Megatrendid on ulatuslikud ja aeglaselt kujunevad muutused, mis kord juurdununa avaldavad sügavat ja pikaajalist mõju erinevatele inimtegevustele, protsessidele ja arusaamadele. Need on juba praegu jälgitavad ning kujundavad oluliselt nii inimeste, riikide kui ka regioonide ja osalt ka kogu maailma tulevikku.
Blogi
XX Võhandu maraton toimub juba sel laupäeval kui üle 3000 veespordihuvilise paneb oma jõu ja meelekindluse esma- või järjekordselt Eesti pikimal jõel proovile. Keskkonnaagentuur on kohal nii veeseisude, ilmateate kui ka osalejatega! Jagame väärtuslikku seireinfot ka teiste maratonilistega.
Juba kolmandat aastat kutsus Keskkonnaagentuur inimesi teada andma oma kodukeldrites talvituvatest nahkhiirtest. Vabatahtliku seire projekti eesmärgiks on kaardistada talvituvate nahkhiirte levikut, hinnates keldrite olulisust talvituspaigana ning tõstes inimeste teadlikkust keldriüürnikest. Blogist saab ülevaate põnevatest tulemustest.
Üleujutus ei küsi luba – kas oleme selleks valmis?
Viimased aastad on toonud Eestisse tugevaid sademeid ja veetõuse, mille mõjud ulatusid uputatud keldritest sulgunud teedeni. Keskkonnaagentuuri uus blogilugu vaatab tagasi sel kevadel ja möödunud aastal aset leidnud üleujutusjuhtumitele nii meil kui Euroopas laiemalt. Millest need olukorrad tekkisid, kuidas neid prognoositi, kus jäime hätta ning mida saame tulevikuks õppida?
Soe märts tõi mitmel päeval endaga kaasa uued päevased soojarekordid. Kuu keskmine õhutemperatuur oli 2,8 kraadi ehk 3,4 kraadi pikaajalisest keskmisest kõrgem. Märts on veel soojem olnud vaid ühel aastal – 2007, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli 3,4 kraadi. Sademeid oli alla poole kuu sajunormi, päikesepaistet jagus enam-vähem normi piires.
Kevade saabudes, lume sulades ja ilmade soojenedes tõstab metsades ja maastikel pead tuleoht. Nii eluslooduse kui ka inimeste vara ja elu kaitseks on maailmas välja töötatud mitmeid arvutusmeetodeid tuleohtlikkuse hindamiseks ja jälgimiseks. Eesmärk on tõhustada nii hoiatus- ja ennetustööd kui ka kiiret reageerimist juba tekkinud tulekahjule.
Möödunud aasta hüdroloogias võiks kokku võtta kolme märksõnaga: üleujutused, tavapärane ja sajandipikkune. Esimese hooga ei tundu need märksõnad omavahel kuidagi kokku sobivat, sest Eesti kontekstis ei ole üleujutus küll midagi tavapärast ja ega sajandki mõõtühik, mis tänases agiilses maailmas liiga sagedast kasutust leiaks. Siiski.
Keskkonnaagentuuril valmis aruanne Pärnu jõe vesikonna üleujutuste tõenäosusstsenaariumite arvutamise ja kaardistamise kohta. Eesmärgiks on aidata kaasa üleujutustest tulenevate riskide maandamisele.
