Välitöödel Lõuna-Pärnumaal Nigula looduskaitsealal hakkas Keskkonnaagentuuri spetsialistidele silma, et seal kasvavad väga kõrged, enam kui 40 meetri kõrgused, haavad. Selgitamaks, kus need täpselt kasvavad ja kui kõrged nad on, tuli appi metsade kõrguskaart.
Kuidas kõrguskaardilt puude kõrgust uurida?
Eesti metsade kõrguskaardiga saab tutvuda Keskkonnaportaali kaardirakenduses https://register.keskkonnaportaal.ee/register lülitades Metsa jaotises sisse valiku „ Metsa kõrguskaart”. Kaardi nägemiseks tuleb suumida. Metsade kõrguskaart põhineb Maa- ja Ruumiameti aerolaserskaneerimise (ALS) andmete ja Keskkonnaagentuuri statistilise metsainventeerimise (SMI, inglise keeles: National Forest Inventory ehk NFI) traktide mõõdistustel. Kõrguskaart on rasterformaadis, kus 10-meetrine piksel kirjeldab puistu ülarinde keskmist kõrgust. Visuaalselt näitab kõrgust piksli värv. Madal mets (10 m) on kaardil roheline, keskmise kõrgusega (15 − 25 m) kollane või helepunane, kõrge mets (25 − 35 m) tumepunane ja väga kõrge mets (40 m ja enam) violetne.
Keskkonnaportaali kaardirakenduse kuvatõmmis, violetsed alad tähistavad eriti kõrgeid puid
Kõrguskaardilt otsiti kõige kõrgema väärtusega piksleid. Kõrgemate pikslite kõrgus jäi vahemikku 47 − 48 meetrit. Niivõrd kõrgete haabade grupp kasvab umbes poole hektari suurusel alal, metsaregistri andmetel Pärnumaa metskonna kvartali OJ079 eraldise 3 lõunaosas. Puude vanus metsaregistri järgi on ligikaudu 120 aastat. Puude kõrgust kinnitasid ka mõõtmised looduses. Kuigi nii kõrgete puude mõõtmine ei ole lihtne, saadi kõrgemate puude kõrgused samasse järku kõrguskaardiga, vahemikku 47− 48 meetrit. Avalikult kättesaadavate andmete põhjal võib leida, et seni Eesti kõrgeim mõõdetud haab on 43,2 meetrit kõrge, ehk vähemalt kolm meetrit madalam, kui nüüd vaadeldavad puud.
Keskkonnaagentuuri metsaosakonna peaspetsialist Tarmo Tolm mõõdab puude kõrgust elektroonilise kõrgusmõõtjaga Haglöf (foto Raul Mee)
Milliseid andmeid Keskkonnaagentuur metsade kohta üldse kogub?
Eesti metsade tervise hindamiseks viiakse igal aastal läbi ulatuslikud riiklikud keskkonnaseire uuringud, mille tulemused annavad ülevaate puude seisundist, keskkonnategurite mõjust ning võimalike ohtlike kahjurite (kuuse-kooreürask) levikust. 2024. aasta seirearuande põhjal võib öelda, et aasta oli mitmekesine, järskude ilmamuutustega ja ettearvamatu.
Andmeid Eesti metsavarude kohta kogutakse metsade inventeerimisega. 1999. aastal alustati Eestis statistilise metsainventuuriga, mida teeb samuti Keskkonnaagentuur. SMI on valikuuring, mille raames mõõdetakse proovitükke üleriigiliselt. Saadud andmete ja statistiliste meetodite alusel koostatakse metsaressursi üldistatud hinnangud kogu Eesti kohta. Lisaks metsade kohta kogutavale teabele registreeritakse andmeid näiteks maa kõlvikulise jaotuse, bioloogilise mitmekesisuse, mittemetsamaade puidutagavara ja metsastumise kohta. Lisaks hindab SMI eri maakasutuskategooriate pindalasid ja nende muutusi. Neid andmeid kasutatakse näiteks kasvuhoonegaaside inventuuri, maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektori hinnangute koostamisel. Loe lisa Keskkonnaportaalist.
Seega kokkuvõtteks võib öelda, et Keskkonnaagentuur kogub ja analüüsib väga laia valikut metsanäitajaid, mis annavad tervikliku ülevaate Eesti metsade seisundist ja tervisest. Metsas toimuvad muutused on sageli aeglased ja pikaajalised, mistõttu on usaldusväärsete järelduste tegemiseks vaja järjepidevaid ja pikaajalisi vaatlusi. Nende käigus võib avastada palju põnevat nagu sellel korral rekordkõrged haavad Pärnumaal.
Illustratiivne foto kõrgetest haabadest. Pildil olevad puud ei ole samad, millest blogiloos juttu (foto Enn Pärt)
Autor: Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Enn Pärt ja peaspetsialist Feliks Sirkas
