Tuuleenergia osakaal Eesti elektritootmises mängib olulist rolli riikliku energia- ja kliimakava (REKK 2030) eesmärkide saavutamisel. Maismaa tuuleparkide arenduste hetkeseisust ülevaate saamiseks koostame koostöös Kliimaministeeriumi ning Maa- ja Ruumiametiga kvartaalseid ülevaateid (Tableau lahendusel visualiseeritud töölaud).
Maikuu ülevaates on välja toodud kehtestatud eri- ja detailplaneeringutes lisanduvad hinnangulised võimsused, mis maikuu seisuga ulatuvad 317 MW-ni. Planeeringud, mis on liikumas kehtestamise suunas, annavad potentsiaalselt juurde veel umbes 405 MW. Menetluses on 17 detailplaneeringut, kus maksimaalseks kavandatavaks võimsuseks on hinnatud kokku 2095 MW.
Ülevaade
Maikuu ülevaates on hetkeseisust ülevaate andmiseks kõik töös olevad planeeringud ja nendes kajastuvad hinnangulised võimsused jaotatud nelja kategooriasse, et anda selgem ülevaade hilisemasse etappi jõudnud planeeringutest ja potentsiaalsest realiseerimisvõimsusest.
Võrku ühendatud tuuleparkide koguvõimsus Eestis on hetkel 694 MW. See näitab, kui palju on installeeritud võimsust elektrivõrguga ühendatud.
Viimase kvartali jooksul lõpetati kolme kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamine, mille tulemusena vähenes potentsiaalsete alade arv, kus tuuleenergiat planeeritakse. Kehtestatud planeeringuid on üks osaliselt kehtestatud eriplaneering (Lääneranna ala 2), Pärnu linna ja Tori valla eriplaneering (Põlendmaa) ja üks kehtiv detailplaneering (Aidu taastuvenergiapark), nende kolme koguvõimsus on hinnanguliselt 317 MW.
Lõppfaasis olevad planeeringud:
Planeeringud, mis on liikumas kehtestamise suunas, annavad potentsiaalselt juurde veel umbes 405 MW. Need projektid on menetluse lõppjärgus, kuid vajavad veel lõpliku kinnituse saamist.
Varajases etapis olevad planeeringud:
Töös on mitmeid nii eri- kui detailplaneeringuid ning tuuleenergiat on kavandatud ka üldplaneeringutes, mille koguvõimsus võiks tulevikus ulatuda kuni 4190 MW-ni. Need projektid on aga alles algfaasis, seega nende realiseerumine võib võtta aastaid ning sõltub mitmetest teguritest – alates keskkonnamõjude hindamisest kuni kohalike kogukondade toetuse ja tehniliste võimalusteni.
Rajatud tuulikute andmed, mis on osaliselt aluseks ka Keskkonnaagentuuri võimsuste arvutamise valemile, pärinevad Maa- ja Ruumiameti Eesti topograafia andmekogust. Võimsuste arvutamisel võtsime arvesse ka Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni kokku pandud informatsiooni. Katastrite tuvastamisel tuginesime Registrite ja Infosüsteemide Keskuse kinnistusraamatu andmetele (aprilli lõpu seisuga). Ülevaates on olemasolevate parkide kajastamisel arvestatud peamiselt suuremate tuuleparkidega st. kõiki üksiktuulikuid ei ole kajastatud.
Projekti on rahastanud Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest.
Autor: Keskkonnaagentuuri analüüside juht Bärbel Vandel
