Mis võiks olla parem kui koguda looduses toimuva kohta andmeid mugavalt kontoris istudes, ilma ise välja minemata? Elupõlised välitööde spetsialistid teavad vastust: veelgi parem on just mitte kontoris istuda, vaid käia kaunis looduses andmeid kogumas.
Just seal tulebki aeg-ajalt reaalselt viibida ja „kätt pulsil hoida“, vaid nii on võimalik saada toimuvast objektiivne ülevaade. Siiski-siiski, iga sõit maksab midagi, inimressurss koos välitöödeks eraldatud ajaga on piiratud ning eluslooduses toimuvad protsessid 24/7. Ehk teisisõnu, tänapäeval on paratamatu, et parima teadmise saamiseks tuleb vaadata abiotsiva pilguga tehnoloogia poole, mis aitaks klassikalise seirega katmata jäävad aspektid võimalikult kuluefektiivselt ja uurimisaluseid vähehäirival viisil katta.
Juba aastakümneid on veealuse elu mustrite uurimisel abiks olnud erinevad kalakaamerad ehk nn targad veealused tunnelid, kust kala läbi suunatakse ujuma ja kus andurid kala erinevaid parameetreid mõõdavad. Näiteks on need kasulikud hindamaks, kas ja kui tõhusalt kalad suudavad läbida jõgedel olevate paisude juurde ehitatud kalapääsusid. Varasemad Eestis kasutatud kaamerad salvestasid näiteks kalade liikumise aja, suuna ja kala kujutise, kuid ei andnud väga head infot selle kohta, mis liigiga oli tegu. Paremad seadmed suutsid salvestada lisaks kaamera vaateväljas viibivast kalast videopildi. See oli suur edasiminek, sest nüüd oli võimalik määrata ka kaamera eest läbi ujunud kalade ja teiste veeloomade liiki. Siiski ei saanud öelda, et lagi on saavutatud, selline kaamera nõuab sõltuvalt veekogust rohkem või vähem perioodilist hoolt ning mahuka videomaterjali läbivaatamist.
2024. aasta oli märgiline, sest lõhelaste jaoks väga olulisel Purtse jõel katsetati uut kaamerasüsteemi prototüüpi ExoFish, mis lubab nutikate lahenduste abil vähendada nii kaamera hooldusele kuluvat aega kui ka videomaterjalide läbitöötamiseks vajalikku töö hulka.
Kalade liikumise ja liigilise mitmekesisuse automaatseks tuvastamiseks kasutatakse seejuures tehisintellekti. Seadme mehaanika on eelkäijatega võrreldes samuti suurt sammu edasi astumas, näiteks võib tuua rasketesse oludesse sobiliku kolmekihilise turvaklaasi, mille taga varjuvad nii ööl kui päeval ka sogasemast veest kõrge kvaliteediga infot koguvad infrapuna- ja värvikaamerad. Teatavasti vajavad sellised klaaspinnad vee all ka sagedast puhastamist, mille automatiseerimise peale samuti mõeldakse.
ExoFish projekti arendab TalTechi uurimisrühm Eesti Teadusagentuuri toel koostöös LIFE IP CleanEsti meeskonnaga, kes on aidanud kaasa visiooni elluviimisele.
ExoFish kalakaamera fotodel on näha meriforell, lõhe, jõesilm, kobras ja sinikael part. Fotod: Gert Toming, Tallinna Tehnikaülikool.
Autorid: Keskkonnaagentuuri peaspetsialistid Einar Kärgenberg ja Mart Thalfeldt
