Igal sügisel koondub Eesti edelarannikule tuhandeid rändlinde, kelle teekonda aitab jälgida Keskkonnaagentuuri Kabli linnujaam. Seal seiratakse lindude rännet, rõngastatakse linde ning kogutakse andmeid, mis aitavad mõista liikide rändeteid, arvukuse muutusi ja keskkonnatingimuste mõju nende käitumisele. Kuna linnud ei tunne riigipiire, on Kablis kogutud andmed oluline osa ka rahvusvahelisest koostööst, mis aitab jälgida lindude liikumist laiemalt üle Euroopa ja kaugemalegi. Praegu, sügisrände hooaja jätkudes, on paras aeg vaadata, mida näitasid tänavuse septembri andmed: millal ränne hoo sisse sai, millised liigid olid kõige arvukamad ning mida lisab meie teadmistele uus linnuradar.
Foto. Kabli linnujaamas saab iga püütud lind jalga unikaalse numbrikombinatsiooniga rõnga, mille abil tema liikumist järgnevate taasleidude puhul jälgida saab. Autor: Kaarel Kaisel.
Ilm
Lindude rännet mõjutavad oluliselt ilmastikuolud, eriti tuule suund ja kiirus, temperatuur ning sademed. Tuul võib rändele hoogu anda või linde edasi liikumast takistada, mistõttu sõltub sobivatest tuultest sageli ka see, millal ja kui aktiivselt linnud rändavad. Ilmastikuolud mõjutavad ka lindude vaatlemist ja püüdmist ning seeläbi seda, kui palju rändureid linnujaamas kohatakse ja rõngastatakse. Seetõttu aitab ilmaolude vaatlemine paremini mõista, miks ränne meil sellel aastal just sellise hoo ja ajastusega kulges.
Tuule kiiruse ja suuna 2026. aasta septembris võtab kokku joonis 1.
Tõsisemaid torme, kus tuule kiirus oleks ületanud 20 m/s, septembris ei esinenud. Küll oli kuu kaks esimest dekaadi suhteliselt heitliku ilmaga, valitsesid edela- ja läänetuuled. Huvitavamaks osutus aga kuu viimane dekaad. 22.−26. septembril puhusid tuuled valdavalt kirdest. 28. septembril pöördus tuul lõunakaarde ning algas tõsisem tihaste ränne.
Joonis 1. Tuule suund (0° = N, 90° = E, 180° = S, 270° = W) ja kiirus (12 h keskmine) Häädemeeste (Jaagupi) ilmajaama põhjal. Tihaste rändeks sobilikud tuuled on lõuna- ja idakaare vahele jäävad tuuled (90° kuni 180°).
Öökülmasid septembris ei esinenud. Ilmade jahenemine algas alles kuu lõpus, peale 16.−20. septembri sajust ja tuulist nädalat, kui tuuled pöördusid põhja ja idakaarde.
Joonis 2. Õhutemperatuur (3 h keskmine) septembris 2026. Andmed Häädemeeste (Jaagupi) ilmajaama põhjal.
Rõngastamine
Lindude rõngastamine aitab koguda olulisi andmeid nende rände, liikumise ja arvukuse muutuste kohta. Iga rõngastatud lind annab võimaluse saada tema hilisema taasleiu korral rohkem teada tema teekonnast. Kabli linnujaamas kogutud andmed aitavad jälgida, millised liigid sügisel läbi rändavad ja kui arvukalt neid kohatakse. Septembri tulemused annavad ülevaate tänavuse sügisrände algusest ja hooaja põnevamatest leidudest.
Septembris rõngastati Kabli linnujaamas kokku 3 181 lindu kokku 52 liigist. Kõige arvukamad linnuliigid olid rasvatihane (872), pöialpoiss (767) ja sinitihane (531).
Tabel 1. Rõngastatud linnud 2026. septembris. Andmed seisuga 28.10.2026.
Kui eelmisel aastal algas hooaeg septembris suure sinitihase invasiooniga (esimene sinitihase laine 8.−9.09), siis sel hooajal möödus kuu algus väga tagasihoidlike püüginumbritega. Võib öelda, et ränne läks korralikult lahti alles kuu viimasel kolmel päeval, mil algas rasvatihase tõsisem liikumine. Edasist hooaega kujundaski just rasvatihane.
Joonis 3. Päevas rõngastatud lindude arv liigiti 2026. aasta septembris. Andmed seisuga 28.10.2026.
Kui septembri algul tuli lõunapoolsetest linnujaamadest teateid musttihase invasioonist, siis Kablis vaadeldi septembri alguses selle lõppfaasi, kuna võib arvata, et põhiline mass liikus siit läbi juba augustikuus. Märkimisväärne on urvalinnu tulek 29. septembril, mis viitab sellele, et üle pika aja on urvalinnul olnud hea aasta. Viimased tõsisemad urvalinnu invasioonid olid 2017 ja 2018.
Foto: Urvalind, kelle arvukaid rändesalku sel sügisel üle Eesti kohata võib. Autor: Christel Rose Bachmann.
Erilisema sündmusena võib veel välja tuua, et septembrikuus sai rõnga jalga 27 suur-kirjurähni. Seda on tavapärasest kordades rohkem, mis viitab sellele, et suur-kirjurähnil on taas invasiooniaasta. Viimane selline suurem massiline ränne oli meil aastal 2023.
Foto. Suur-kirjurähn. Noorlindudel on pea punane. Postjuveniilse sulgimise käigus vahetub punane peakate emastel tagasihoidlikuma musta sulestiku vastu ning isastel punase kuklatriibu vastu. Autor: Kaarel Kaisel.
Pöialpoisi esimene tõsisem laine saabus Kablisse 21. septembril.
Põnevamatest taasleidudest tuleb esile tuua 12.09.2026 püütud musttihane, kes oli rõngastatud 2.09.2026 Humbaritsa linnujaamas. Humbaritsa asub Laadoga järve idakaldal, linnulennult 565 km kaugusel, kirdes. See teeb musttihase rände kiiruseks keskmiselt 56,5 km päevas!
Foto. Musttihane kaalub vaid 8−9 grammi. Tema kuklal on pilkupüüdev valge laik. Musttihane on kuusikute tunnusliik ning seetõttu võiks teda nimetada hoopis kuusetihaseks. Autor: Kaarel Kaisel.
Ränne
Kabli linnujaamas töötab alates 28. augustist uus linnuradar (FaunaScan MR2, Swiss Birdradar Solution AG), mis võimaldab jälgida ning loendada ülelendavaid linde, nahkhiiri ja putukaid. MR2 on sagedusmoduleeritud pidevlaineradar (FMCW), mille antenn ja vastuvõtja vaatavad üles. FMCW signaalist on võimalik eraldada nii objekti kaugusest tulenev sagedusvahe kui ka objekti liikumisest tulenev Doppleri nihe. See võimaldab meil nüüd väga täpselt määrata objekti kaugust ja samaaegset kiirust. MR2 võimaldab järgida radarist üle lendavat rännet ka väiksemate lindude puhul kuni 1,5 km kõrguseni ning suuremate lindude rännet kuni 3 km kõrguseni. Radari kiire hajumisnurk on 25°, mis katab 100 m kõrgusel 44 m laiuse ala ning 500 m kõrgusel ca 220 m laiuse ala.
Foto. Linnuradar tööhoos. Ülesse vaatav linnuradar võimaldab tuvastada üle lendavaid putukaid, linde ja nahkhiiri ning mõõta nende kuju, suunda, kiirust ning paljusid muid omadusi. Linnuradar loob võimalused öise rände uurimiseks ja seireks, mida muude meetoditega on võimatu uurida.
MR2 tarkvara sisaldab treenitud masinõppemudelit, mis klassifitseerib jooksvalt kõik tagasipeegeldused objekti suuruse, tiivalöökide mustri ning teiste arvukate parameetrite põhjal järgmistesse objekti ja tiivalöögi mustrit kirjeldavatesse klassidesse:
Objekti klass:
• lind/nahkhiir
• õhusõiduk
• maapinnakaja
• putukas
• sademed
Laperdusmuster:
• pidev tiivalend (lind/nahkhiir)
• tiivalöök+liuglend (lind/nahkhiir)
• tiivalöök+hüppelend (lind/nahkhiir)
• liuglend (lind/nahkhiir)
• pidev (putukas)
• moduleeritud (putukas)
Valdav enamus ülelennanud objektide (lind/nahkhiir) tiivalöökide mustrist liigitub tiivalöök+hüppelend klassi, mis on omane kõigile väiksematele värvulistele. Liuglendu tegevad linnud esinevad sisuliselt ainult päevasel ajal.
Joonis 4. Tuvastatud ülelendude arv ning laperduse ehk tiivalöögi muster öösel ja päeval.
Jooniselt 4 on näha, et intensiivsem ränne leiab aset päevadel, kus valdavad põhjakaare tuuled. Seda nii öösel kui ka päeval. Võimas ööränne on aset leidnud 22. ja 23. septembri öösel ehk vahetult pärast seda, kui tuul pöördus kirdesse. Järgnevalt jooniselt 5 on näha, et rände kõrgus varieerub samuti. Ka seda mõjutab tuule suund. Perioodil 22.−24. septembril puhusid tuuled kirdest ning hiljem põhjast. Sel ajal toimus valdav osa rändest kõrgel, keskeltläbi 500 m kõrgusel. Märkimist väärib lääne- ja loodetuulte mõju. Need on ilmakaared, kust puhuvate tuultega pole Kablis reeglina mitte mingisugust rännet. 25.−27. septembril puhusid tuuled läänest ning loodest ning ka radari andmete põhjal ei toimunud sel ajal märkimisväärset rännet. Valdav liikumine, kui seda oli, leidis aset küllalt maalähedastes õhukihtides.
Joonis 5. Tuvastatud ülelendude kõrguse 90% (hall), 50% (sinine) ning mediaan (punkt) 6 h täpsusega.
Kokkuvõte
Soojade, vihmaste ja tuuliste ilmadega septembri esimene pool ei soosinud tihaste rännet. Kuu viimases dekaadis, mil algas ilmade jahenimine, hakkas pöialpoisi ning tihaste rändeliikumine elavnema. Esimesed tõsised rändepäevad leidsidki aset kuu viimastel päevadel.
Foto. Rasva- ja sinitihaseid rõngastatakse Kabli linnujaamas peale pöialpoiste kõige enam. Kui eelmine hooaeg oli sinitihase hooaeg, siis sel aastal annavad püüginumbrites tooni rasvatihased. Autor: Kaarel Kaisel.
Linnuhuvilised on sügisrände ajal oodatud Kablisse lindude rännet ja rõngastamist oma silmaga vaatama. Kabli linnujaam asub Pärnumaal Häädemeeste vallas Kabli külas ning külastussoovi ja täpsema info saamiseks võib ühendust võtta jaamas igapäevaselt toimetavate spetsialistidega (Jaak Tammekänd 5332 4271 või Meelis Leivits 5396 4464). Kabli jooksva hooaja igapäevased kokkuvõtted on avaldatud trektellen.org portaalis.
Autor: Keskkonnaagentuuri peaspetsialist Meelis Leivits
