2007. aastal tehtud uuringu kohaselt on ühe inimese aastane süsiniku jalajälg ligilähedale 650 kg CO2. Võiks ju arvata, et 15 aastaga on toimunud muutused. Midagi kindlasti on muutunud ka, aga kui vaadata lähemalt, siis näeme, et on ka neid näitajaid, mis liikunud pigem negatiivsema suunas.
Jõulud kestavad kolm päeva ja nende päevade süsiniku jalajälg on kümme korda suurem kui tavalise argipäeva oma ehk 5,5 protsenti kogu aastasest süsiniku jalajäljest.
Kunstkuusk (40 kg CO2) vs päris kuusk (3,5 kg CO2)
Kui oled kunstkuuse austaja, siis tea, et selleks, et kunstkuuse süsiniku jalajälg ära tasuks, peaks seda kasutama vähemalt 10-20 aastat. Kui oled aga päris kuuse fänn, siis teadvusta endale, kui kaugele pead selleks autoga sõitma ning kas saaksid mineku äkki kellegagi ühildada, et hoida jalajälg võimalikult väiksena. Päris kuusk too kodu lähedalt loodusest, kasta hoolikalt, et vältida kuivamist ning lõpuks põleta sooja tootmiseks või vii komposti. Kel oma aed, miks mitte pidada ise 10-15 väiksest kuusest pidevalt roteeruvat istandust. Jõulude ajal võtad kuuse, kevadel istutad asemele. Mina teen nii.
Kunstkuuske kasuta võimalikult kaua ning peale kasutamise lõppu saada materjalina ringlusesse.
Tuled ja sära
2007. aasta uuringust selgus, et hinnanguliselt 33 protsenti kogu jõuluaja süsiniku jalajäljest tuli jõulutuledest. Tänaseks on LED tulede kasutamine vähendanud seda süsiniku jalajälge ca 90 protsenti.
Kõige ebaefektiivsemaks valgusallikaks saab pidada päris küünlaid, mis annavad vähe valgust ja sooja, kuid just need on õige jõulumeeleolu loojad.
Valgus on pikal pimedal ajal väga oluline. Sel aastal on meil olnud palju lund ja kaunis valge detsember, aga iga aasta meil nii ei vea. Talv võib olla ka porine ja rõske ning just sellisel ajal vajame me kõiki veidi värvi ja helgust enda ümber. Õnneks on meil nüüd LED tuled, mida saame südame rahuga nautida. NB! Rikkis LED-tuled on probleemtooted ja need tuleb viia jäätmejaama või vastavasse elektroonikajäätmete konteinerisse.
Jõulukampsun
Viimastel aastatel on popiks saanud jõulukampsikud. Meie soovitus – ühest piisab, ära osta iga aasta uut. Tavaline „kole“ jõulukampsun võrdub 13,4 kg CO2. Kujutad sa ette, et neid müüakse ca 60 miljonit tükki aastas. 95 protsenti müüdud jõulukampsunitest on puhas sünteetika, mis liigub edasi prügimäele pärast esimest ja/või viimast kandmist. Osta parem ilus, kvaliteetne ja naturaalsest villast (seega ka kallis) kampsik, mida tahadki rohkem kui korra kanda. Meriino mitte ainult allergiavaba vaid võib olla väidetavalt lausa süsinikunegatiivne ehk saadud villa kasvatamisel on atmosfäärist süsinikku rohkem seotud kui sinna heidetud.
Kaartide saatmine
Paberkaardi ja e-kaardi süsiniku jalajälje vahe on kõigest kolme kordne. Keskmine paberkaardi valmistamine, postitamine ja hilisem käitlemine toodab 140g CO2. Loomulikult võib paberkaardi jalajälge mitmekordistada kui sinna lisada metallipuru, tulukesi või jõulumuusikat. Suure e-kaardi jälg on aga ca 54g CO2. Jah, e-kaardil on päris reaalne keskkonnamõju, mida me tihti ei teadvustagi. Samas, kui nüüd mõelda palju soovimatuid kingitusi tehakse, siis kas poleks armsam võtta see aeg ja pühendada oma lähedasele hoopis kaunis jõulukaart. See jääb meelde, võtab kodus vähe ruumi ja on aastaid hiljem ka tore vaadata.
Muidugi on tore ka ise lähedastele külla sõita, siis aga pea meeles, et autoga 1km = 100..300 gr CO2. 15 protsenti jõuluaegsest CO2 jalajäljest moodustavad just väljasõidud. Aga jällegi – pigem lähedasega koosveedetud kaunid hetked kui kingitused, mis prügikastis lõpetavad. Mine külla ja kingi aega iseendaga, jäta tarbetud asjad poodi!
Jõulusöök
Jõulusöök- ja jook moodustab 5 protsenti kogu jõuluaja süsiniku jalajäljest. Üks väga rikkalik ja külluslik jõulupraad 7 kg CO2, sinna juurde 0,75 l punast veini 1,4 kg CO2, 0,75l šampanja 2 kg CO2. See on ainult üks õhtusöök, kokku üle 10 kg CO2. Vähem liha, rohkem köögivilju aitab mitte ainult jõuluaja süsiniku jalajälge, vaid ka toidupohmelli vähendada.
Palju jõulusööki visatakse lihtsalt minema, sest ostetakse kokku rohkem kui päris vajadus on. Arvutuslikult jõuab Eestis prügimäele umbes poolteist kilo jõulutoitu inimese kohta, kogu pere peale korruta see oma pereliikmete arvuga. Palju said?
Jõuluvana
Maailmas on kokku ca 1,6 miljardit majapidamist, kellest 1/3 saavad kinke ja selleks, et jõuluvana jõuaks kõik läbi käia, tuleb tal teha 500 miljonit peatust 43 tunniga. See tähendab, et 300 mikrosekundi jooksul siseneb ta majja, paneb kingid kuuse alla, sööb paar piparkooki ja vestleb pererahvaga. Ta on Usain Boltist 200 000 korda kiirem. Bolti liikumiskiirus on 10,44m/s, jõuluvanal 2 199 973 m/s.
I am the Gift
50 protsenti kogu jõuluaja süsiniku jalajäljest moodustavad ikkagi kingid. Jõulukink on õige ja hea ainult siis, kui see maandub selle kuuse alla, kus seda päriselt oodatakse ja vaja on. Amazonis tehakse jõulude eel ca 50 tellimust sekundis, so 3000 tellimust minutis. Umbes pooled kinkidest, mida ostetakse, on soovimatud. Enamus neist rändabki prügimäele. Ainuüksi USA-s rändab prügimäele kingitusi 8,3 miljardi dollari eest.
Siit ka üleskutse – ole ise kingitus. Jõulud on aeg, kui märkad rohkem, annetad rohkem, oled teistele inimestele rohkem olemas. Miks me teeme seda vaid kord aastas? Kõigil seda võimalust aasta läbi ei ole, tore, kui leiame selle aja kasvõi kord aastas. Jõulude ajal tahamegi olla paremad inimesed, rohkem aidata ja olla pereliikmetega koos. Kingi endale ja oma lähedastele aega, see ongi suurim kink!
Autor: Keskkonnaagentuuri hüdroloogiaosakonna juhataja Jana Põldnurk
