Eesti hüdromeetrilises seirevõrgus on jõgedel ja järvedel 62 automaatjaama, mis mõõdavad vee-taset ning vee- ja õhutemperatuuri. Parameetreid mõõdetakse kuus korda minutis ja edastatakse andmebaasi üks kord tunnis. Operatiivandmed avaldatakse Keskkonnaagentuuri veebilehel.
Vooluhulka mõõdetakse jaamades 20 − 25 korda aastas. Äravool arvutatakse andmebaasis WISKI.
Aasta 2022 oli veevaene. Eesti jõgede keskmine äravool moodustas 82% pikaajalisest keskmisest, ka sademeid oli aasta lõikes vaid 80% normist.
Kevadine suurvesi saabus juba teist aastat järjest kolmes-neljas jaos veebruaris, märtsis ja aprillis. Selle põhjuseks olid vahelduvad sulailmad ja külmaperioodid ning lisanduvad sademed, talv oli normist veidi soojem.
Kevad, suvi ja ka sügis olid normist sademevaesemad, suvi ja sügis normist soojemad. Alates maist kuni aasta lõpuni olid jõgede ja järvede veetasemed pikaajalisest keskmisest madalamad ning äravool jõgedest keskmisest väiksem.
2022. aasta madalveeperiood paistis silma oma pikaajalise kestvuse ja veevaesuse poolest. Eestis algab suvine madalveeperiood enamus jõgedel juuni keskel ja kestab septembri lõpuni või oktoobri alguseni. Sel aastal algas madalvee periood juba mais ning kestis aasta lõpuni.
Aastane äravool (11,6 km3) moodustas vaid 82% pikaajalisest keskmisest.
Jää teke algas miinuskraadide tulekuga novembri lõpus ning kasvas kiirevoolulistel jõgedel peamiselt kallasjää vormis kuni detsembri keskpaigani, esines ka täielikku või mittetäielikku jääkatet.
Kuukeskmine äravool hüdromeetriajaamades oli jaanuaris 90%, veebruaris 220%, märtsis 140% pikaajalisest kuukeskmisest äravoolust.
Vaata Keskkonnaportaalist ka möödunud aasta hüdroloogiliste sündmuste videokokkuvõtet 2022. aasta keskkonnaseire tulemuste tutvustamise alt. Milline oli 2021. aasta meie veekogudel, saab teada hüdroloogilise aastaraamatu kaardiloost.
1 Lainepoiss mõõtis Peipsi järvel märkimisväärse laine kõrguse – 1,95m
Alates maist 2022 on Keskkonnaagentuuril täiesti uus teenus – Peipsi järve laineinfo. Keskkonnaagentuur paigaldas järvele seadme nimega Lainepoiss, mis edastab reaalajas infot laine kõrguse, sageduse ja suuna kohta, varustades nii Peipsi järvel liikujaid olulise ja eluliselt tähtsa infoga. Infot saab jälgida siit.
Oktoobri alguses mõõtis Lainepoiss Peipsi järvel märkimisväärse laine kõrguse – 1.95m. Peipsi poijaama andmete kohaselt küündisid 3. oktoobril lained ligi 2 meetrini ja tuuleiilid kuni 23 meetrini sekundis. Lainepoiss oli sel hetkel järve läänepoolsemas servas ja kuna puhusid põhja-idakaare tuuled, oli lainel võimalus kõrgust koguda.
2 Jõulueelne suurvesi Sauga jõel
Pärnu maakonnas Sauga jõel tõusis veetase kolme päevaga 21. detsembrist − 23. detsembrini 165 cm. Veetaseme tõus oli tingitud sama nädala alguses alanud suurest lumemassi sulamisest ja vihmast.
3 Veebruari suurvesi Pärnu vesikonnas
18. veebruaril mõõdeti Nurme, Audru ja Laadi hüdromeetriajaamades veetasemed, mis ületasid kõiki ajaloolisi maksimaalseid veebruari veetasemeid. Veetaseme tõusu põhjustasid sademed, lumesula ja jääummistused. Veetase tõusis ühe ööpäevaga ligi poolteist meetrit!
4 Kuhu kadusid sademed?
2022. aastal sadas juulist oktoobrini vähe ning seetõttu jääb see periood silma ka keskmisest madalamate veetasemetega. Sademetevaese augusti, septembri ja oktoobri tõttu mõõdeti enamuses hüdromeetriajaamades veetase alla pikaajalise keskmise, langedes paiguti ka mõõdetud ajalooliste kuumiinimumide lähedale (Separa, Riisa, Arbavere, Konuvere, Oore, Aesoo, Uue-Lõve, Riisa hüdromeetriajaamades) või püstitades isegi uusi kuumiinimumide rekordeid (Audru, Laadi, Kirumpää, Kloostrimetsa, Taheva).
Loe rohkem: Veetasemed püstitasid kuumiinimumide rekordeid
5 Jõgi küpsetas pannkooke
Novembri lõpus pakkus loodus põneva vaatepildi – jõgi küpsetas pannkooke. Nende küpsetamine pole jõele aga sugugi lihtne, vaid selleks peavad kokku langema mitu tingimust – tugev tuul, nullilähedane õhutemperatuur ja veevool, lained või hoovused.
Rullunud äärtega jääkettad tekivad jäänõelte, lobjaka ja jäätükikeste kokkukülmumisel. Tuul ja veehoovused liigutavad jäätükke ning sellise vee mehaanilise uhtumise tagajärjel tekivadki kaunid pannkooke meenutavad jääkettad.
6 Kuiv suvi tõi kaasa madalveerekordid
2022. aasta juunis esinesid erakordselt soojad ja sajuvaesed ilmad, mis tõid kaasa madalveerekordid Reiu ja Audru jõgedel.
Laadi hüdromeetriajaamas Reiu jõel mõõdeti juuli teisel nädalal veetasemeks 70 cm graafiku nullist, mis on uus juulikuu ajalooline minimaalne veetase selles jaamas. Varasem rekord 72 cm pärines aastast 2018. Audru hüdromeetriajaamas Audru jõel püsis alates juuli algusest veetase 91 cm juures, mis on madalaim juulikuus mõõdetud veetase läbi vaatlusajaloo, varasem rekord 92 cm mõõdeti 2020. aastal.
7 Maalihe Audru jõe ääres
11. veebruaril toimus maalihe Audru jõe ääres. Sellest oli mõjutatud ka veetase Audru hüdromeetriajaamas, mis langes 26 cm võrra.
Vaata lähemalt ERR uudisest.
8 Peipsi jäämäed
26. märtsil tekitasid põhjatuuled mitmel pool Peipsi kallastel jäämägesid, mis kõrgusid suisa 7 meetrini. Eriti suureks kerkisid jäämäed seal, kus rannajoon vaatab põhja suunas.
Jäämägede tekkeks on vaja kõva tuult ja nõrga struktuuriga kevadist jääd. Keskkonnaagentuuri hüdroloogid filmisid jäämägesid Meerapalu külas, kus need kuni 7 meetri kõrguseks kasvasid.
9 Madal Emajõgi
Sademetevaesed august ja september avaldasid veel oktoobriski pinnavetele tugevalt mõju ning kõikjal Eesti hüdromeetriajaamades olid veetasemed allpool pikaajalisi kuu keskmisi, kohati suisa pikaajaliste kuumiinimumide lähedal. Emajõe veetase oli Kaarsilla juures nii madal, et päikese käes soojenesid needki kivid, mis harilikult end sügaval vees peidavad.
10 Suurvesi uputab luhti, linna aga mitte
Aprilli teises pooles 20. aprillil küündis Emajõe veetase Tartus 187 sentimeetrit üle hüdroloogide mõõdulati nulli, 24 tunniga tõusis vesi veidi enam kui kolme sentimeetri võrra. Emajõe tavaline aprilli keskmine veetase on ülikoolilinnas 158 sentimeetrit üle mõõdulati nulli. Tartu lähedal Käreveres lainetas üle kallaste ajanud Emajõgi nagu meri. Üle kallaste kerkis jõgi ka Kroonuaia silla juures ja Ihaste silla juures luhal.
Autor: Hüdroloogiaosakonna juhataja Jana Põldnurk
