Keskkonnaagentuur kogub, haldab ja analüüsib veelvaldkonna andmeid, et tagada ajakohane ja usaldusväärne teave Eesti veeolude ja veekeskkonna seisundi kohta.
Veeandmed hõlmavad nii hüdroloogilist kui ka pinna- ja põhjavee seiret, sealhulgas mereseiret. Hüdroloogiline seire annab ülevaate veerežiimi muutustest ning toetab üleujutusohu hoiatussüsteemi tööd. Pinnavee-, põhjavee- ja mereseire kaudu jälgitakse vete kvaliteeti, seisundit ja koormusi, et hinnata inimtegevuse ja kliimamuutuste mõju veekeskkonnale.
Kogutud andmeid kontrollitakse, töödeldakse ja analüüsitakse, et varakult tuvastada muutusi ökosüsteemides ning tagada teaduspõhine ja õigeaegne otsustamine. Veeseire tulemusi kasutatakse nii riiklikus planeerimises kui ka rahvusvahelistes aruannetes.
Kliimamuutuste mõju on juba selgelt tuntav veeringes ja veerežiimis, muutes sademete ja pinnavee aastast jaotust ning mõjutades ökosüsteemide tasakaalu ja veekasutuse võimalusi. Seetõttu on veeseirel ülioluline roll nende muutuste varajases avastamises, et saaksime teaduspõhiselt ja õigeaegselt reageerida ning vajadusel leevendada kahjulikke tagajärgi.
Rohkem infot hüdroloogilise, pinna- ja mereseire kohta leiab Keskkonnaportaalist. Operatiivsed seireandmed on kättesaadavad sisevete alamlehelt ja mere alamlehelt. Üleujutuste kohta leiab lisainfot Kliimaministeeriumi kodulehelt.
Veeandmeid koondatakse, töödeldakse ja tehakse kättesaadavaks järgmistes infosüsteemides:
- Keskkonnaseire infosüsteem KESE - keskkonnaseire andmed
- Keskkonnaportaal - andmed keskkonnaseisundi, -kasutuse ja -tegurite kohta
- Infosüsteem VEKA - teave puuraukude kohta
- KOTKAS - Keskkonnaameti hallatav infosüsteem, kus toimub veekasutuse aastaaruannete esitamine ([email protected])
Viimati uuendatud 04.11.2025
