2026. aasta oktoober kujunes Eestis selgelt tavapärasest soojemaks, pikas vaatlusreas tuli see teisele kohale, jäädes alla vaid 1967. aasta omale. Keskmine õhutemperatuur oli möödunud kuul 9,6 kraadi, mis ületas normi ligi kolme kraadiga. Kõige kõrgem temperatuur mõõdeti 3. oktoobril Võrus – 19,5 kraadi ja madalaim temperatuur 19. oktoobril Narvas, kus õhutemperatuur langes -3,9 kraadini.
Blogi
Miks algas lindude sügisränne Kabli linnujaamas alles septembri lõpus ja millised liigid olid tänavu kõige arvukamad? Blogist saad teada, kuidas mõjutasid lindude rännet tuuled ja temperatuur, millised liigid jõudsid rändelainetena eriti rohkearvuliselt Kablisse ning mida näitasid rõngastamisandmed.
2025. aasta veekasutuse tulemused näitavad, et veesektor kohaneb muutustega, samal ajal kui inimeste igapäevane veekasutus püsib kindlal kursil.
Mis saab raiutud puidust, kuidas seda tegelikult kasutatakse ning kuidas puidukasutus muutub. Puidukasutuse ülevaade ehk puidubilanss aitab sellele küsimusele vastata.
September kujunes Eestis tavapärasest märksa soojemaks ja sajusemaks kuuks. Keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati 13,9 °C, mis on 1,7 °C üle normi. Pika andmerea võrdluses oli see 12. kõige soojem september.
25. septembril tähistasime Kasari hüdromeetriajaamas kuue Eesti jaama nomineerimist Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) sajandi jaamade klubisse. Lisaks Kasari jaamale pälvisid seekord selle tiitli ka Sõrve rannikujaam ning Riisa, Tõlliste, Praaga ja Mustvee hüdromeetriajaamad.
Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) ülemaailmsete veevarude seisundi aruanne on põhjalik teaduspõhine hinnang hüdroloogilisele tsüklile ja äärmuslikele sündmustele.
Keskkonnaagentuuri kliimaosakonna praktikant Maria alustas sügisel Tallinna Ülikoolis integreeritud loodusteaduste eriala kolmandat kursust, kus tema põhisuunaks on geograafia. Erialase praktika jaoks praktikakohta otsides teadis ta kindlalt, et soovib selle siduda oma bakalaureusetöö teemaga, milleks on linnade soojussaared ja nende kujunemist mõjutavad tegurid. Nii jõudiski ta Keskkonnaagentuuri.
Eesti õhk on üldiselt hea, kuid selle hoidmine nõuab järjepidevat seiret – sest nii meie tegevus kui ka muutuv kliima kujundavad õhku, mida iga päev hingame.