhimõtteid kultuuri valdkonnas.	Muudame Eesti majanduse ringmajanduseks. Loome suurte taastuv-energeetika ja ringmajanduse projektide rahastamise instrumendid, sh rohevõlakirjade süsteemi, vajaduse korral käendame investeeringuid.
Toiduraiskamist tuleb vältida	Seisukoht pole välja toodud.	Seisukoht pole välja toodud.	Seisukoht pole välja toodud.	Vähendada toiduraiskamist. Soodustada ettevõtetele kaubanduses ja söögikohtades ülejääva toidu annetamist.	Seisukoht pole välja toodud.	Toidu raiskamist tuleb kolme aastaga vähendada kolmandiku võrra.	Teeme Prantsusmaa näitel kauplustes realiseerimisaja ületanud toidusaadused tasuta kättesaadavaks ja keelame nende äraviskamise. Loome selgete majanduslike stiimulitega korra, mis vähendab toiduraiskamist kõigil etappidel alates põllust ja laudast kuni kaupluste ja toitlustusasutuste-ni.	Seisukoht pole välja toodud.
Taastuvenergiaga seotud arengud	Ehitame rekordkiirusel üles roheenergia tootmisvõimsused, tuulepargid ja laseme võrku päikeseenergia. Planeeringute menetlused teeme 6 aasta asemel 6 kuuga.Teeme puhta energia tootmise ja kasutuse hüppeliseks suurendamiseks riikliku eriplaneeringu.	Me ei nõustu hullumeelse rohepöördega, mis teeb meie inimesed ja ettevõtted vaeseks.	Toetame taastuvenergia projektide planeeringute kiiremat elluviimist, sh planeeringutega kaasneva ajakulu vähendamist.	Kiirendada taastuvelektri-energiale üleminekut. Eelisarendada tuule-, päikese- ja bioenergeetikat läbi tasakaalustatud ning tõhusa planeerimise ja arendamise protsessi. 2030. aastal toodetakse Eestis kogu omatarbimiseks minev elekter taastuvatest energiaallikatest.	Taastuvenergia võimsuste rajamiseks ei ole vaja mitte jagada rahalisi toetusi, vaid lõpetada otsustamatus ehituslubade väljastamisel ja tõsta Eesti investeerimis-keskkonna konkurentsi-võimet. Huvirühmad tuleb ära kuulata ja langetada seejärel kaalutletud otsused. Otsustamatus on arengu pidur, mille kulu ühiskonnale on kordades suurem kui mõni ekslik otsus.	Kiirendame oluliselt uute ja puhaste taastuv-energeetika tootmisvõimsuste arendamist, et tagada Eesti inimestele soodsam energiahind. 2030. aastaks on rajatud taastuvenergia tootmise- ja salvestusvõimsusimahus, mis katab Eesti aastase tarbimise.	Toetame kodanike energiatõhusat toimimist ja taastuvenergia tootmist. Kiirendame meretuuleparkide planeerimis-toiminguid nii, et ehitusega saab alustada hiljemalt 2026. aastal. Taastuvelektri tootmise investeerimiskindluse loomiseks ja 2030. aastaks täielikuks taastuvenergiale üleminekuks korraldame aastatel 2023 – 2027 täiendavad taastuvenergia vähem-pakkumised.	Tagame aastaks 2030 Eesti ülemineku taastuvenergiale. Arendame välja meretuulepargid ja soosime päikeseenergia hajutatud väiketootmist.
Põlevkivist toodetud elektrienergiaga seotud arengud	Kuniks muutused ei ole vajalikus mahus ellu viidud peab töötama põlevkivienergia.	Käivitame Eesti Energia Narva jaamades kolm seisvat plokki, mis toovad turule juurde 500 MW tootmist ja tagavad Eesti tiputarbimise vajaduse. Muudame Eleringile kuuluva Kiisa gaasijaama eraldi tootmisettevõtteks ning toome toodangu turule.	Seisame energiaturul Eesti energia-sõltumatuse, ettevõtete konkurentsivõime ja kodumaja-pidamiste huvide eest ning peame oluliseks põlevkivi-energeetika potentsiaali säilitamist ja arendamist, kuni Eesti energiajulgeolek ja varustuskindlus on tagatud muul viisil.	Jätkata põlevkivi säästlikku kasutamist energeetika valdkonnas, püüdes samal ajal vähendada põlevkivisektori süsiniku jalajälge läbi innovatsiooni. Jätkata põlevkivielektri tootmist seni kuni energiasõltumatus ja varustuskindlus on tagatud muude juhtivate elektritootmise võimsustega.	Põlevkivi kaevandamist peab Eestis jätkama, kuid selle tulevik on põlevkivikeemia, mitte soojusenergia tootmises. Postimees, 16.01.2023)	Sarnaselt Euroopa Liidu kestliku rahastamise printsiipidega peab iga riigi kulutus kaasa aitama mõne rohe-eesmärgi saavutamisele ega tohi kahjustada ühegi teise saavutamist.	Täielik üleminek taastuvale ja hajutatud energiatootmisele tagab soodsama, puhtama ja katkematu varustatuse elektri ja soojaga.	Asendame põlevkivi järk-järgult taastuvenergiaga ning kasutame põlevkivi ainult juhitavateks üleminekuvõimsusteks. Me ei ava uusi kaevandusi ning tagame Ida-Virumaa majandusele õiglase ülemineku.
Toetatakse vesiniku-tehnoloogiaga tegelemist	Energia-sõltumatuse eesmärgil käivitame rohevesiniku tootmise ja tarbimise projektid. Soosime keskkonna-säästliku transpordi kasutuselevõtmist ja kehtestame maksu-soodustused keskkonna-säästlikele sõidukitele ja kütustele (sh vesinik-lahendused).	Seisukoht pole välja toodud.	Seisukoht pole välja toodud.	Vesiniku-tehnoloogia areng peab koostöös erasektoriga saama stabiilsema riikliku toe ja rahastuse. Toetada transpordis uute loodussõbralike kütuste kasutusele võtmist.	Uued tehnoloogiad tuleb kiiresti kasutusele võtta, näiteks investeeringud salvestusvõimsustesse, vesiniku-tehnoloogiatesse, kohaliku biokütuse tootmisse ja samuti valmistuda tuumaenergia kasutuselevõtuks, mis on tänases maailmas kindlaim kliimasõbralik tootmisvõimalus. (Postimees, 16.01.2023)	Arendame vesiniku kasutuselevõttu energeetikas. Kinnitame Eesti strateegia vesiniku kasutuselevõtuks, saades osaks Euroopa Vesinikuorust.	Teeme vesiniku ja biogaasi kui energiakandjate jaoks selge plaani. Vesinikku saab salvestada meretuuleparkides ja päikeseparkides toodetud elektri. Vesiniku transportimiseks varuelektrijaamadeni, ümbertöötlus- ja veeldustehaseni on vajalik ehitada torujuhe. Viime kogu ühistranspordi taastuvatele energiaallikatele (elekter, biogaas, vesinik).	Loome Eestisse vesinikutaristu ja tootmisvõimsused. Koostame Eesti vesinikustrateegia ja kujundame vastavad seaduslikud raamid.
Tuumaenergiaga seotud arengud	Oleme tuumaenergia poolt. Eestisse tuumajaama rajamise otsus sõltub energiaturu hindadest ja eraraha kaasatusest.	Alustame ettevalmistusi ohutu tuumaenergia kasutuselevõtuks.	Isamaa toetab uuringute ja analüüsi teostamist Eestis tuumaenergia arendamise küsimuses.	Liikuda edasi uue põlvkonna tuumaenergeetika arendamise riikliku analüüsimisega, leidmaks selle juures parimad lahendused looduskeskkonna säilitamiseks ja laiema ühiskondliku kokkuleppe.	Toetame tuumaenergia kasutuselevõttu kui parimat realistlikku alternatiivi põlevkivienergiale.	Reformierakond toetab tuumaenergeetika kasutuselevõttu Eesti energia-majanduses, kui tuumaenergeetika kasutuselevõtu lõppraport annab sellele positiivse hinnangu. Pärast raporti valmimist alustame vajalike kompetentside loomise ja õiguskeskkonna väljatöötamisega.	Meie ei poolda hetkel olemasolevatel tehnoloogiatel põhinevate tuumajaamade rajamist, sest need kahjustavad julgeolekut ja on liiga kallid. Hetkel puuduvad ka turvalised lahendused tuumajäätmete hoiustamiseks aastasadadeks. Oleme valmis arutama passiivselt ohutu ja senise tuumaenergeetika jäätmeid kasutava VI põlvkonna tuumajaama rajamist, kui see tehnoloogia tulevikus end õigustab.	Seisukoht pole välja toodud.
Toetatakse biogaasi tootmisvõimekuse arendamist	Seisukoht pole välja toodud	Seisukoht pole välja toodud.	Seisukoht pole välja toodud.	Seame eesmärgiks minimaalselt 1 TWh biogaasi tootmise võimekuse arendamise Eestis lähiaastatel. Oluline on säilitada aktsiisivabastus biogaasile.	Seisukoht pole välja toodud.	Soodustame biogaasi-ressursside kasutust energiasektoris. Keskkonna- ja energia varustuskindluse eesmärkide saavutamiseks soodustame kohaliku biometaani, teiste gaasiliste kütuste ning elektri kasutamist transpordis.	Teeme vesiniku ja biogaasi kui energiakandjate jaoks selge plaani. Biogaasi saab toota biojäätmetest, veepuhastusseadmete jäätme mudast, rannaniitude rohust, sõnnikust, roost jne.	Töötame välja meetmete paketi maksimeerimaks sisemaise biogaasi tootmise potentsiaali, et asendada imporditud ja fossiilset maagaasi. Riigipoolsete meetmetega kindlustame kohalikule biogaasile õiglase turu.

Enim on erakonnad keskendunud viiele valdkonnale:
1) kliima;
2) taastuvenergeetika arendamine;
3) metsade majandamine;
4) ökosüsteemide ja elurikkuse kaitse;
4) maakasutus ja –planeerimine;
5) üleminek ringmajandusele.

Võrreldes eelmiste riigikogu valmistega on jõulise tõusu teinud:
1) taastuvenergeetika kasutuselevõtu kiirendamine;
2) aktiivsem tegelemine kliimapoliitikaga;
3) üleminek ringmajandusele;
4) maakasutus ja -planeerimine.

Märkasime, et erakondade keskkonnaprogrammides on suur ühisosa, eristuvad parempoolsed ja EKRE, kelle programmid keskkonnateemat pikemalt ei käsitlenud. Olulisi konflikte majandusprogrammidega esile ei kerkinud. Noppisime välja mõned silmapaistvamad lubadused, mida tahaksime esile tuua:

Riigihaldus

Ministriportfellide ümberkujundamine: RE soovib luua rohereformi ministri ametikoha. E200 näeb vajadust kliima- ja energiaministri ametikoha järele, kes vastutab kliimaseaduse täitmise ja rohepöörde elluviimise eest. Rohelised on lubadustega veelgi täpsemad, soovides kaotada riigihalduse ministri ametikoha ning luua kliimaministri ametikoht.

Riigiasutuste ümberkorraldamine: RE korraldaks senise Maa-ameti ja teiste ruumilise planeerimisega tegelevate ametkondade struktuuriüksused ümber ühtseks Maa- ja ruumiametiks. KE ja IS toetab riigireforme, et vähendada killustumist merendusvaldkonnas ja suurendada koordinatsiooni eri osapoolte vahel valdkonna täieliku potentsiaali saavutamiseks. Rohelised lubavad taastada keskkonnainspektsiooni ning asutada loomapolitsei.

Meri

Väikese väina tamm: RE ja SDE on välja toonud vajaduse Väikse väina tammi avamiseks ja mõjude vähendamiseks. Erinevalt eelmistest aastatest ei ole ükski suurem erakond lubanud mandri ja Muhumaa vahele silda ehitada. Küll aga soovib KE korraldada mandri ja Muhumaa vahele püsiühenduse loomise otsustamiseks rahvaküsitluse sellega seotud kohalikes omavalitsustes.

Laevade punkerdamine: Rohelised lubavad lõpetada laevade punkerdamise Tallinna reidil ning ning tuua laevade tankimise sadamasse nii, nagu teevad seda kütusereostusohu vältimiseks kõik teised Läänemereäärsed riigid.

Metsad ja nende majandamine

Raiemahtude vähendamine: Rohelised ja SDE on välja toonud soovitavad metsa raiemahud. SDE näevad aastaseks raiemahuks 8 mln tihumeetrit, ER 5 mln. Need erakonnad eristuvad täpsete arvude väljatoomisega.
Eesti metsade mitmekesisus: KE lubab suurendada Eesti metsa pindala 75 000 hektari võrra. Selle saavutamiseks plaanitakse istutada väheväärtuslikule maale uus mets.
Raadamise maksustamine: E200 soovib maksustada metsa ja põllumaade raadamist ja suunata tasu looduskaitse ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamisse.
Eelistame puithooneid: E200 viib sisse põhimõtte, et uued avalikud hooned peavad eelistatult olema ehitatud puidust. See on kliimaneutraalne ehitus, mis loob süsinikulaod. Puitehituse osa peaks aastaks 2040 suurenema enam kui 3 korda.
Uued terminid: RE on välja pakkunud uued terminid ruumiplaneerimises, milleks on 15-minuti linna ja 1-tunni Eesti idee. Erakonna poliitikud selgitavad uute, tulevikku vaatavate terminite sisu valijatele kindlasti edaspidi täpsemalt. 15-minuti linna ideed pooldavad ka rohelised. Rohelised lubavad arvestada linnaplaneerimisel linna kui ökosüsteemi põhimõtetega.

Jäätmed ja ringmajandus

Jäätmevaldkonna eesmärgid: E200 paistab silma jäätmevaldkonnas konkreetse eesmärgi seadmisega. Nad lubavad olmejäätmete kasutuselevõttu 70% tasemele aastaks 2030. Lisaks looks erakond üleriigilised standardid jäätmete käitlemiseks. Veel soovib E200 tõhustada jäätmekorraldust koostöös KOVidega läbi jäätmete liigiti kogumise taristu arendamise ning segajäätmeid vähendava inventari soetamise.
Ringmajandus kaitseväes ja kultuurivaldkonnas: E200 seab eesmärgiks ringmajanduse rakendamise kaitseväe varustuses. Rohelised toovad välja ringmajanduse rakendamise kultuurivaldkonnas

Energeetika, maavarade ja transpordi seosed keskkonnaga

Biogaasi tootmine: silmapaistvalt konkreetse eesmärgi on välja käinud KE, kes seab lähiaastatel eesmärgiks minimaalselt 1 TWh biogaasi võimekuse arendamise Eestis.
Tasuta liitumine: SDE lubab kodutarbijatele ja korteriühistutele elektritootjana luua tasuta liitumise võimaluse 30 kW ulatuses.
Käibemaksu alandamine: SDE lubab jalg- ja tõukerataste ning lamellrehvide käibemaksu alandada 5%-le.
Puidujäätmed energiaks: E200 toetab puidujäätmete kasutamist energia saamiseks, kuni puidujäätmetele ei ole paremat alternatiivi. Pikas plaanis on puidujäätmed E200 hinnangul siiski liialt väärtuslik tooraine, et seda ahju ajada. Erakond ei toeta toetuste maksmist puidu põletamisele.

Fosforiit: Rohelised ei poolda fosforiidikaevanduste avamist. Fosfori defitsiiti saab leevendada juba ringleva fosfori taaskasutusse suunamisega.

Rail Baltic: EKRE lubab lõpetada majanduslikult kahjuliku ja ebamõistlikult kalli Rail Balticu projekti, arendades selle asemel senist raudteevõrku (Tallinn-Rohuküla, Tallinn-Pärnu, Tartu-Riia Eesti-poolne osa).

Looduskasutus ja -hoid

Jahiturismi keelustamine: ER lubavad keelustada jahiturismi ning on vastu infrapuna- ja termosihikute kasutamisele, vibujahile ja hääletule jahipidamisele summutitega. Nad leiavad, et igasugune loomade tapmine meelelahutuseks tuleb keelustada. Looduskaitsealused liigid tuleb jahinimekirjast välja arvata. Kaitsealuste loomaliikide, sh kalade, püük tuleb lõpetada.

Ilutulestiku asendamine alternatiividega: Rohelised soovivad tõsta inimeste teadlikkust ilutulestiku alternatiividest nagu lasershow ja hääletu ilutulestik. Erakond lubab asendada riiklikud ilutulestikud valgusetendustega.

Keskkonnaagentuuri poolt soovitame valijatel olla aktiivsed ja nõudlikud poliitikutega suhtlemisel. Valimistelki külastades küsige täpsemalt eesmärkide, ajakava, rakendamise ja lubaduste võimaliku mõju ning maksumuse kohta.

* Kokkuvõtte koostamise aluseks on avalikustatud valimisprogrammid, mis olid kättesaadavad 30.01.2023 seisuga, hiljem oleme lisanud erakondade otse saadetud täpsustused. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna keskkonnaprogrammi ei ole veel avaldatud. Parempoolsete seisukohad/põhimõtted on võetud erakonna veebilehelt. Nende kahe erakonna puhul oleme võrreldava info saamiseks kasutanud ka Postimehes 16.01.2023 ilmunud artiklit.

*See kokkuvõte ei kajasta erakondade lõplikke seisukohti, vaid on ülevaade avaldatud dokumentide põhjal.

Autor: Keskkonnaagentuur

ilm ja kliima

KESKKONNASEIRE JA ANALÜÜSID

TEENUSED

Esita aruanne

Ilm ja kliima

Organisatsioon

ÜLDTELEFON/KLIENDITUGI

ÜLDKONTAKT

Ülevaade: mida lubavad erakonnad teha keskkonna heaks