Eesti põhjaveekogumite seisundi vahearuanne on koostatud 2020 – 2022. aasta põhjavee seireandmete, so keemilised ja koguselised näitajad, põhjal. Toome välja kolm kõige olulisemat Eesti põhjaveekogumite seisundite trendimuutust.
1. Viimase kolme aasta jooksul on Eesti põhjaveekogumite koondseisund paranenud 23%
Eestis on kokku 31 põhjaveekogumit. 26 nendest on hinnatud heasse seisundisse, millest kümme on heas, kuid samas ka ohustatud seisundis. Viis põhjaveekogumit on hinnatud halba seisundiklassi (Joonis 1).
Põhjavee "hea, kuid ohustatud" seisundiklass kuulub "hea" seisundiklassi alla. "Ohustatud" märge viitab aga sellele, et teatud näitajad võivad põhjustada negatiivset mõju põhjavee keemilisele või koguselisele kvaliteedile. Seega on 2022. aasta seisuga Eestis 84% põhjaveekogumitest heas ning 16% halvas seisundiklassis (Joonis 2).
2. Halvas seisundis on viis põhjaveekogumit
Kui 2019. aastal oli halvas seisundis kaheksa põhjaveekogumit, siis 2022. aasta seisuga on Eestis hinnatud halba seisundisse viis põhjaveekogumit: Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum, Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum, Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas, Kvaternaari Vasavere ja Kvaternaari Männiku-Pelguranna põhjaveekogum.
Põhjavee halba seisundit põhjustavad väga erinevad indikaatorid. Näiteks kui Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogumis on probleemiks kloriid, siis Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogumis tuleneb põhjavee halb keemiline seisund põhiliselt nitraatide kõrgenenud näitude tõttu.
Nii Ida-Viru põlevkivibasseini kui ka Kvaternaari-Vasavere põhjaveekogumite halb seisund on seotud põlevkivi kaevandamisest tulenevate mõjudega: kaevanduspiirkonnast väljapumbatava põhjavee hulk on suurem kui põhjavee looduslik ressurss, mis omakorda mõjutab põhjaveekogumitega seotud pinnavee- ja maismaaökosüsteeme (veetasemete langus, voolurežiimi muutus). Samuti on probleemiks põhjavee ammooniumi kontsentratsiooni ja keemilise hapnikutarbe kõrgemad näidud.
3. Heas seisundis on 26 põhjaveekogumit, millest kümme on "heas, kuid ohustatud" seisundis
Nagu eelnevalt mainitud on 26 põhjaveekogumit heas seisundis, millest kümme on heas, kuid samas ka ohustatud seisundiklassis. Ohustatud seisund annab märku, et põhjaveekogumis on teatud saasteainete kontsentratsioon kasvutrendis, kuid saasteainete sisaldused jäävad siiski alla saasteainetele kehtestatud lävi- ja piirväärtusi.
2020 – 2022. aasta seireandmete põhjal on heas, kuid ohustatud seisundiklassis olevates põhjaveekogumites märgata kloriidi, keemilise hapnikutarbe ja ammooniumi kasvutrendi.
Kokkuvõtvalt saab öelda, et 2022. aasta seisuga on 85% Eesti põhjaveekogumitest heas keemilises ja koguselises seisundis. Eesmärk on saavutada kõigi põhjaveekogumite hea seisund 2027. aastaks. Välja arvatud erandid nagu Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum ja Kvaternaari-Vasavere põhjaveekogum, kus mõlema kogumi halb seisund püsib seniks kuni põlevkivi kaevandamine jätkub.
Autor: Keskkonnaagentuuri keskkonnakasutuse osakonna peaspetsialist Merli Hass
