1. veebruarist 5. märtsini ootasime kõikide vaatlusi talvituvatest nahkhiirtest. Nimelt peavad meie nahkhiireliigid talve saabudes tegema otsuse, kas rännata ebasoodsate tingimuste eest lõuna poole või jääda paikseks ning veeta see aeg talveunes. Meie 12-st nahkhiireliigist 5 on rändliigid, ülejäänud otsivad endale talvitumiseks sobiva koha Eestis. Seire eesmärgiks oli kaardistada talvituvate nahkhiireliikide levikut, hinnata keldrite olulisust talvituspaigana ning tõsta teadlikkust talvituvatest nahkhiirtest.
Vabatahtlike kaasamist talvituvate nahkhiirte seiresse on praktiseeritud ka mujal Euroopas. Näiteks Suurbritannias on selliselt teostatud seiret alates 1997. aastast. Aastal 2020 seirati selliselt UK-s perioodil detsember-märts veidi üle 500 koha vabatahtlike poolt ning need tulemused innustasid ka meid agentuuris vabatahtlike talvise nahkhiireseirega katsetama. Seega on sellel aastal tegemist omamoodi pilootprojektiga, mille tulemusi saame teile nüüd tutvustada.
Seire käigus esitati Loodusvaatluste nutirakenduse abil 186 nahkhiirte vaatlust 143 vaatlejalt. 91 korral vaadeldi põhja-nahkhiirt (Eptesicus nilssonii) ja 76 korral pruun-suurkõrva (Plecotus auritus). Sageli jagasid kaks liiki ka talvituskohta. Liigini jäi määramata vaid 2 vaatlust. Esitati ka 12 null-vaatlust, mis tähendab, et kontrolli käigus talvituvaid nahkhiiri oma keldrist ei leitud.
Vaatlusi laekus agentuurile pea kõikidest maakondadest, vaid Hiiu ning Ida-Viru maakondadest ei osalenud ühtegi vaatlejat. Enim vaatlusi tehti Raplamaal. Paraku on andmete põhjal raske öelda, kas Raplamaal on lihtsalt palju sobivaid keldreid nahkhiirtele talvitumiseks või elavad sealkandis eriti usinad loodusvaatlejad.
Kokku loendati seire raames 419 isendit. Arvukam liik oli pruun-suurkõrv 217 isendiga, põhja-nahkhiiri loendati kokku 200. See on koguarvuna võrreldav ühe korraliku suure talvituspaigaga, näiteks talvitub ligikaudu sama palju nahkhiiri Vääna-Posti püsielupaigas. Küll aga on suurtes koopatüüpi talvituspaikades on peamisteks talvitujateks perekond lendlane (Myotis) liigid. Keldri loendused annavad olulist infot eelkõige suurkõrva ja põhja-nahkhiire koha, keda leidub koobastes vähe.
Keskmiselt vaadeldi ühes vaatluskohas 2,7 suurkõrva ja 2,1 põhja-nahkhiirt. Rekordnumbritena saab välja tuua kaks talvituspaika, kus ühes loendati 10 suurkõrva ja teises 11 põhja-nahkhiirt.
Suur osa vaatlustest olid juba vaatleja poolt korrektselt määratud, mis näitab, et vaatlejad said väga hästi hakkama ka ise liikide määramisega. Loodame, et osalejad said seire käigus rohkem teada nahkhiirte kohta, kes nendega kodu jagavad. Samuti kutsume üles kõiki oma (maa)keldreid hoidma heas korras, et neid saaks kasutada nii hoidiste varumiseks kui ka nahkhiired talvitumiseks. Plaanime kindlasti korrata talvituvate nahkhiirte seiret ka järgmisel hooajal ning meie lootus on, et saame tulevatel kordadel lisaks uutele vaatluskohtadele kordusvaatluseid ka sellel aastal kontrollitud talvituskohtadest, mis võimaldaks juba hinnata teatud trendi talvituvate nahkhiirte arvukuses.
Kõikide äpi kasutajate vahel, kes seire perioodil nahkhiirte vaatlusi sisestasid, loosisime välja suvise nahkhiireretke 10-le. Loosiõnn naeratas Heidi Lainemaale! Palju õnne, retkele saad kaasa võtta kuni 9 sõpra. Võtame Teiega ühendust.
Autorid: Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist Rauno Kalda ja peaspetsialist Triin Edovald
