Keskkonnaministeeriumi 2021. aasta uuringu andmeil moodustab Eestis toidujäätmetest poole ehk ligi 84 000 tonni raisku läinud toit ning see mure ei puuduta ainult majapidamisi. Ligi 20 000 tonni toiduaineid aastas jääb kauplustes lihtsalt müümata ega jõua abivajajateni. „Need on meeletud numbrid,” tõdevad 19aastased Oliver Sebastian Lamp ja Joosep Kaljula, toidupäästmisettevõtte Sumena OÜ asutajad.
Noormehed lõid juba 2021. aastal veebipoe Nutiroog, et oma teenuste kaudu vähendada toidujäätmete hulka, pakkudes samas klientidele taskukohaseid toidu- ja tarbekaupu. „Olime gümnaasiumis, kui Nutiroog sai asutatud. Teised valmistusid eksamiteks, aga meie tegelesime oma firma loomisega,” meenutab Lamp. „Kui kodust ära kolisime, mõistsime, kui keeruline on aina kallinevate toiduhindade juures iseseisvalt hakkama saada. Olime Rootsis, Soomes ja Saksamaal näinud selliseid päästetud kaupade müüke ning nii tekkis idee asutada Sumena, kus müüakse toatemperatuuril säilitatavaid tooteid, mis pole ühel või teisel põhjusel jõudnud poeriiulile ja on hävimise ohus.”
Toidu hävitamise põhjuseid on mitmeid: näiteks lõpetatakse selle konkreetse toote valmistamine ja müük, aga ladudes on veel mõningane ülejääk. Samamoodi võivad jääda tooted müümata, kui toimub pakendite muutmine, kaupa on tellitud liiga palju või on lähenemas või juba käes „parim enne” kuupäev.
Lamp tõdeb, et ettevõttega alustamine oli vaatamata heale ideele ning vajalikule teenusele konarlik, sest kust leida koostööpartnereid, kui veebilehel haigutab tühjus? Et siiski leiti üks usaldav kaupmees, kelle järel hakkasid lisanduma teisedki. Tänaseks on Sumenal umbes 50 partnerit – kauplused, maaletoojad, e-poed, tootjad Eestist ja välismaalt. Müüdava kauba mahtu kasvatatakse igapäevaselt ning tooteid müüakse nii e-poes kui ka reaalses kaupluses Tallinnas Balti jaamas.
„Parim enne” ja „kõlblik kuni” ei ole sünonüümid!
Lamp sõnab uhkusega, et tänaseks on Sumena päästnud ära enam kui 50 000 tonni toidukraami. „Inimestel on sageli tõrge osta sellist kaupa, millel on „parim enne” tähtaeg kas kohe kukkumas või juba läbi. Aga „parim enne” ja „kõlblik kuni” ei tähenda sama asja – esimene on tootjapoolne soovitus, mis annab mõista, kui kaua säilib konkreetne toode sama maitse ja kvaliteediga. Tarbida tohib aga seda toodet ka pärast pakendil olevat kuupäeva, kui selle välimus, lõhn ja maitse tunduvad teile head. Märgistust „kõlblik kuni” kasutatakse kiiresti riknevatel toiduainetel, näiteks piima- ja lihatoodetel. Meie valikus selliseid tooteid ei ole.”
Teine hirm on e-ainete suhtes, sest on arusaam, et kõik, mis kaua kestab, peab olema kunstlikke säilitusaineid täis. Siingi tuleks meeste sõnul võtta asja mõistusega ning lugeda pakendilt tooteinfot. Sageli on säilitusained hoopis looduslikud ning toote säilimise saladus peitub vaakumpakendis.
Kuidas vähendada toiduraiskamist?
Lamp muigab: „Mina elan suviti perega maal ja usute või ei – meil ei lähe midagi raisku. Kõigepealt sööme ise ja mis järele jääb, läheb koerale ja kassile. Kui neile see toit ei sobi, anname jäägid kanadele, kes on tõelised toidupäästjad, süües isegi liha!”
Toiduraiskamine on levinud probleem kogu maailmas, mitte ainult arenenud riikide seas. Lisaks sellele, et samal ajal puudutab toidupuudus väga suurt osa inimkonda, mõjub see negatiivselt keskkonnale ja majandusele, kulutades muuhulgas magevett, väetisi, põllumaad, prügila mahtu ning tekitades kasvuhoonegaase. Toidukaod tähendavad põllumeestele saamata jäänud tulu ja tarbijatele kõrgemat hinda, mis võiks anda meile majandusliku stiimuli toidu raiskamist vähendada.
Hea uudis on see, et igaüks meist saab teha oma senises elus väikseid ja lihtsaid muudatusi raiskamise vähendamiseks:
1. Ostke targalt
Tehke nädala toiduplaan, kirjutage täpne ostunimekiri ja ärge minge poodi tühja kõhuga. See aitab hoida ostlemist raamides. Kui olete inimene, kes nädala menüüd ei soovi koostada, käige pigem tihedamini toidupoes ja ostke toit ette ära mõneks järgnevaks päevaks. Ja soetage ainult seda, mida vajate! Tehke kasvõi oma külmiku sisust foto, et vältida topeltoste.
2. Kasutage seda, mis juba olemas on
Olge köögis allesjäänud toidukraami kasutamisel loominguline – selleks võite kasutada toredaid toidublogijate retsepte kui ka ise retsepti välja mõelda. Sööge ära kõik see, mida ostsite! Tänapäeva inimestele ei pea vist ütlema, et kartulikoortest saab mõnusaid krõpse teha ning leivakoorik on täiesti söödav?
3. Ladustage asjad kappi korralikult
Mõned toiduained nagu enamik puu- ja köögivilju säilivad kõige paremini külmkapis, samas kui leiba ja kartulit on parem hoida tavalises kapis. Oluline on paigutus – värskemad asjad tahapoole, vanemad ettepoole. Kui mõne toiduaine „kõlblik kuni” või „parim enne” hakkab kätte jõudma ning porgandid või viinamarjad hakkavad „närtsima”, aga teil puudub plaan, mida sellest hetkel süüa teha, siis kasutage julgelt sügavkülma. Las need toiduained ootavad seal oma aega. Külmutada saab ka suppi ja pagaritooteid.
4. Kohvikute ja toidukohtade viimase hetke pakkumised
Mitmetest nutirakendustest, aga ka kohvikute ja toidukohtade kodulehtedelt saab teavet üleliigse toidu kohta, mida müüakse isegi kuni poole hinnaga. Päästke see toit prügisse jõudmisest, seejuures ülearu priiskamata! Paljud ostavad poest heal meelel sama päeva säilimiskuupäevaga lihatooteid ja juustu – seegi on toidu päästmine.
5. Jagage toitu sõprade ja naabritega või annetage abivajajatele
Kui teete liiga palju süüa, siis pakkuge oma head toitu ka naabritele. Kui näete, et kappi on jäänud mõned toiduained või maitseained liiga kauaks seisma, pakkuge ülejääke sõpradele või kogukonnaliikmetele. Samuti tasub mõelda abivajajatele ehk näiteks Toidupangale. Paraku on väga paljude Eesti inimeste jaoks olulised iganädalased abipakid.
6. Jäätmete liigiti kogumine ja kompostimine on päriselt vajalik
Toidujäätmete vähendamise üks võimalus on kompostimine – taimed tänavad teid selle eest, sest vana või kasutamata toidu kompostimine tähendab, et seda saab uuesti kasutada mullaväetisena. Samuti on hädavajalik biojäätmete kogumine liigiti, sest sel juhul saab teie jäätmetest biogaas, mida kasutakse elektri või kütusena.
FAKTIKAST
Tarbijad tekitavad Euroopas ja Põhja-Ameerikas jäätmeid elaniku kohta 95–115 kg aastas, samas kui Aafrikas ning Lõuna- ja Kagu-Aasias viskavad tarbijad toitu ära vaid 6–11 kg aastas elaniku kohta. Arengumaades tekib 40% kahjudest pärast saagikoristust ja töötlemist, samas kui tööstusriikides tekib üle 40% kahjudest jaemüügi- ja tarbijatasandil. Allikas: ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon
Blogipostituse kirjutamist toetas Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismi 2014−2021 programmi „Kliimamuutute leevendamine ja nendega kohanemine" projekt „Ringmajanduse võimekuse tõstmine"
Autor: Keskkonnaagentuur
