Kevadel kutsusime Keskkonnaagentuuris kõiki konnapulma! Mitte niisama kontvõõraks, vaid ikka selleks, et teeksite otsereportaaži ning annaksite ka meile teada, kes ja kus „pidutsesid“ ning palju oli pulmalisi. Tegemist on olulise infoga, mis toetab riikliku seire raames tehtud vaatlusi ning aitab koostada koondvaadet Eesti kahepaiksete levikust ning sigimisedukusest.
Blogi
Välisõhu kvaliteedi seire 2022. aasta olulisemad tähelepanekud on võetud riiklikku keskkonnaseire programmi kuuluvatest välisõhu programmi õhukvaliteedi kompleksuuringutest Tahkusel ja õhukvaliteedi seirest ning kiirgusseire programmi kuuluva kiirgusseire seiretööde tulemustest.
Kärplased (Mustelidae) on liigirikkaim sugukond kiskjaliste seltsis. Nad on levinud kõigil mandritel, välja arvatud Austraalias ja Antarktises. Kärplaste välimus ja suurus võib olla erinev, kuid üldiselt on nad pika painduva kere ja lühikeste jalgadega loomad.
Valminud on veekasutuse 2022. aasta tulemuste aruanne, milles sisalduvad statistilise suunitlusega andmed veekasutaja vee erikasutuse kohta. Andmeid kogutakse iga aasta kevadel ning seejärel tehakse neist Keskkonnaagentuuri poolt kokkuvõtteid ja hinnatakse tulemusi.
Eesti põhjaveekogumite seisundi vahearuanne on koostatud 2020 – 2022. aasta põhjavee seireandmete, so keemilised ja koguselised näitajad, põhjal. Toome välja kolm kõige olulisemat Eesti põhjaveekogumite seisundite trendimuutust.
Mereseire eesmärgiks on Eesti merealade vee kvaliteedi ja seisundi hindamine hüdroloogiliste, morfoloogiliste, füüsikalis-keemiliste, bioloogiliste, sh elustikus ja põhjasetetes määratavate näitajate kaudu, muutuste jälgimine ja prognoosimine, analüüsides nende põhjuslikke seoseid inimtegevuse ja looduslike protsessidega (sh kliimamuutuste mõju), aga ka võimalike ohuolukordade kindlaks tegemine ja vältimine.
„Põllumehed peavad oma pisaratega põldu kastma, kui viljasaagid veepuuduse tõttu hakkavad ikalduma,“ ütles Keskkonnaagentuuri hüdroloogiaosakonna juhataja Jana 16. juuni Vikerhommikus. Selleks ajaks polnud enamik Eestit kuu aega vihma näinud, juuni esimesel poolel oli sadanud vaid 2…16% juunikuu normist ja pikalt kestnud põud ajas nutma mitte ainult põllumehi. Kolletav muru tõi pisara silmaveerele paljudel majaomanikel, kurjakuulutavalt kraksuv samblik metsa all tähistas erakordselt suurt tuleohtu ja nii mõneski Eestimaa jões oli veetase langenud ajaloolise miinimumi lähedale.
Sademete hulk on ajas ja ruumis väga varieeruv. Kõige vähem sajab Lääne-Eesti saartel ning rohkem sisemaal. Kui vaadata aastaaegade kaupa, siis kõige kuivem on kevadel ja kõige märjem suvel. Vaatame üle, milline oli 2023. aasta juuni.
Loodus saab hakkama nii külma, põua kui ka liigniiskusega. Liikidel on erinevad kohastumused kliimatingimustega hakkama saamiseks − kes talub rohkem valgust, põuda, tuult jne. Ilmaekstreemsuste korral võivad olud mõne liigi jaoks paraneda, teise jaoks halvenevad − mitmekesine kooslus tervikuna aga paneb muutustele suhteliselt hästi vastu.