Ringmajanduse edendamine eeldab kvaliteetsete ringlussevõetud toorainete õigeaegset tarnimist tootjatele. Vastavalt aga värskele Euroopa Keskkonnaagentuuri aruandele „Euroopa sekundaarse tooraine turgude uurimine” on kaheksast enamlevinud taaskasutatavast materjalist hästi toimivad järelturud vaid kolmel – alumiiniumil, paberil ja klaasil.
Sekundaarsete toorainete turgudel on keskne roll ELi ringmajanduse loomisel. Need turud võivad tagada Euroopa majanduses taaskasutatud kvaliteetse materjali õigeaegse ringluse, mis vähendab vajadust loodusvarade kaevandamise järele.
Värskes Euroopa Keskkonnaagentuuri aruandes töötatakse välja uus raamistik, millega hinnata sekundaarse tooraine turu toimimist. Raamistiku alusel hinnatud kaheksast sekundaarse tooraine turust vaid kolm toimivad hästi (alumiinium, paber ja klaas). Need turud on välja kujunenud pikka aega tagasi, on rahvusvahelised ja avatud ning hõlmavad märkimisväärset turuosa nende toorainete varustamisest.
Hinnatud turgudest viis (puit, plast, biojäätmed, ehitus- ja lammutusjäätmetest saadud täitematerjalid ning tekstiil) ei toimi aga nii hästi. Selle peamised põhjused on nende väiksus, vähene nõudlus (isegi kui pakkumine suureneb) ja ebapiisavad tehnilised kirjeldused.
Peamised kitsaskohad ja lahendused
Sekundaarsete toorainete turu arendamise väljakutseid ja takistusi uuritakse väärtusahela lähenemisviisi kaudu (vt joonis 3.2).
Hoolimata tugevast poliitilisest survest, mille eesmärk on ringlussevõttu suurendada, esineb sekundaarse tooraine tootmises probleeme. Peamised kitsaskohad on ebapiisavad kirjeldused ja ohtlike ainete sisaldus taaskasutatud materjalis. Nõudlust iseloomustab aga usalduse puudumine sekundaarsete toorainete vastu. Kaheldakse ja sageli ei julgeta investeerida tehnoloogiatesse, mis lõimivad ka sekundaarse tooraine tarnimisse.
Turu toimimist mõjutav valdkondadevaheline probleem seisneb eelkõige selles, et huvilistel pole piisavalt infot ning puudub järelevalvemehhanism, mille abil turgu jälgida ja parandusettepanekuid teha.
On olemas viise, mis aitavad parandada sekundaarse tooraine turu toimimist. Need hõlmavad muu hulgas olemasolevate poliitikavahendite laiendamist või muutmist ELi tasandil, näiteks lisades ökomodulatsiooni tasu laiendatud tootjavastutuse süsteemi. Võib kaaluda ka muid võimalusi nagu keskkonnahoidlike riigihangete laiem kasutamine, taaskasutuse eesmärkide tõhustamine või nende laiendamine rohkematele jäätmematerjalidele, jäätmete lakkamise kriteeriumide edasiarendamine ja taaskasutatud materjali sisalduse nõuete ulatuse suurendamine.
Samuti aitavad täiesti uued poliitikameetmed. Näiteks võiks kasu tuua sekundaarse tooraine ELi-ülesed tehnilised kirjeldused. Kasulik oleks luua võrdsed võimalused esmase ja sekundaarse tooraine jaoks, võttes arvesse välismõju keskkonnale, maksustades esmast tooreainet või vähendades sekundaarse tooraine käibemaksu.
Siiski ei ole sekundaarse tooraine turu loomine ainult valitsuse mure, vaid iga elaniku, ettevõtte ja kohaliku omavalitsuse huvi. Ei piisa vaid nõudmisest, et tootja ja tarbija oleksid keskkonnateadlikud, vaid tuleb teemat tutvustada ja suunata. Oluline on luua keskkond, kus kaubatootja saab areneda ja olla keskkonnasõbralik ning tarbija oma kaupade valiku ja kaupadest tekkinud jäätmete käitlemise kaudu teadlikum väikseima keskkonnajalajälje jätmisest.
Eestis on aastaid tegeletud sekundaarse tooraine turgude loomise ja hoidmisega. Teatud tüüpi selliseid tooraineid sertifitseeritakse ja pakutakse tarbijatele konkurentsivõimelise tootena. Nende toodete hulgas on näiteks biojäätmetest saadud kompost ning hoonete lammutamisel tekkinud mineraaljäätmete täitematerjal.
Tihtipeale ei jätku kahjuks kohalikul tasandil tootmisvõimsust ja kvaliteetsed taaskasutatud materjalid satuvad kas prügimäele, põletatakse või liiguvad mõnda teise riiki toorainena mitte kaubana. Sellel on mitu põhjust, sealhulgas nõrk konkurents ja usaldamatus seda tüüpi tooraine suhtes. Samuti ka tooraine madal kaetus kvaliteedistandarditega, tooraine väikesed kogused ning olmejäätmete liigiti kogumise madal tase.
Huvipoolte aktiivne vastastikune töö sekundaarse tooraine turu arendamiseks nii kohalikul kui ka Euroopa tasandil võib oluliselt muuta ressursside olukorda ja vähendada inimese negatiivset mõju keskkonnale.
Autor: Euroopa Keskkonnaagentuuri aruande „Euroopa sekundaarse tooraine turgude uurimine” põhjal keskkonnakasutuse osakonna juhtivspetsialist Aleksandr Taraskin
Tutvu aruandega Euroopa Keskkonnaagentuuri kodulehel.
