Keskkonnaministeeriumi 2021. aasta uuringu andmeil moodustab Eestis toidujäätmetest poole ehk ligi 84 000 tonni raisku läinud toit ning see mure ei puuduta ainult majapidamisi. Ligi 20 000 tonni toiduaineid aastas jääb kauplustes lihtsalt müümata ega jõua abivajajateni. „Need on meeletud numbrid,” tõdevad 19aastased Oliver Sebastian Lamp ja Joosep Kaljula, toidupäästmisettevõtte Sumena OÜ asutajad.
Blogi
Soomaa sellekevadist üleujutusalade ulatust ilmestab Halliste jõel asuva Riisa hüdromeetriajaama veetase, mille tipp 317 cm üle graafiku nulli oli 27. märtsil. 21. sajandi pingereas jääb see esikümnest kõrgeimast veetasemest välja, niiet tegelikkuses rekordeid sealkandis ei ületatud, kuigi prognoos lubas üle kahe meetri kõrgemat veetaset. Ja see oleks olnud ohtlik!
Valminud on riikliku keskkonnaseire programmi alamprogrammi metsaseire 2022. aasta aruanne, kus on välja toodud olulisemad tulemused ja muutused metsaseire aladel.
SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse 2020. aastal valminud uuringu järgi sisaldavad meie segaolmejäätmetest ligi 1% ehk mitu tuhat tonni elektroonikaromusid ja muid ohtlikke jäätmeid. Kuigi oleme uue seadme ostmisel ka käitluskulud kinni maksnud, jõuavad probleemsed tooted ikkagi tavaprügi hulka. Miks?
Püüdes luua Eestit, mis oleks säästlik ja kestlik, puhas ja hoitud, peame esmalt mõtlema, kuidas hoiame oma keskkonda. Palju räägitakse sellest, et peame saama ringmajandavaks ühiskonnaks. Kuid mida see tähendab? Riigina oleme loonud hulga strateegiaid ja tegevuskavu, seadnud visioone ja eesmärke. Igaüks neist keskendub erinevale suunale ja nii saame hulga definitsioone, millest ringmajanduse nime all räägime.
1. veebruarist 5. märtsini ootasime kõikide vaatlusi talvituvatest nahkhiirtest. Nimelt peavad meie nahkhiireliigid talve saabudes tegema otsuse, kas rännata ebasoodsate tingimuste eest lõuna poole või jääda paikseks ning veeta see aeg talveunes. Meie 12-st nahkhiireliigist 5 on rändliigid, ülejäänud otsivad endale talvitumiseks sobiva koha Eestis. Seire eesmärgiks oli kaardistada talvituvate nahkhiireliikide levikut, hinnata keldrite olulisust talvituspaigana ning tõsta teadlikkust talvituvatest nahkhiirtest.
Euroopa Liidu ökomärgis on 1992. aastal loodud keskkonnasõbralikele toodetele ja teenustele vabatahtlikkuse alusel taotletav märgistus. 30 aasta jooksul on huvi keskkonnateadlikumate valikute vastu kasvanud tohutult ning tänasel päeval on ka kodumaised ettevõtted taotlenud enam kui 1000le tootele ökomärgise.
Kuuse-kooreürask asustab kuuske ning harvem mändi. Asustamiseks sobivad talle nii lamavad tüved, värske metsamaterjal kui ka seisvad ning nõrgestatud puud, enamasti vanuses 50−60 aastat. Sageli asustavad üraskid puid, mis asuvad hõredamates puistutes, metsaservades, häilude ääres ning raiesmike veeres. Kui üraskite arvukus on suur, siis asutatakse ka elujõulisi kuuski.
Aul (Clangula hyemalis) on hinnatud globaalselt ohustatud liigiks. Seda eelkõige põhjusel, et Läänemere talvitusasurkonna suuruses on tuvastatud lühikese aja jooksul (vähem kui 30 aastat) väga kiire vähenemine. Kui 90ndate alguses hinnati Läänemere talvitusasurkonna suuruseks ligi 5 miljonit isendit, siis 2000ndate alguseks oli sellest järel alla 1,5 miljoni isendi (BirdLife International, 2023).