Joonis 1. Maailma aasta keskmise maapinnalähedase õhutemperatuuri anomaaliad (°C) aastatel 1967–2026 võrreldes tööstuseelse võrdlusperioodiga 1850–1900. Punasega tähistatud vahemik näitab 2026. aasta 95% prognoosivahemikku, mis on arvutatud varasematele ERA5 andmetele sobitatud statistilise mudeli abil.
Andmeallikas: ERA5. Autoriviide: C3S/ECMWF.
Oktoobrini ulatuvatel ERA5 andmetel põhineva statistilise prognoosi kohaselt ületab 2026. aasta maailma keskmine temperatuur suure tõenäosusega tööstuseelset taset enam kui 1,5 °C võrra. Sellega saab 2026. aastast 2024. aasta järel teine kalendriaasta, mil see piir ületatakse. Ilmselt kujuneb 2026. aastast mõõtmisajaloo soojuselt teine aasta, kuid ligikaudu 20% tõenäosusega võib see küündida lausa seni kõige soojema, 2024. aasta tasemele või seda ületada. Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse (ECMWF) Copernicuse kliimamuutuste seire teenuse (C3S) andmetel ületab eeldatavasti ka aastate 2023–2026 nelja aasta keskmine üleilmne temperatuur tööstuseelset taset enam kui 1,5 °C võrra.
2026. aasta oktoober oli üleilmselt mõõtmisajaloo kõige soojem oktoober ning maailma keskmine maapinnalähedane õhutemperatuur oli tööstuseelsest tasemest 1,75 °C kõrgem. See oli kolmas järjestikune kuu, mil ületati 1,5 °C piir.
Joonis 2. Maailma kuu keskmise maapinnalähedase õhutemperatuuri anomaaliad (°C) võrreldes tööstuseelse võrdlusperioodiga 1850–1900 jaanuarist 1940 kuni oktoobrini 2026, esitatud iga aasta aegridadena. 2026. aasta ja kolm kõige soojemat kalendriaastat on eristatud värvidega: 2023 tumepunasega, 2024 oranžiga, 2025 kollasega ja 2026 mustaga. Kõik ülejäänud aastad on kujutatud peenikeste beežikate joontega. Andmeallikas: ERA5. Autoriviide: C3S/ECMWF.
Joonis 3. Merepinna temperatuuri anomaalia 2026. aasta oktoobris võrreldes võrdlusperioodi 1991–2020 oktoobri keskmisega.
Andmeallikas: ERA5. Autoriviide: C3S/ECMWF.
Merepinna temperatuur püsis oktoobris erakordselt kõrge. Väljaspool polaaralasid ulatus keskmine merepinna temperatuur 20,95 °C-ni, mis on mõõtmisajaloo kõrgeim oktoobrikuu näit ning ületab varasema, 2023. aasta oktoobri rekordi. Vaikse ookeani troopilises osas, kus El Niño tingimused jätkuvalt tugevnesid, saavutas kuu keskmise merepinna temperatuuri anomaalia Niño 3.4 piirkonnas kõigi aegade kõrgeima taseme, 3,21 °C, ületades varasemate väga tugevate El Niño sündmuste ajal registreeritud tippe.
Euroopas oli samal ajal mõõtmisajaloo soojuselt teine oktoober. Erinevalt septembrist ja suurest osast suvest ületas temperatuur keskmist kõige enam Ida-Euroopas ja Skandinaavias, samas kui suures osas Lääne- ja Kesk-Euroopast olid positiivsed temperatuurianomaaliad väiksemad.
Suures osas Kesk- ja Ida-Euroopast püsisid jõgede vooluhulgad erakordselt väikesed, sealhulgas Reinis, Doonaus ja Vislas. Mõnes Lääne-Euroopa piirkonnas jõgede vooluhulgad taastusid, sest oktoobris leevenesid seal septembriga võrreldes kuivad olud. Tugevad vihmasajud ja üleujutused tabasid mitut riiki, sealhulgas Ühendkuningriiki ja Iirimaad, Hispaaniat, Kreekat ning Türgit.
ECMWFi kliimavaldkonna strateegiajuht Samantha Burgess ütles: „Oktoobris jätkus erakordse üleilmse soojuse periood ning nii maailma õhutemperatuur kui ka ookeanide pinnatemperatuur olid rekordilised. Erakordselt tugev El Niño lisab soojust kliimasse, mis on inimtegevuse tõttu juba soojenenud, ning 2026. aastast on kujunemas teine kalendriaasta, mil ületatakse ilmselt 1,5 °C piir. Eriti märkimisväärne on see, et ka nelja aasta keskmine ületab prognoosi kohaselt 1,5 °C piiri, mis näitab, kui püsivaks on see üleilmse soojuse periood kujunenud.“
Üleilmne temperatuur
ERA5 andmetel oli 2026. aasta oktoober üleilmselt mõõtmisajaloo kõige soojem oktoober: maailma keskmine maapinnalähedane õhutemperatuur oli 15,35 °C ehk 0,90 °C kõrgem kui perioodi 1991–2020 keskmine.
2026. aasta oktoobri temperatuur oli hinnangulisest tööstuseelsest, aastate 1850–1900 keskmisest 1,75 °C kõrgem. See oli kolmas järjestikune kuu, mil ületati 1,5 °C piir. Eelmine vähemalt kolme järjestikuse kuu pikkune selline periood lõppes 2025. aasta aprillis.
2026. aasta maailma keskmise temperatuuri väljavaade
Varasematele ERA5 andmetele sobitatud statistilise mudeli kohaselt ületab 2026. aasta maailma keskmine temperatuur ilmselt* tööstuseelset taset enam kui 1,5 °C võrra. Prognoositud vahemiku** 1,56–1,61 °C korral saaks 2026. aastast 2024. aasta järel teine kalendriaasta, mil ületatakse 1,5 °C piir.
Kõige tõenäolisemalt, ligikaudu 80% tõenäosusega, kujuneb 2026. aastast mõõtmisajaloo soojuselt teine aasta. 20% tõenäosusega võib see küündida seni kõige soojema, 2024. aasta tasemele või seda ületada.
Ka aastate 2023–2026 nelja aasta keskmine üleilmne temperatuur ületab eeldatavasti tööstuseelset taset enam kui 1,5 °C võrra.
Temperatuur Euroopas
Euroopa maismaa keskmine temperatuur oli 2026. aasta oktoobris 11,51 °C ehk 1,49 °C kõrgem kui perioodi 1991–2020 oktoobri keskmine. Seega oli see mõõtmisajaloo soojuselt teine oktoober, jäädes alla vaid 2022. aastale (1,92 °C üle keskmise).
Ulatuslik keskmisest jahedam piirkond hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Kreekat, Vahemere idaosa ja Lääne-Türgit.
Keskkonnaagentuuri andmetel kujunes Eestis 2026. aasta oktoober selgelt tavapärasest soojemaks, pikas vaatlusreas tuli see teisele kohale, jäädes alla vaid 1967. aasta omale. Keskmine õhutemperatuur oli möödunud kuul 9,6 kraadi, mis ületas normi ligi kolme kraadiga. Kõige kõrgem temperatuur mõõdeti 3. oktoobril Võrus – 19,5 kraadi ja madalaim temperatuur 19. oktoobril Narvas, kus see langes -3,9 kraadini.
Merepinna temperatuur
Väljaspool polaaralasid asuvate ookeanide (60° lõunalaiust kuni 60° põhjalaiust) keskmine merepinna temperatuur (SST) oli 2026. aasta oktoobris 20,95 °C, mis on mõõtmisajaloo kõrgeim oktoobrikuu näit ning ületab varasema, 2023. aasta oktoobri rekordi.
Merepinna temperatuur püsis erakordselt kõrge suures osas Vaikse ookeani troopilisest piirkonnast, kus El Niño tingimused jätkuvalt tugevnesid ja saavutavad eeldatavasti haripunkti aasta lõpupoole.
Oktoobris saavutas kuu keskmine merepinna temperatuur Niño 3.4 piirkonnas kõigi aegade kõrgeima taseme, 29,94 °C. Mõlemad näitajad ületasid varasemate väga tugevate El Niño sündmuste haripunktides aastatel 1982–1983, 1997–1998 ja 2015–2016 saavutatud väärtusi, tuues esile praeguse El Niño erakordset tugevust.
Euroopa ümbruses püsis merepinna temperatuur Atlandi ookeani rannikul ja Vahemere lääneosas oktoobri kohta rekordiliselt kõrge, soodustades ka külgneva maismaa soojust.
Olud Euroopas
2026. aasta oktoobrit iseloomustasid kuivad olud Pürenee poolsaare lääneosas, osas Prantsusmaast, Kesk-Euroopa idaosas, sealhulgas Ida-Saksamaal ja Poolas, suures osas Balkanist ja Itaalia poolsaarest ning ulatuslikul alal Lääne-Venemaal.
Suures osas Kesk- ja Ida-Euroopast püsisid jõgede vooluhulgad erakordselt väikesed, sealhulgas suurtes jõgedes, nagu Doonaus, Vislas ja Reinis.
Seevastu olid keskmisest märjemad olud Pürenee poolsaare idaosas, Islandil, Ühendkuningriigis ja Iirimaal, suures osas Prantsusmaast ja Saksamaast, Lõuna-Skandinaavias, Musta mere loodepiirkonnas ning Kreekas ja Türgis, kus positiivsed niiskusanomaaliad olid eriti märgatavad.
Ka jõgede vooluhulgad olid Türgis ja osas Põhja-Euroopast keskmisest suuremad.
Septembriga võrreldes leevenesid oktoobris kuivad olud osas Lääne-Euroopast ning mõnes piirkonnas taastusid ka jõgede vooluhulgad, samas kui Türgis muutusid olud märgatavalt märjemaks. Seevastu laienes ja tugevnes Edela-Venemaa kuivusanomaalia.
Kuu jooksul tabasid tugevad vihmasajud ja üleujutused mitut piirkonda, sealhulgas Ühendkuningriiki ja Iirimaad, Hispaaniat, Kreekat ning Türgit.
Keskkonnaagentuuri andmetel kujunes Eestis oktoober sademete poolest normist märksa kuivemaks, sademeid kogunes 48 mm, mis moodustab 66% pikaajalisest keskmisest (norm 72 mm).
Eesti jõgede veetase püsis kogu oktoobri vältel eelnevate kuude rohkete sadude tõttu paljudes veekogudes ebatavaliselt kõrge, ületades märgatavalt sellele aastaajale iseloomulikke näitajaid. 13.–17. oktoobrini registreeriti paljudes vaatlusjaamades aasta kõrgeimad veetasemed.
Eesti keskmine oktoobrikuu äravool oli 60% üle pikaajalise keskmise. Liivi lahe vesikonnas 80%, Peipsi järve ja Narva jõe vesikonnas 50% ja Soome lahe vesikonnas 60% üle pikaajalise keskmise.
Olud Euroopa- ja troopikavälistes piirkondades
Väljaspool Euroopat olid keskmisest kuivemad piirkonnad suur osa Põhja-Ameerika idaosast ja USA lõunaosast, Lääne-Venemaa, osa Siberist ja Kesk-Aasiast, Lõuna-Hiina ning osa Lõuna-Ameerikast ja Aafrika lõunaosast.
Seevastu olid 2026. aasta oktoobris keskmisest märjemad olud Alaskal, osas USA lõunaosast ja Põhja-Mehhikos, ulatuslikul alal Kesk-Aasias, osas Hiinast ja Koreast, Tšiilis, Lõuna-Argentinas ja Kagu-Brasiilias ning Aafrika lõunapoolseimas osas, Madagaskaril ning Lääne- ja Kesk-Austraalias.
Mitmes piirkonnas põhjustasid tugevad sademed üleujutusi, mõnel juhul olid sajud seotud troopiliste tsüklonitega.
Arktika merejää ulatus oli oktoobris ligikaudu 9% keskmisest väiksem, olles 48-aastase satelliitvaatluste ajaloo oktoobrikuude seas väiksuselt 13. kohal.
Merejää kontsentratsioon oli keskmisest kõige väiksem Euraasia põhjarannikuga piirnevates meredes. Kara mere jää ulatus oli oktoobri kohta rekordiliselt väike.
Antarktika merejää ulatus oli oktoobris ligikaudu 9% keskmisest väiksem ning satelliitvaatluste ajaloo oktoobrikuude seas väiksuselt teisel kohal, jäädes alla vaid 2023. aastale (11% alla keskmise).
Merejää kate oli Amundseni ja Bellingshauseni mere sektoris erakordselt väike, mis oli seotud püsivate põhjatuulte ja piirkonnas valitsenud ebatavaliselt soojade oludega.
