Talvised ilmad on tagasi ja püsivad miinuskraadid hakkavad järjest enam katma veekogusid jääga. Kas teadsid, et Keskkonnaagentuur esindab Eestis riiklikku jääteenistust Läänemere jääinfo tagamiseks? Igal tööpäeval kanname jääkaardile meie merealade jääolukorra muutused – määrame jääliigid ning jäänähtused, paneme hinnangulised jää paksused. Samale kaardile jõuab ka jäämurdjate info ja Transpordiameti navigatsiooninõuded. Valminud jääkaarte saab jälgida interaktiivsel veebirakendusel jaakaart.envir.ee.
Sel talvehooajal väljastasime esimese jääkaardi 2. detsembril. Möödunud hooajal koostasime kokku 94 jääkaarti. Jäämurde teenuse vajadus tekkis Pärnu lahel, kus see kestis 116 päeva. Milline saab olema selle hooaja jääolukord ja kas tekib jäämurdeteenuse vajadus ka Soome lahel, näeme juba üsna pea. Jäämurdjad Tarmo ja Botnica on valmisolekus Tallinna sadamates. Kui Soome lahel pole juba paar talve jäämurdeteenuse vajadust tekkinud, siis Pärnu lahel abistab laevu alates 15. detsembrist jäämurdja EVA-316. Jäämurdja info, kes laevu sadamasse jõudmisel abistab, on kantud jääkaardile sadama kõrvale.
Kas jäämurdja teenindab kõiki laevu? Tegelikult mitte. Juhul, kui jääd on palju, kehtivad teatud sadamates nn navigatsiooninõuded. See tähendab, et laevad peavad olema võimelised ise ohutult liikuma piiritletud jääoludes. Meie merealadel kehtivad praegu nõuded vaid Pärnu lahel, kus alates 23.12 on nõutud jääklass 1C. See tähendab, et laev peab saama liikuda 40 cm jääs. Botnia lahel ehk Läänemere põhjaosas, Soome ja Rootsi merealadel on jääolukord tänase päeva seisuga tunduvalt raskem, seal kehtivad navigatsiooninõuded juba mitmes sadamas ja jäämurdetöödega tegeleb kuus jäämurdjat.
Jääkaardi koostamisel kasutatakse kaugseire andmeid
Uudsel interaktiivsel veebirakendusel jaakaart.envir.ee saab tutvuda sel hooajal koostatud jääkaartidega asukohapõhiselt. Lisaks kuvatakse kaardil jäävaatlusi ning värskemaid satelliitpilte. Jääkaardi koostamisel kasutame detailseid radarinstrumendiga Sentinel-1 satelliitmõõtmiste andmeid, mille abil saab hinnata jääolude muutusi Eesti merealadel nii öösel kui päeval isegi pilvise ilmaga. Lisaks radaripõhisele satelliitinfole jõuavad veebirakendusele ka teised satelliitandmed. Sentinel-2 ning Sentinel-3 satelliitidel on optilised instrumendid, millega on keeruline tuvastada jääd pilvise ilmaga või päevavalguseta, kuid ilusa ilma korral aitavad need andmed hinnata merejää ulatust.
Kaugseire info ei anna aga täielikku pilti jääolukorrast ning seda olulisemad on ka kohapeal tehtavad jäävaatlused. Keskkonnaagentuuri loodud riiklik ilmaäpp ILM+ võimaldab mitte ainult jälgida erinevat ilmainfot ja hoiatusi, vaid selle kaudu saab igaüks edastada ka vaatlusi, sh jäävaatlusi. Sisestatud jäävaatlused ilmuvad ühekorraga nii nuti- kui ka kaardirakendusele. Jäävaatlusele saab lisada juurde ka pilte, mis annavad lisandväärtust jääolukorra hindamisel. Teine võimalus on jäävaatlus lisada läbi veebivormi, ent sellisel juhul ilmuvad vaatlused üksnes kaardirakendusele.
Rahvusvaheline koostöö jääinfo tagamiseks
Läänemere jääteenistuste ühine eesmärk on luua piisav jääteenuste ja väljundite valik Läänemere merealadel, mida kohandatakse vastavalt kasutajate vajadustele ja mis annavad parema aluse otsuste langetamiseks, aidates sh kaasa ka navigatsiooni ohutusele. Läänemere jääteenistuste omavaheline koostöö ja meeskondade ühine siht tagab teenuste kõrge kvaliteedi.
Jääteenistuste vahel toimub igapäevane jääinfo vahetus. Enne jääkaardi- ja raporti koostamist tutvutakse kogu Läänemere jääinfoga, et mõista, kui palju on jääd mere ulatuses. Samuti aitab see saada ettekujutuse, kuidas jääolud võivad lähiajal muutuda, võttes arvesse ka ilmaprognoosi. Läänemere jääteenistuste üldinfot ning iga teenistuse jääolukorra viimast jääraportit saab vaadata veebis www.bsis-ice.de.
Iga kahe või kolme aasta tagant toimub ka Läänemere teenistuste kohtumine (Baltic Sea Ice Meeting), kus erinevate riikide spetsialistid jagavad oma muljeid ja kogemusi möödunud jäähooaegadest, tutvustavad oma teenuseid ning otsivad uudseid võimalusi parema jääinfo tagamiseks Läänemere piirkonnas. Soome ja Rootsi jääteenistused tunnevad huvi Keskkonnaagentuuri poolt arendatud jääinfosüsteemi vastu, kuna see on ainus veebirakendus, kus on koondatud nii igapäevane kaugseire info kui ka jääkaardid ning -vaatlused.
Jääkaart koostatakse spetsiaalselt arendatud QGIS jääkaardi rakenduse abil, kuhu on koondatud kaugseire info viimase kolme päeva kohta ja vaatlused, mis laekuvad süsteemi peamiselt ILM+ nutirakendusest, samuti jõuab sinna ka muu avalikult kättesaadav jääinfo. Jääkaardi koostaja valib iga mereala kohta jääinfo allika ning koostab nende andmete alusel jääkaardi, kuhu lisatakse ka Transpordiameti jäämurdeinfo.
Lisaks jääkaardile koostab ja saadab Keskkonnaagentuur igapäevaselt edasi ka raportit Eesti merealade ja laevateede jääolukorra kohta. Sisuliselt on tegu sama infoga, mis läheb jääkaardile aga numbrilisel kujul. Jääolukorda kirjeldavad andmed on kodeeritud koodiga Baltic Sea Ice Code. See kood on koostatud Maailma Meteoroloogilise Organisatsiooni merejää nomenklatuuri (WMO Sea Ice Nomenclature) alusel ja on kasutusel kõikides Läänemerd ümbritsevates riikides. See on lihtsaim ja kiireim viis edastada merealade jääolukorra infot. Igapäevases jääraportis lisandub numbrilisele koodile ka tekst, mis kirjeldab jääolukorda veidi detailsemalt, näiteks lahvanduse asukoht, jää triivimise suund, ohutu navigatsiooni nõuded jne.
Kes on jääinfo kasutajad Eestis
Keskkonnaagentuuri koostatud jääkaarte kasutatakse laevade ning jäämurdjate optimaalse teekonna planeerimiseks, aja- ning kütusekulu kokkuhoidmiseks. Karmimatel talvedel, kui kõik meie merealad on kaetud jääga, võib kogu Läänemere ulatuses töötada 20-30 jäämurdjat korraga. Transpordiametil on ilmunud jäämurdeblogi, mida uuendatakse vähemalt kord nädalas ja kust saab infot jäämurdetööde kohta.
Meie poolt koostatud jääinfot jälgivad põnevusega ilmahuvilised ning kalurid, kes ootavad suure huviga talvist kalapüügihooaega, samuti ka talisportlased jääl surfamiseks või uisutamiseks. Veel kasutatakse jääinfot ka jääle mineku lubamise või vastupidi keeldude kehtestamiseks, stabiilselt külmade ilmade esinemisel jääteede planeerimiseks, aga mõnikord ka hätta jäänud elanike kiiremaks päästmiseks. Nende tegevuste realiseerimiseks on Keskkonnaagentuuril hea koostöö Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti ning Transpordiametiga.
Üleskutse aktiivsetele ilmahuvilistele! Kasutage ILM+ nutirakendust ka vaatluste lisamiseks. Jääpaksuse mõõtmised kajastavad reaalset jääolukorda kindlas asukohas. Teie vaatluste abil saame välja anda täpsema ning ajakohasema jääinfo. Nutirakenduses saab edastada jää paksuse väärtuse ning lisada juurde ka pilte ja videoid. Nii saame veelgi rohkem infot jääoludest ning ka meieni jõuavad põnevad jäänähtused. Vaatluseid tehes olge palun ettevaatlikud. Infot siseveekogude jääolude kohta saab Päästeameti kaardilt.
Keskkonnaagentuur ja Päästeamet teevad koostööd jäävaatluste andmete sisestamise ja avalikustamise osas, et juba järgmisel hooajal oleks mõlema asutuse jäävaatlused leitavad ühest kasutajasõbralikust rakendusest.
Fotode autorid: Veniamin Luht, Tiia Mänd, Eva Rogenbaum.
Autorid: Keskkonnaagentuuri andmehalduse ja seireosakonna peaspetsialistid Ilona Vahter ja Jekaterina Služenikina
