Välisõhu kvaliteedi seire 2022. aasta olulisemad tähelepanekud on võetud riiklikku keskkonnaseire programmi kuuluvatest välisõhu programmi õhukvaliteedi kompleksuuringutest Tahkusel ja õhukvaliteedi seirest ning kiirgusseire programmi kuuluva kiirgusseire seiretööde tulemustest.
2022. aastal teostas välisõhu kvaliteedi pidevseiret Eesti Keskkonnauuringute Keskus kuues automaatses linnaõhu mõõtejaamas (Tallinnas Kesklinna, Põhja-Tallinna, Õismäe ning mujal Eestis Kohtla-Järve, Tartu ja Narva jaamades) ning fooni mõõtmisi kolmes taustajaamas (Vilsandil, Lahemaal ning Saarejärvel). Lisaks toimus välisõhu kvaliteedi seire Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi Keskkonnafüüsika labori Tahkuse õhuseirejaamas Pärnumaal. Välisõhu gammakiirguse seiret korraldab Keskkonnaamet ning 15 automaatset seirejaama asuvad Keskkonnaagentuuri meteoroloogiaväljakutel (va Tallinna jaam Keskkonnaameti Tallinna kontori hoovis).
Vaata Keskkonnaportaalist 2022. aasta keskkonnaseire tulemuste tutvustamise alt ka videokokkuvõtet.
1. Peenosakeste aastakeskmine sisaldus püsis eelnenud seireaastaga võrreldes samal tasemel
Peenosakesed (PM10) - tolm õhus. 2022. aastal mõõdeti ööpäevakeskmise piirväärtuse ületamisi Tallinna kesklinnas 6, Põhja-Tallinnas 4 ja Õismäel 1, Kohtla-Järvel 1 ja Tartus 5. Narvas piirväärtuse ületamisi ei esinenud. Piirväärtuste ületamiste arv jäi lubatud piiresse. PM10 sisaldusele kehtib välisõhus ööpäevakeskmine piirväärtus 50 mg/m3, mida võib aasta jooksul ületada 35 korda.
Tegemist on saasteainega, millel puudub tervisele ohutu sisaldus välisõhus. Osakesed satuvad õhku peamiselt kütuste põletamisel energeetikast ning tööstusest ja oma osa annab ka teede ja rehvide kulumine. Viimaste ametlike andmete järgi olime Euroopa riikidega võrdluses ühtede madalamate näitajatega (eespool on Soome, Island ja Iirimaa).
Joonis 2. Linnajaamades mõõdetud PM10 aastakeskmised kontsentratsioonid ning Eesti arvutuslikud aastased heitkogused
2. Ahjuküttele iseloomuliku benso(a)püreeni sisaldus püsis alla kehtestatud sihtväärtuse
Polütsüklilise aromaatse süsivesinikuga benso(a)püreeni esineb puidu põletamisel tekkivas suitsus ning diiselmootoritega sõidukite heitgaasides. Lisaks esineb benso(a)püreeni suitsutatud toiduainetes, põlevkivi ja kivisöe tõrvades ja -suitsus ning tubakasuitsus. Välisõhu seireandmete põhjal on benso(a)püreeni saastetase kõrgeim Tartus. Tartu seirejaam asub olmekütte piirkonnas, kus paljud elamud on ka ahiküttel. Tartus mõjutab saasteaine sisaldust ka linna asetsemine Emajõe ürgorus.
Eelmise seireaastaga võrreldes on keskmine benso(a)püreeni tase langenud kõikides seirejaamades, sh ei ületanud Tartu seirejaamas mõõdetud benso(a)püreeni aastakeskmine tase kehtestatud sihtväärtust.
Joonis 3. Linnajaamdes mõõdetud benso(a)püreeni aastakeskmised kontsentratsioonid ning Eesti arvutuslikud aastased heitkogused
3. Lämmastikühendite sisaldused on samuti püsinud eelmise seireaastaga samal tasemel
Linnade õhukvaliteeti mõjutab eelkõige transport. Kuigi uuematel autodel on võrreldes varasemate mudelitega märksa puhtamad heitgaasid, taandab autode arvu pidev suurenemine vähenenud saastetaseme osaliselt ära.
Lämmastikühendite(NOx) aastakeskmised kontsentratsioonid on aastatega oluliselt langenud. Kui aastaid tagasi ulatusid aastakeskmised kontsentratsioonid kesklinnas sageli piirväärtuse lähedale, siis viimastel aastatel on need jäänud 20 μg/m3 piiresse. NOx saastetasemed on võrreldes Euroopa suurlinnadega siiski piisavalt madalad ning ei ületa ka Eesti kõige saastunumates piirkondades lühiajalisi saastetaseme piirväärtusi. Viimaste ametlike andmete alusel jäävad meie lämmastikdioksiidi sisaldused välisõhus alla ka Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) 2021. aastal soovitatud piirväärtustele, mis on oluliselt rangemad kui hetkel kehtivad piirväärtused. Teistest Euroopa riikidest olid veel madalamad näitajad vaid Islandil.
Joonis 4. Riikide lämmastikdioksiidi aastakeskmised kontsentratsioonid ja kehtiv piirväärtus 2021.a
Joonis 5. Linnajaamades mõõdetud lämmastikdioksiidi aastakeskmised kontsentratsioonid ning Eesti arvutuslikud aastased heitkogused
4. Energiakriis märgatavat vääveldioksiidi sisalduse tõusu kaasa ei toonud
2022. aasta keskmine vääveldioksiidi sisaldus välisõhus tõusis varasema aastaga võrreldes Tallinnas Õismäe ja Põhja-Tallinna seirejaamades ning Tartus. Samas ühtegi piirväärtust ületavat tunni- ja ööpäevakeskmist kontsentratsiooni seireperioodil ei mõõdetud, samuti jäid 24h keskmised kontsentratsioonid alumisest hindamispiirist (50 μg/m3) madalamaks.
Võrreldes teiste piirkondadega olid Ida-Virumaal mõõdetud SO2 kontsentratsioonid kõrgemad. See on eelkõige tingitud piirkonnas paiknevate suurte tööstusettevõtete tegevusest.
Vilsandi, Lahemaa ja Saarejärve taustajaamades mõõdetud saastetasemeid mõjutas oluliselt Kirde-Eestis paiknevate tööstusettevõtete tegevus ja linnade liiklus. Tahkuse seirejaamas mõõdetud SO2 kontsentratsioonid olid jätkuvalt väga madalad. Võrreldes 2021. aastaga langes SO2 aastakeskmine kontsentratsioon kõikides taustajaamades. Seda hoolimata sellest, et energiakriisi tõttu suurenes kodumaise kõrge väävli ja tuhasisaldusega põlevkivi kasutamine.
Joonis 6. Linnajaamdes mõõdetud vääveldioksiidi aastakeskmised kontsentratsioonid ning Eesti arvutuslikud aastased heitkogused
5. 2022. aastal analüüsitud proovide radionukliidide sisaldust võib pidada väikeseks
Kiirgusseire üks eesmärk on teistest riikidest lähtuva radioaktiivse saastumise varane avastamine. Õhuproovides sisalduv tseesiumi radioaktiivne isotoop (137Cs) pärineb peamiselt kuuekümnendatel aastatel läbi viidud tuumakatsetustest põhjustatud atmosfääri globaalsest saastumisest ja maapinnale sadenenud Tšornobõli päritoluga radioaktiivsest saastest, mida näiteks ilmastikutingimuste, aga ka metsa- ja rabapõlengute tõttu uuesti atmosfääri paisatakse.
6. 2022. aastal õhukvaliteeti mõjutavaid erakordseid sündmusi ei täheldatud
Kui 2021. aastal põhjustas Tallinnas episoodiliselt piirväärtuste ületamisi Sahhaara kõrbetolm, siis 2022. aastal kaugkandena märgatavalt meie õhukvaliteeti mõjutavaid episoode ei täheldatud. Maastiku tulekahjude saaste liikus meist valdavalt üle kõrgetes õhukihtides.
2022. aasta erakorralisemaks sündmuseks Eesti lähistel saab pidada Nord Stream gaasitorude plahvatust septembri lõpus, kui merekeskkonda paiskus arvestatav kogus maagaasi. Maagaas koosneb suures osas metaanist, mis osaliselt merekeskkonnas lahustub, kuid mingi osa gaasist jõuab ka õhku. Ainukesena mõõdetakse metaani kontsentratsioone Tahkuse õhuseirejaamas, mis asub Pärnumaal. Seirejaama metaanianalüsaator 2022. aasta septembris suurenenud metaani kontsentratsioone ei registreerinud.
7. Osooni sisaldus püsis eelmise seireaastaga võrreldes samal tasemel.
2022. aastal ei ületanud Tahkusel seirejaamas mõõdetud O3 kontsentratsioon välisõhus mitte kordagi 8 tunni keskmise piirväärtust - 60 ppb. Varasematel mõõtmisaastatel on juhtunud seda kuni 4 korda aastas. Samas oli sihtväärtuse ületamisi Vilsandil ja Lahemaal taustaseirejaamades, vastavalt 5 ja 3 korda, kuid need jäid lubatud piiresse.
Kõrgetes atmosfäärikihtides olev osoon on eelkõige tuntud kui Maa kaitsja, takistades kahjuliku UV-kiirguse jõudmist Maa pinnale, kus see võib kahjustada inimesi ja ökosüsteeme. Maapinnalähedane osoon põhjustab hingamisteede haiguseid ja aitab kaasa ka südame-veresoonkonna haiguste tekkele. Kuna linnaõhus esineb palju osooniga reageerivaid (lagundavaid) keemilisi ühendeid ja sadenemine tehispindadele on aktiivsem, siis on osooni kontsentratsioonid kõrgemad linna lähiümbruses ja taustaaladel.
2021. aastaga võrreldes oli linnajaamades sihtväärtuste ületamist vähem jäädes jätkuvalt lubatu piiresse. Aasta jooksul on lubatud osooni sisaldust ületada 25 päeva.
Kokkuvõte põhineb 2022. aasta seirearuannetel. Täismahus aruannete ja andmetega saab tutvuda Keskkonnaseire infosüsteemis KESE.
Autorid: Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Elo Mandel ja nõunik Martin Maddison
