Kevadel kutsusime Keskkonnaagentuuris kõiki konnapulma! Mitte niisama kontvõõraks, vaid ikka selleks, et teeksite otsereportaaži ning annaksite ka meile teada, kes ja kus „pidutsesid“ ning palju oli pulmalisi. Tegemist on olulise infoga, mis toetab riikliku seire raames tehtud vaatlusi ning aitab koostada koondvaadet Eesti kahepaiksete levikust ning sigimisedukusest.
Nüüd, suve teises pooles, oleme võtnud kokku vabatahtliku seire tulemused ning saame teiega jagada ülevaadet kahepaiksete sigimishooajast. Kokku edastati perioodil 1.04–30.06.2023 agentuurile 205 kahepaiksete vaatlust üheksa liigi kohta. Enim vaadeldud liikideks olid sarnaselt eelnevatele aastatele harilik kärnkonn ja rohukonn, vastavalt 67 ja 33 vaatlusega, kes moodustasid kahepeale kokku lausa 48,78 protsenti vaatlustest. Kõige harvem satuti vaatlema kõre (3 korda), veekonna (3) ja harilikku mudakonna (2). Õnneks annab nende vähemlevinud ning raskemini määratavate liikide (rohelised konnad) kohta täpsemat infot riiklik seire, mida viivad läbi valdkonna spetsialistid, kes kasutavad seiretööks tihti ka erivahendid, nt kahvamist.
Vabatahtliku seire tulemused, mis veidi oma vaatluste arvult jäid alla eelnevale aastale, võisid mõjutatud olla sellest, et tänavune kevad oli kahepaiksete jaoks üpriski ekstreemne. „Pärast lume sulamist oli pikalt põud, mistõttu oli kahepaiksetele (eelkõige varasematele sigijatele) sigimiseks sobilikke veekogusid vähem või oli nendes veetase liiga madal. Paljudel juhtudel, eriti pruunide konnade sigimisel, tegi maikuus saabunud öine külm kudule liiga, mistõttu palju järglaskonnast ka hukkus,“ kommenteeris tänavusi olusid kahepaiksete ekspert Elin Soomets-Alver (TÜ).
Sellegipoolest oli rõõmustav, et vaatlusi laekus pea kõikidest maakondadest. Vaid Hiiu maakonnas ei tehtud ühtegi vaatlust. Enim vaatluseid tehti Lääne-Viru maakonnas (29), Harju maakonnas (27), Tartu maakonnas (26) ja Ida-Viru maakonnas (20).
Vabatahtlikku seiret eristab juhuvaatlustest ette antud metoodika, nt vaatluste tegemise periood. Kahepaiksete vabatahtliku seire käigus soovimegi kaardistada eelkõige sigimisveekogusid ehk kogume kahepaiksete vaatluseid laulvate isasloomade, kudu ning kulleste kohta nende sigimisperioodil. Samuti iseloomustab seiret ühtede ja samade leiukohtade korduv külastamine, et oleks võimalik võrrelda vaatlusandmeid läbi aastate. Seetõttu oleme ka vabatahtliku seire raames loodusvaatlejaid üles kutsunud vaatlema igal kevadel uuesti neid veekogusid, mille kohta eelnevatel aastatelgi vaatluseid on edastatud. 2023. aastal oli selliseid korduvaid vaatlusruute (UTM 10x10 m) 48, mida on 15 tk rohkem kui eelmiste aastate võrdluses (2021/2022).
2023. aasta kahepaiksete vabatahtliku seire auhinna – Keskkonnaagentuuri kinkekoti – võitis loosi tahtel Elsa Vapper.
Kahepaiksete sigimishooaeg on küll läbi, aga looduses on veel palju märgata – noored konnad liiguvad ringi, paljud taimed alles õitsevad ja kuigi linnud ei laula enam nii innukalt, näitavad nad end sellegipoolest looduses liikujaile ning alanud on ka ju oodatud seente hooaeg. Vaatlemisväärset on palju ja ootame, et jagaksite meiega oma tähelepanekuid Loodusvaatluste nutirakenduse kaudu!
Autorid: Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist Rauno Kalda ja kommunikatsiooni peaspetsialist ja endine vabatahtliku seire koordinaator Triin Edovald
