XXXI Põhjamaade hüdroloogia konverentsi „Hüdroloogia ja veega seotud ökosüsteemid" EESTI PÄEV – 100 aastat hüdroloogilist seiret Eestis

Vesi on elu alus. Aga kas me teame kui palju meil Eestis vett on või milliseid ökosüsteemiteenuseid vesi meile pakub? Kas kliimamuutused on mõjunud ka suurveele ja kus on üleujutused?

15. augustil toimunud Põhjamaade ja Balti riikide hüdroloogiakonverentsi (NHC2022) „Hüdroloogia ja veega seotud ökosüsteemid" eestikeelne avapäev oli pühendatud sajandipikkusele hüdroloogilisele seirele.

Päeva eesmärgiks oli tutvustada Eesti hüdrometeoroloogia alaseid uuringuid ja tegevusi läbi ajaloo ning vaadata valdkonna tulevikutrende. Juttu tuli tänapäevasest veeseirest ja selle tehnilistest lahendustest, veeökoloogiast ja suurveest ning veeressursi rekreatsioonilisest teenustest.

Konverentsi fotod leiab SIIT.

NHC2022 rahvusvahelist konverentsi korraldas Tallinna Ülikooli Ökoloogiakeskus ja sellest saab rohkem lugeda SIIN.

Eesti hüdrometeoroloogilisel seirel on pikk ajalugu ja esimesed vaatlused ulatuvad juba üle-eelmisse sajandisse – Tartus Emajõel alustati veetaseme mõõtmisega juba 1867. aastal. Narva jõgi piiriveekogu ja energeetilise ressursina oli fookuses juba 20. sajandi algusaastatel kui 1902–1903 rajati sellele lausa kaheksa mõõtmisjaama. Süstemaatilisi hüdroloogilisi vaatlusi meie jõgedel hakati noores Eesti Vabariigis tegema 1920ndate alguses, kui pandi alus hüdromeetriajaamade püsiseire võrgustikule.  Mõistes, kui oluline on informatsioon meie veeressursist, avati üle Eesti üha enam hüdromeetriajaamasid ja nende arv ulatus tipphetkel veidi üle saja! Hüdroloogilisi vaatlusi ei katkestanud isegi Teine maailmasõda, vaatlejad tegid oma tööd hoolimata ümberringi kärgatavatest pommidest ja püssipaukudest, mõõtsid veetaset ja vooluhulka, kogusid andmeid veetemperatuuri, jäänähtuste ja taimestiku kohta. 

Kuigi Eesti taasiseseisvumisel vähenes majanduslikult rasketel aastatel jaamade arv märkimisväärselt, siis koos automatiseerimisega alates 2006. aastast on seirevõrgus umbes paarkümmend jaama taasavatud ning täna on Eestis 61 hüdromeetriajaama jõgedel ja järvedel. Viimastel aastatel on hüdroloogiline seire arenenud koos tehnoloogia ja innovatsiooniga. Ajalooline ja töökindel hüdromeetriline tiivik ei ole meie tööriistakastist ka täna kuhugi kadunud ja teatud tingimustes on see asendamatu, kuid enamik vooluhulkasid mõõdame kaasaaegsete akustiliste seadmetega. Viies hüdromeetriajaamas toimub täisautomaatne vooluhulga mõõtmine ja täisautomaatseid jaamu lisandub sel aasta veel neli. Üleujutuste ning rannikumere ja järvede jäänähtuste seireks kasutame satelliitide abil ning vooluhulka prognoosib mudel. 

Tänapäevase hüdroloogilise seire eesmärk on tagada ülevaade Eesti kvantitatiivsest veeressursist reaalajas ja pikaajalised usaldusväärsed andmed prognooside ja hoiatuste koostamiseks. Hüdroloogilise seire andmeid kasutatakse arvukates teadusuuringutes, planeeringutes, teedeehituses sildade ja truupide ning maaparandussüsteemide projekteerimisel, need on aluseks reostuskoormuste arvutustele ning olulised ka tavakodanikele, kes kasutavad infot huvi- või vajaduspõhiselt (kalurid, veespordi harrastajad jne).
 

PROGRAMM