Tänavune maikuu oli pigem jahe – keskmine õhutemperatuur 9,3 °C tähendas enam kui kraadi võrra normist madalamat tulemust. Vett nappis Lääne-Eestis, ent Kagu-Eestis uputasid põllud liigsademetest. Oodatud sooja asemel tuli rahet, äikest ja öökülma. Ujumishooaeg algas visalt – jõgede veetemperatuurid olid viimase 15 aasta jahedaimad.
Blogi
Vaatame üle 2024. aasta eluslooduse seire põnevamad tähelepanekud. Tänavu keskendume inimese ja looduse omavahelisele seotusele – muutused elukeskkonnas mõjutavad mitte ainult meie enesetunnet, vaid ka tervist. Vaata videost või loe blogist möödunud aasta eluslooduse seire tulemustest ning nende seostest inimtegevusega.
Maismaa tuuleparkide arenduste hetkeseisust ülevaate saamiseks koostame koostöös Kliimaministeeriumi ning Maa- ja Ruumiametiga kvartaalseid ülevaateid.
Juba aastakümneid on veealuse elu mustrite uurimisel abiks olnud erinevad kalakaamerad ehk nn targad veealused tunnelid, kust kala läbi suunatakse ujuma ja kus andurid kala erinevaid parameetreid mõõdavad. Näiteks on need kasulikud hindamaks, kas ja kui tõhusalt kalad suudavad läbida jõgedel olevate paisude juurde ehitatud kalapääsusid.
Välitöödel Lõuna-Pärnumaal Nigula looduskaitsealal hakkas Keskkonnaagentuuri spetsialistidele silma, et seal kasvavad väga kõrged, enam kui 40 meetri kõrgused, haavad. Selgitamaks, kus need täpselt kasvavad ja kui kõrged nad on, tuli appi metsade kõrguskaart.
2023. aasta õhusaasteainete heitkoguste trende mõjutas analoogselt eelnevate aastatega Euroopa elektriturg, kuid vastupidiselt varasema aastaga oli nõudlus kodumaisele elektrile ja sellest tulenevalt ka heitkogused madalam(ad). Lisaks oli Eesti majanduskasv peamiselt kõrge inflatsiooni tõttu negatiivne, mõjutades nii elanike ostujõudu kui ettevõtete kasumit.
Aprilli keskel toimus Šveitsi-Eesti koostööprogrammi juhtrühma visiit Saaremaale, kus tutvuti elurikkuse toetusmeetme praktiliste tegevustega alates ulukiseirest ja soo taastamisest kuni kahepaiksete loenduse ja liigikaitse projektideni. Kohapealne koostöö lõi väärtusliku võimaluse jagada kogemusi, õppida kolleegidelt ning ühiselt mõtestada tuleviku sihte teaduspõhise looduskaitse tugevdamiseks Eestis.
Naljakuu ilm oli mitmekesine, suvine soojus vaheldus kõleda külma ja lumesadudega. Eesti keskmine õhutemperatuur oli 6,1 kraadi (norm 4,9 kraadi) ja see annab enam kui 100 aastases andmereas soojuselt 8.–9. koha. Sama soe oli ka 1994. aasta aprillis.
Eesti metsade tervise hindamiseks viiakse igal aastal läbi ulatuslikud seireuuringud, mille tulemused annavad ülevaate puude seisundist, keskkonnategurite mõjust ning võimalike ohtude levikust. 2024. aasta seirearuande põhjal võib öelda, et aasta oli mitmekesine, järskude ilmamuutustega ja ettearvamatu.