Maikuu keskmine õhutemperatuur oli 9,3 kraadi, mis on enam kui kraadi võrra pikaajalisest keskmisest jahedam (1991−2020 norm on 10,5 kraadi). Sama jahe oli ka aastatel 2017, 1978, 1939 ja 1938. aasta maikuus.
Minimaalne õhutemperatuur jäi miinuspoolele kuu keskpaigani. Madalaim temperatuur -3,6 kraadi mõõdeti 10. mail Kuusikul. Kõige kõrgem õhutemperatuur 23,2 kraadi mõõdeti 28. mail Viljandis.
Kuu keskmised veetemperatuurid olid jõgedes üle Eesti viimase 15 aasta jahedaimad. Näiteks oli Tõllistes temperatuur lausa 4 kraadi jahedam kui eelmisel aastal samal ajal (15,7 kraadi 2024. aastal). Püsivalt üle 10 °C tõusid veetemperatuurid jõgedes valdavalt mai keskpaigas.
Eesti keskmine sademete hulk oli 46 mm, mis on pikaajalise keskmise lähedane (norm 42 mm), kuid territoriaalne jaotus oli väga erinev. Kõige sajusemaks paigaks kujunes Võru, kus sadas 111 mm (norm 53 mm) ja kõige kuivemaks kohaks olid Lääne-Eesti saared, kus sadas kümme korda vähem. Suurte sadude tõttu jäid Kagu-Eestis põllud mitmel pool vee alla. Kui meenutada, siis mullune mai oli vastupidiselt äärmiselt kuiv ja sadas vaid kolmandik pikaajalisest keskmisest.
Kuu alguses oli jõgede seirejaamades vett pigem normist vähem, kuid kuu jooksul kostitanud vihmasajud kergitasid veetasemeid eelkõige Kirde- ja Kagu-Eesti jõgedes. Tõlliste ja Taheva hüdromeetriajaamades tõusis veetase ööpäevaga ligi 50 cm.
Maikuu keskmisena oli Peipsi ja Võrtsjärve veetase seirejaamades normist madalam, Tamula järves seevastu oli vett normist veidi rohkem.
Ohtlikest ilmanähtustest registreeriti 22. mail rahet, millest Värska piirkonnas moodustus maapinnale lausa paks valge kiht. Äikest registreeriti viiel päeval, peamiselt Kagu- ja Kirde-Eestis. Kõige äikeselisem päev oli 22. mail, kui registreeriti 147 pilv-maa välgulööki.
Paks maapinnale akumuleerunud rahekiht ja sellest tingitud udu Värskas 22. 05. 2025, foto autor: Auli Karelson.
Päikesepaistet oli Eesti keskmisena pikaajalisest keskmisest vähem. Kõige päikeselisem oli Roomassaares, kus sai kirja 304 tundi.
Maikuu esimeses pooles jäid UV-indeksi maksimumväärtused jaamades 5 ümbrusesse või alla selle, kuu teisel poolel tõusid mõnevõrra kõrgemale. Kõrgeim UV-indeksi väärtus 7.0 mõõdeti Tartu-Tõraveres 29.mail (2024.a 6.2, Roomassaare ja Tartu-Tõravere).
Kui indeks on suurem kui 6, siis ei tohiks unustada ennast pikalt päikese kätte, sest saadud kiirgusdoos sõltub ajast – kõrgema indeksi puhul tekib põletus lühema ajaga.
Autor: Miina Krabbi
