Kevadine loodus Eestis on täis virgumist ja vilgast toimetamist. Seda arvestades otsustasid Šveitsi-Eesti koostöö elurikkuse programmi (nn Šveitsi projekti) elluviijad Riigi Tugiteenuste Keskusest, Kliimaministeeriumist, Keskkonnaametist ja Keskkonnaagentuurist kutsuda 15. ja 16. aprillil Saaremaale kokku toetusmeetme juhtrühma. Saaremaal oli kevadine ärkamine selleks ajaks juba kõige aktiivsem. Lisaks oli just seal võimalik toetusmeetme raames tehtavaid praktilisi tegevusi kõige paremini tutvustada.
Tööpäev algas 15. aprillil tõhusa aruandekoosolekuga Kuressaares, mille käigus andsid töid juhtivad projektijuhid Kairi Toiger Kliimaministeeriumist, Lauri Klein Keskkonnaagentuurist ja Riina Kotter Keskkonnaametist ülevaate viimase aasta jooksul tehtust. Sellele järgnes väljasõit Saaremaa erinevatesse põnevatesse paikadesse, kus mitmeid tegevusi juba praktikas lähemalt tutvustati.
Ringsõidu esimene peatus oli Viidumäe looduskaitsealal, kus Keskkonnaagentuuri ulukiseire juhtivspetsialist Rauno Veeroja ja peaspetsialist Karl Jakob Toplaan tutvustasid juhtrühmale uuendusliku seiremeetodi nn Random Encounter Model ehk REM rakendamist. See kujutab endast juhusliku valiku alusel metsa paigutatud rajakaamerate võrgustikku, milles iga kaamera pildistab automaatselt vaateväljas liikunud ulukeid.
Fotod salvestatakse ja nende abil õpetatakse tehisintellektile selgeks liikide tuvastamine. Eesmärgiks on ulukiliikide arvukuse veelgi parem ülevaade. Ühe sellise kaamera juures metoodikat ja selle uuenduslikkust näitlikustatigi ning arutati. Meeldiva üllatusena selgus, et just see kaamera oli juhuslikult hiljuti salvestanud ühe ilvese liikumise, mis on Saaremaa kohta vägagi huvitav ja haruldane vaatlus.
Järgmine peatuspaik oli samuti Viidumäe looduskaitsealal asuv soode taastamise ala, kus Keskkonnaameti vanemspetsialist Gunnar Raun tutvustas allikasoo taastamisprojekti raames tehtud töid. Šveitsi projekti lõpuks koostatakse Viidumäe looduskaitseala kaitsekorralduskava ja viiakse läbi ala kaitse tulemuslikkuse hindamine.
Edasi sõideti Vilsandi rahvuspargi rannikule, Soeginina pangale, kust vaatlustoruga vaadeldi lähedal asuval Innarahul lesivaid hallhülgeid, keda loeti kokku vähemalt 16.
Selles vaatluspunktis tutvustas Gunnar Raun Vilsandi rahvusparki ja Keskkonnaameti projekti ekspert Polina Degtjarenko toetusmeetme raames tehtavaid tegevusi liigikaitses, rääkides juurde kaitsekategooriate muutmise protsessist. Soegininale viis teerada läbi liigirikka salumetsa, mis lõhnas kevadise karulaugu järele − kogu metsaalune pakatas selle III kaitsekategooria taime värskest rohelusest.
Pika välitööpäeva lõpetuseks korraldas Keskkonnaagentuur juhtrühma väliskülalistele öise väljasõidu juttselg-kärnkonna ehk kõre kudemispaika. Keskkonnaagentuuri peaspetsialisti Maris Sepa juhendamisel kuulati Eestis haruldase I kaitsekategooria kahepaikse kõrisevat ja kaugele kostuvat laulu. Kohapeal loendati kokku 15 laulvat isaslooma. Ööhäälte koorile lisandusid aeg-ajalt ka tikutaja möhitused ja kodukaku hüüded.
16. aprilli hommik viis seirajad Mullutu-Loode looduskaitseala lähistel asuvate soiste veekogude äärde, kus Keskkonnaagentuuri seirespetsialist Rein Nellis ja Šveitsi projekti seirespetsialist Liisa Rennel tutvustasid, kuidas tehakse vabatahtliku seire võrgustikku kuuluvat ujurite seiret.
Keskkonnaagentuuri eluslooduse riikliku seire juhtivspetsialist Ragne Erimäe rääkis samuti vabatahtliku seire hulka kuuluvast kahepaiksete seire metoodikast. Osalejad said kalamehekummikutega mudases veekogus ukerdada, ujureid ja kaane vaadelda ning kahepaiksete kudupalle otsida. Kaitsealustest liikidest tuvastati mitu apteegikaani ja 11 liiki ujureid ning leiti mitmeid kaitsealuse rabakonna kudupalle.
Teise välitööpäeva lõpetas retk Mullutu-Loode looduskaitsealale, kaitsealusesse Loode tammikusse, kus vaadeldi hooldatud puisniitu ning Keskkonnaameti Šveitsi projekti vanemspetsialist Kadri Paomees rääkis alale tellitud inventuuridest ja koostatavast kaitsekorralduskavast. Projekti koordinaator Gert Enno tutvustas, millised veebilahendused kaitsekorralduskavadega ühendatakse. Enne lahkumist demonstreeris Liisa Rennel ka toetusmeetmest hangitud termokaameraga drooni ning arutati selle kasutusvõimaluste üle eluslooduse seires.
Sellised kohapeal toimuvad kohtumised ja koostöövisiidid on kahtlemata väärtuslikud. Mitte ainult seetõttu, et tutvustatakse praktilisi tegevusi ja tulemusi, vaid ka seetõttu, et eri osapooled – ametnikud, spetsialistid ja rahvusvahelised partnerid – saavad üksteiselt õppida, kogemusi vahetada ja mõtestada ühiseid uusi sihte. Tervikuna aitab selline koostöö tugevdada teaduspõhist looduskaitset ja toetab keskkonnale parimate otsuste tegemist kogu Eestis.
Loo autor Keskkonnaagentuuri projektijuht Lauri Klein.
Fotod Keskkonnaametist Kadri Paomees, *pilt kõrest Keskkonnaagentuurist Maris Sepp.
