Ülevaatliku loo möödunud ilma-aastast leiad Keskkonnaportaali kaardilugude keskkonnast. 10 meeldejäävaimat ilmasündmust aastast 2022 leiad meie videokokkuvõttest.
1. Kuumalained ja eriliselt soe suvi
Suviseid kuumalaineid oli Lõuna-Eestis 3, mujal Eestis 2. Juunikuus said 5 jaama uued juunikuu soojarekordid. Juunikuu viimane kolmandik oli eriliselt soe - III koht 1922. aastast arvestatuna. 19. augustil sai uue augustikuu soojarekordi Pakri ilmajaam. August üldiselt oli samuti väga soe saades edetabelis soojuselt II koha arvestatuna aastast 1922. Kokkuvõttes ei saanud ka terve suvine aastaaeg olla kehvem - möödunud suvi jagab soojuselt II-VI kohta.
2. Trombid
26. mail toimetas tromb Lääne-Virumaal Mädapea külas. 12. juuli tromb Tartumaal põhjustas samuti palju kahjustusi. Pagikahjustusi oli ka Ida- ja Lõuna-Eestis.
3. Pagiliin 16.-17. oktoobri öösel
16. oktoobril kujunes Rootsi kohal välja ulatuslik pagiliin, mis laienes üle Läänemere itta, põhjustades väga tugevaid tuuleiile, vihmavalinguid, äikest ja rahet. Saartelt laienes pagiliin edasi mandri lääneosa kohale, kus suurenes ka äikese aktiivsus. Peale kella 23 jõudis tugev tuul, vihm, rahe ja äike juba Tallinnasse. 17. oktoobri südaöö paiku eemaldus raugev pagiliin piki Harjumaad, Virumaad ja Soome lahte aegamisi ida suunas.
4. Lumehood koos äikesega aprillis ja detsembris
Eestis algab äikesehooaeg tavaliselt aprilli lõpus või mais ja lõpeb oktoobris-novembris. Kuid esineb ka erandeid. 9. aprilli öösel ja päeval esines äike koos vihma ja lumesajuga, siin-seal märkas ilmasensor ka jäätuvat vihma. 9. aprillil registreeriti 4 välku. 14. detsembril põhjustasid plusskraadides merevee kohal tekkivad tõusvad õhuvoolud ja arenevad rünksajupilved intensiivseid sajuhooge ja välku registreeriti 8 korral.
5. Tuisud ja lumesajud aasta alguses ja lõpus
29.–30. jaanuari tuisus oli liiklus häiritud ja mitmel pool jäid autod maanteedel lumes kinni. Jaanuaris–veebruaris muutusid teed-tänavad mitmel korral, kiirelt vaheldunud pluss- ja miinuskraadide tõttu, uisuväljadeks. Aasta lõpus külastas meid taas lumetorm ja tuisk kasvatades jõudsalt lumikatte paksust.
6. Rekordiline soojus 12. novembril
12. novembril mõõdeti maksimaalseks õhutemperatuuriks Heltermaal 14,9 kraadi. Samal päeval said uue novembri rekordi 14 ilmajaama. Eesti novembri soojarekord 15,2 kraadi jäi seekord püsima.
7. Suvised tugevad sajud
Narvas sadas 15. juunil ööpäevaga vihmavett 70 mm ja Haapsalus oli 29. juunil sajusumma 53 mm, sellest 50 mm sadas ühe tunniga. Heltermaal ja Lääne-Nigulas sadas 8. juulil 40 mm, s.o vastavalt 70% ja 54% kuu sajunormist. Vilsandil tuli 12. juulil vihmavett 25 mm, mis on 51% kuu sajunormist.
8. Rahesadu 29. augustil Aakres
29. augustil tõi Tartumaa edelaosas Aakres tugev äikesepilv endaga kaasa rahet, mille läbimõõt oli 2,5 kuni 3 cm.
9. Eriliselt kuiv sügis ja november
2022. aasta sügis oli üks kuivemaid. Arvestatuna 1961. aastast on kuivemad olnud vaid neli sügist. Kõigil kolmel sügiskuul oli sademeid normist vähem. Eriliselt kuiv oli november (Eesti keskmine sajuhulk oli 38 mm (norm 61 mm)) - arvestatuna 1961. aastast on november veel kuivem olnud vaid seitsmel aastal.
10. Aktiivne vesipükside hooaeg
2022. aasta suvel märgati väga sageli vesipükse, vähemalt 23 korral. Kõik nähtud vesipüksid esinesid juulikuus.
