2022. aastal avaldas Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) mitmeid aruandeid, sealhulgas „2022 kliimateenuste seis. Energia“, mis keskendub energiaküsimusele – teemale, mis jätkuvalt domineerib aruteludes ja debattides, mõjutades iga kogukonda, ettevõtet, sektorit ning majandust kõigis maailma osades.
Kliimaneutraalsuseni jõudmine 2050. aastaks tähendab ülemaailmse energiasüsteemi täielikku ümberkujundamist, keskmes on üleminek väiksema heitega elektritootmisele ja suuremale energiatõhususele. Üleminek puhtale energiale nõuab aga investeeringuid parematesse ilma-, vee- ja kliimateenustesse, mis aitavad tagada energiainfrastruktuuri vastupidavuse ning pakuvad teavet energiatõhususe suurendamise meetmete kohta mitmes sektoris.
Aruandes näidatakse ja selgitatakse andmete, analüüside ja juhtumiuuringute abil, kuidas riigid saavad parandada oma energiainfrastruktuuri, vastupidavust ja turvalisust paremate kliimateenuste abil, mida toetavad jätkusuutlikud investeeringud.
„2022 kliimateenuste seis. Energia“ aruanne rõhutab rohelise energia võrkude tohutuid võimalusi, et leevendada kliimamuutusi, parandada õhukvaliteeti, säilitada veevarusid, kaitsta keskkonda, luua töökohti ja kindlustada meie kõigi jaoks parem tulevik.
Aruandest leiab ka praktilisi juhtumiuuringuid, mis näitavad kuidas:
- Kliimateenused saavad toetada pikaajalist energiaplaneerimist seoses kliimamuutuste mõjuga Euroopa elektrisüsteemile.
- Hiina pealinnas Pekingis tagavad varased ilmahoiatused energiatarnete kindluse.
- Itaalias Dolomiitides tagavad kliima stressitestid elektri asjakohase jaotamise.
- Tadžikistani hoiatussüsteemid teatavad ette kuivadest tingimustest, et planeerida hüdroelektrijaamade tööd.
- Lokaliseeritud teave tuuleressursside kohta aitab tuuleenergiatööstusel otsuseid langetada.
- Päikesekiirguse mõõtmine toetab Saksamaal päikesepaneelide paigaldamist müratõketele.
Elektrienergia suurimaks tarneallikaks saab päikeseenergia
2050. aastaks kaetakse üleilmne elektrienergiavajadus peamiselt taastuvenergiaga, kusjuures suurim tarneallikas on päikeseenergia. Aafrika riikidel on võimalus see kasutamata jäänud potentsiaal endale haarata ja saada energiaturul olulisteks tegijateks. 60% kogu maailma parimast päikeseenergiaallikast on Aafrikas, kuid sinna on paigaldatud vaid 1% kogu päikeseenergiajaamadest.
Taastuvenergiale ülemineku edendamine on strateegiline valik, et muuta energia taskukohaseks, luua töökohti, edendada majanduskasvu ning luua vastupidav keskkond inimestele ja kogukondadele. Ilma kiireid ja radikaalseid meetmeid vastu võtmata ei ole võimalik hoida ära üleilmset temperatuuri tõusu alla 1,5 °C.
Ometi on investeeringud taastuvenergiasse liiga väikesed (eriti arengumaades) ja liiga vähe pööratakse tähelepanu kliimateenuste tähtsusele energia jaoks, et toetada nii kliimamuutustega kohanemist kui ka kasvuhoonegaaside vähendamisega seotud otsuseid.
Kliimamuutused ohustavad kogu maailma energiajulgeolekut
Kliimamuutused mõjutavad otseselt kütusetarnet, energiatootmist ning praeguse ja tulevase energiataristu füüsilist vastupidavust. Kuumalained ja põuad ohustavad juba praegust energiatootmist, mis muudab fossiilkütuste heitkoguste vähendamise veelgi olulisemaks.
Aina sagenevate ja tugevnevate äärmuslike ilmastikuolude, üleujutuste ja kliimatingimuste mõju on juba selge. Näiteks 2022. aasta jaanuaris toimunud ulatuslikud elektrikatkestused Buenos Aireses Argentinas, mille põhjustas ajalooline kuumalaine, mõjutas umbes 700 000 inimest. 2020. aasta novembris jätsid jäävihmaga kaetud elektriliinid Venemaal Kaug-Idas sajad tuhanded majapidamised mitmeks päevaks ilma elektrita. Näiteid leiab ka kodumaalt – 2022. aasta jaanuaris ja detsembris põhjustas torm ulatusliku elektrikatkestuse, mille tagajärgi likvideeriti mitu päeva, mõnel pool mitu nädalat ning mõjutatud oli kokku enam kui 85 000 majapidamist.
Veevarud on napid
2020. aastal sõltus 87% üleilmsest soojus-, tuuma- ja hüdroelektrisüsteemides toodetavast elektrist vee kättesaadavusest. Samal ajal asuvad 33% soojuselektrijaamadest, mis sõltuvad jahutuse tagamiseks magevee kättesaadavusest, suure veepuudusega piirkondades. See kehtib ka 15% olemasolevate tuumaelektrijaamade kohta, järgmise 20 aasta jooksul võib see kasvada 25%-ni.
11% hüdroelektrivõimsusest asub väga põuastel aladel. Umbes 26% olemasolevatest hüdroelektrijaama paisudest ja 23% planeeritavatest paisudest asuvad jõgikondades, kus on praegu keskmine või väga suur veepuuduse tekkimise oht.
Tuumaelektrijaamad ei sõltu veest ainult jahutuse tagamiseks.Kuna need asuvad tihti madalatel rannikualadel, siis võib neid ohustada merepinna tõus ja ilmastikuga seotud üleujutused. Tulevastel aastakümnenditel on ohus näiteks merepinna kõrgusel asuv Florida Turkey Pointi (Ameerika Ühendriigid) tuumaelektrijaam. Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri sõnul võib pidev tegutsemistavade parandamine ja regulatiivsete kohustuste arenemine vähendada oluliselt tuumaelektrijaamade äärmuslike ilmastikuolude mõjul tekkivaid tootmiskadusid.
Kliimaalased tegevuskavad peavad seadma esikohale energia
Nendest ohtudest hoolimata on vaid 40% ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonile (UNFCCC) esitatud kliimaalastest tegevuskavadest seadnud esikohale energiasektori kohanemise ja seetõttu on ka investeeringud väiksemad.
Aruande kohaselt tuleb vähesaastavatest allikatest saadud energiat 2030. aastaks kahekordistada, kui maailm tahab jõuda 2050. aastaks netonullheiteni. Üleminek taastuvenergiale aitab leevendada kasvavat üleilmset veenappust, sest vee kogus, mida kasutatakse päikese- ja tuuleenergia saamiseks, on palju väiksem kui traditsioonilisemate (nt fossiilkütuse kui ka tuumapõhiste) elektrijaamade puhul.
Riikide praegustest lubadustest ei piisa, et täita Pariisi kliimakokkuleppes seatud eesmärke, jättes 70% suuruse tühimiku heitevähenduse määrale, mida on vaja 2030. aastaks saavutada. Taastuvenergiaga seotud lubadused ei esinda pooltki sellest, mida on vaja teha. Aruandes esitatud andmete põhjal nõuab Pariisi kliimakokkuleppe pikaajalise ülemaailmse eesmärgini jõudmine 2030. aastaks 7,1 TW puhta energia võimsuse paigaldamist.
Maailmal jääb ülekaalukalt puudu ÜRO kestliku arengu 7. eesmärgist tagada kõigile 2030. aastaks taskukohane, usaldusväärne, säästev ja ajakohane energia. Maailmapanga sõnul on vajalikud poliitilised meetmed ja määrused energiasektori CO₂ heite vähendamiseks endiselt nõrgad Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Aasias. Taastuvenergiat toetavate teenuste vajaduse tunnustamise tase on eriti madal Pariisi kliimakokkuleppe riiklikult kindlaksmääratud panustes.
2050. aastaks tuleb investeeringuid taastuvenergiasse kolmekordistada
Aruande andmetel tuleb taastuvenergia investeeringuid 2050. aastaks kolmekordistada, et viia maailm 2050. aastaks nullheite trajektoorile. Aastatel 2019–2020 tehti enim investeeringuid taastuvenergiasse Ida-Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas (peamiselt Hiinas ja Jaapanis), neile järgnesid Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika.
Arengumaad on puhta energia rahastamises alaesindatud. Rahvusvaheline avaliku sektori rahastus arengumaadele, et toetada puhta energia ja ÜRO kestliku arengu tegevuskava 7. eesmärgi saavutamist, vähenes 2019. aastal teist aastat järjest ja langes 10,9 miljardi USA dollarini. See oli 23% väiksem kui 14,2 miljardi USA dollari suurune toetus 2018. aastal, 25% väiksem kui aastate 2010–2019 keskmine ja vähem kui pool 24,7 miljardi USA dollari suurusest tippsummast 2017. aastal.
Aafrika võiks olla taastuvenergia valdkonnas oluline osaline
Aafrika seisab silmitsi tõsiste kliimamuutuste mõjudega, sh laiaulatuslike põudadega. Keskkonnasäästliku tehnoloogia väiksemad kulud annavad Aafrikale tulevikulootust ja aitavad taastuvenergia vajaduse tühimikku täita. Aafrika energia- ja kliimaeesmärkide saavutamine tähendab energiainvesteeringute kahekordistamist sel kümnendil ja suuri edasiminekuid kliimamuutustega kohanemisel. Kahel viimasel kümnendil tehti vaid 2% puhta energia investeeringutest Aafrikas. Kõikidele aafriklastele tänapäevase energia kättesaadavaks tegemine nõuab igal aastal 25 miljardi USA dollari suurust investeeringut, mis on tänapäeval umbes 1% ülemaailmsest energiarahastusest.
Kliimateenused pakuvad usaldusväärset teavet
Kuna taastuvenergiasüsteemid olenevad ilmast ja kliimast, vajab puhtale energiale üleminek paremat kliimateavet ja -teenuseid, et toetada kohavaliku, tegevuste, hooldamise ja juhtimisega seotud otsuseid. Kliimateenus on asjakohase, usaldusväärse ja praktiliselt kasutatava kliimateabe loomine ja pakkumine otsustajatele, et aidata ühiskonnal paremini kliimamuutustega kohaneda. Eriti oluline on see kliimatundlikes sektorites nagu põllumajandus, metsandus, veemajandus, energia, transport, turvalisus.
Energiatööstusel on laialdane kogemus ilmateenuste kasutamise osas, näiteks on tavapärane 15 päeva prognoosi kasutamine. Kliimateenuste osas on kogemust vähem. Muutuvas kliimas on järjest olulisem, et energiaülemineku otsustusprotsesse toetaksid nii ilma- kui kliimaandmed ja prognoosid.
Arenguruumi on veel palju. Vähem kui 50% WMO liikmetest pakuvad energiasektorile kohandatud tooteid, mis on märk riiklike hüdroloogia-meteoroloogiateenistuste kasutamata jäänud potentsiaalist ja vajalikest jõupingutustest, et rahuldada selle sektori esilekerkinud vajadusi.
Miks on vaja kliimateenuseid?
Kliimateabe tõhusam kasutamine aitab kaasa taastuvenergia taristu suurendamisele, kuid edendab ka puhta energia süsteemide tõhusust ja vastupidavust kliimale.
Näiteid energiaalaste kliimateenuste rakendamisest:
- gaasi- ja elektrienergia ostu planeerimine;
- hädaolukordades tegutsemise juhtimine;
- võimsuse ja varude haldamine (nt võrgu/jaotamise haldamine, elektri tootmine/hinnad);
- taastuvenergiajaamade töö, eriti veehoidlate ja hüdroenergiajaamade töö optimeerimine.
Energiasektori uuringud on näidanud väga lühiajaliste ja hooajaliste (nt õhutemperatuuri, tuulekiiruse, vee vooluhulga) prognooside majanduslikku väärtust kütuse ostmise planeerimisel, nõudluse ja tootmise prognoosimisel ning süsteemide kavandamisel. Õhutemperatuuri prognoosid võimaldavad juhtidel tippkoormust täpsemalt ennustada ja ajastada elektrijaamade tööd optimaalselt, et täita nõudlust väiksemate kuludega. Hüdroelektrijaamade tööd toetavad igapäevased, iganädalased ja hooajalised sademete ja vooluhulga prognoosid, mis aitavad samuti tööd optimeerida.
Näiteks vooluhulga prognooside kasutamine tõstis energiatootmise hulka peamistest Columbia jõe (USA) hüdroenergia paisudest 5,5 TWh võrra aastas, mis tõi kaasa umbkaudu 153 miljoni USA dollari suuruse kogutulu keskmise kasvu aasta kohta. Sihipäraste kliimatoodete ja -teenuste arendamine ja rakendamine ülemaailmse kliimateenuste raamistiku kaudu toetab nii kliimamuutustega kohanemist kui ka nende leevendamist.
Autor: WMO aruande „2022 kliimateenuste seis. Energia“ põhjal Keskkonnaagentuuri nõunik Kai Rosin
