Eesti metsade tervise hindamiseks viiakse igal aastal läbi ulatuslikud riiklikud keskkonnaseire uuringud, mille tulemused annavad ülevaate puude seisundist, keskkonnategurite mõjust ning võimalike ohtude levikust. 2024. aasta seirearuande põhjal võib öelda, et aasta oli mitmekesine, järskude ilmamuutustega ja ettearvamatu.
2023/2024 aasta talveperioodil esines tihti järske ilmamuutuseid, temperatuurid kõikusid sageli 0° C ümber ja lumekogused olid lühiajaliselt suured. Rohke märg lumi põhjustas nii okste kui ka puude murdumist, eriti suured kahjustused olid Lõuna-Eesti männikutes. Metsaseire aladest said enam kahjustada Pikasilla ja Karula proovitükid. 14% Pikasilla ja 24% Karula prooviala vaatluspuul märgiti lume poolt tekitatud kahjustusi, sealhulgas murdunud puid.
Okkakao järgi hinnates hariliku männi seisund järk-järgult halveneb. Terveid puid (okkakadu 0–10%) oli vaatlusaluste mändide hulgas 38,6% ja nõrga okkakaoga (11–25%) mände oli 52,7%. Mändide okkakao tõusu olulistemaks põhjusteks olid lumi, torm, konkurents (piitsutamine) ja võrsevähk (tekitajaks Gremmeniella abietina).
Hariliku kuuse osas ei ole viimase aasta jooksul suuri muutuseid toimunud. Peale mitut järjestikkust kahjustusterohket aastat on seisund stabiliseerunud ja on märgata isegi paranemist. 2024. aastal oli kahjustamata võradega kuuski 40,4% ja nõrgalt kahjustunud 44%. Kuuskede halb seisund on osaliselt tingitud kuuse-kooreüraski (Ips typographus) ja juurepessu (Heterobasidion spp) tekitatud kahjust.
Lehtpuudest kasvab metsaseire aladel kõige rohkem arukaskesid. Lehekao järgi hinnates kaskede seisund halvenes 6,1% võrra ja võrreldes 2022. aastaga lausa 19,5% võrra. Lehtpuude, eriti kaskede lehekao peamiseks põhjustajaks on endiselt külmavaksikud (Operophtera fagata ja Operophtera brumata). Külmavaksikute arvukus on aasta jooksul vähenenud, kuid üksikutes kolletes teevad nad endiselt suurt kahju. Samuti soodustas soe ja sademeterohke suvi kaselehtedel kase-leherooste (Melampsoridium botulinum) teket.
Sademeteseire kuuel II astme metsaseire proovitükil näitas, et kõige sademeterikkamad kuud olid juuli ja august, samas kui märts ja mai olid sademetevaesemad. Üldiselt jäid sademete kogused Eesti keskmise piiresse ja pikemaid põuaperioode ei esinenud. Sademete pH kõikus 2024. aastal puistutes üldjuhul vahemikus nõrgalt happelisest kuni nõrgalt aluseliseni, jäädes aasta keskmisena kõigil juhtudel neutraalseks loetavasse pH vahemikku (pH 5,5─6,5). Keemiliste elementide kontsentratsioonid olid valdavalt madalad, kuid suurenesid kuudel, mil sademete hulk oli väiksem.
Mullaveeseire teeb 2024. aastal eriliseks perioodi pikkus. 26 aasta jooksul ei ole kordagi olnud sellist perioodi, kus saaks võtta mullavee proove märtsi lõpust novembri lõpuni. Tavapäraselt on Eestis veel märtsis maa külmunud või esineb lumikate ja novembris on maha sadanud esimene lumi, kuid möödunud aastal olid piisavalt head tingimused proovide võtmiseks. Võrreldes 2023. aastaga olulisi muutuseid analüüsitulemused ei näidanud. Toiteelementide ja ühendite kontsentratsioonid jäid enamasti alla 2,5 mg/l ning nagu tavapäraselt on Karepa kuusikus Na+, Ca2+, Mg2+, Cl- ja SO4-S sisaldused oluliselt kõrgemad.
Okkaseire tulemuste põhjal võib öelda, et männiokaste makrotoitainete sisaldus on endiselt kriitilisel tasemel, välja arvatud kaltsium, mida leidub okastes piisavalt. Kuuseokaste toitainete tase on parem, kuid lämmastiku sisaldus jääb samuti kriitilise piiri peale. Suurem osa raskmetallidest on okastes madalal tasemel. Mangaani ja alumiiniumi veidi kõrgemad sisaldused ületavad loomulikku looduslikku taset, mis pikema aja jooksul võib avaldada mõju puude arengule ja tervisele.
Metsamullaseire proovide kogumine toimus aastatel 2020–2023. Kogutud metsamullaproovide analüüsid näitasid, et mulla pH ei ole viimase 15 aasta jooksul oluliselt muutunud, endiselt on turvasmullad ja mineraalmuldade orgaanilised horisondid väga happelised ja mineraalhorisondid mõõdukalt happelised. Proovialade keskmine süsinikuvaru on paranenud 7,7%. Ekstraheeritud makro- ja mikroelementide sisaldus on üldiselt tõusnud, samas kui asenduselementide tasemed on langenud. Vaatamata sellele, et raskmetallide ja mikroelementide sisaldus on kasvanud, vastavad elementide kontsentratsioonid Eestis kehtivatele normidele.
Juurdekasvuseiret viiakse metsaseire aladel läbi iga viie aasta tagant. II astme seirealade tulemused näitavad järsku tagavara kasvu peatumist peaaegu kõigil aladel. Kui tavapäraselt on vaatlusalustes männikutes tagavara kasvanud 5–6 m3/ha/a ja viljakates jänesekapsa kuusikutes on olnud isegi kaks korda kõrgem, siis vaid Pikasilla prooviala näitab veel normaalset kasvu. Samuti on suurenenud vaatluspuude suremus. Negatiivse mõju põhjuseid on osaliselt blogis nimetatud – ekstreemsed ilmastikutingimused, kahjurid, seenhaigused, aga kindlasti ka puistu vanus. Tulemused näitavad, et puistu tagavara seisukohast, on mõistlik majandusmetsas puud õigeaegselt raiuda, sest üldiselt ei talu vanemad puud erinevaid biootilisi ja abiootilisi tegureid nii hästi kui nooremad.
Kõigest pikemalt ja põhjalikumalt on teil võimalus lugeda metsaseire 2024. aasta aruandest, mille leiate keskkonnaseire infosüsteemist KESE. Vaata Keskkonnaportaalist metsaseire kaardilugusid, et näha, milliseid seireid tehakse sinu kodukoha lähedastes metsades ja kas keskkonnatingimused ning puude seisund on aastate jooksul muutunud.
Autor: Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Vladislav Apuhtin
