Eestis on nüüd kokku 11 WMO poolt tunnustatud sajandi jaama

25. septembril tähistasime Kasari hüdromeetriajaamas kuue Eesti jaama nomineerimist Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) sajandi jaamade klubisse. Lisaks Kasari jaamale pälvisid seekord selle tiitli ka Sõrve rannikujaam ning Riisa, Tõlliste, Praaga ja Mustvee hüdromeetriajaamad.

WMO algatus on nüüdseks kestnud kümme aastat. Selle aja jooksul on tunnustatud üle maailma 562 jaama, neist 450 on meteoroloogia-, 92 hüdroloogia- ja 19 merevaatlusjaamad. Eesti on selle rahvusvahelise ja olulise vaatlusvõrgustiku osa. Eesti puhul on märkimisväärne, et pika vaatlusajalooga on esindatud kõik kolm suunda: ilma, sisevete ja ranniku mõõtmised. See sobib hästi kokku WMO tänase mõtteviisiga, kus ilmastikku, kliimat ja vett käsitletakse ühtse vaatlussüsteemina.

Kliima ei ole ainult temperatuurigraafik või üksik rekord, vaid muutused kogu süsteemis: sademetes, veerežiimis, jääoludes, meretasemes ja äärmuslikes ilmaoludes. Just pikaajalised kohapealsed mõõtmised aitavad neid muutusi siduda tänapäevase seire, satelliidiandmete, analüüside ja kliimateenustega. WMO tunnustus aitab selliste jaamade rolli nähtavamaks teha: need ei ole lihtsalt pikalt töötanud mõõtekohad, vaid kliimaseire taristu, mille najal saab hinnata muutuste ulatust ja teha paremaid otsuseid.

Seetõttu on sajandi jaamade väärtus tänapäeval väga praktiline. Need andmeread aitavad eristada juhuslikku kõikumist pikaajalisest muutusest, hinnata kliimariske, kontrollida ja täiendada satelliidi- ning mudelandmeid ning pakkuda paremat alust prognoosidele, hoiatusetele, planeerimisele ja avalikele teenustele.

WMO on seadnud hulga tehniliselt rangeid kriteeriume, millele sajandi seirejaam peab vastama. Sajandi jaama tunnustuse saamiseks ei piisa ainult sellest, et jaam on kunagi avatud ja nüüd veel töötab. Sajandi jaama andmerida peab olema järjepidev ja dokumenteeritud. Vaatlusjaama tegevusetuse perioodid ei tohi ületada 10% kogu seireperioodist.

On selge, et saja aastaga on mõõtetehnika märkimisväärselt muutunud. Seetõttu peavad andmeread olema nö homogeensed ehk kui mõõtmismeetod, -tehnika või tehnoloogia on vahepeal arenenud, siis andmeridadest peab olema see tuvastatav ning uue ja vana meetodi andmed ühtlustatud. Samuti ei tohi jaam olla oma algsest asukohast kuigi palju liikunud. Uute ja vanade andmeridade ühildamiseks tehakse üldjuhul kuni aasta paralleelmõõtmisi nii tehnika, meetodi kui asukoha mõttes.

Asukoha muutused või mõõtmistehnika muutused ei tohi oluliselt mõjutada kliima aegridade andmeid. Jaama tegutsemisaja kohta peab ajalooline jaama metaandmestik sisaldama geograafilisi koordinaate, kõrgust, teadaolevaid muudatusi jaama nimes ja/või jaama tunnuses, mõõdetavaid elemente ja nende mõõtühikuid. Nii ajaloolised kui ka praegused vaatlused ja mõõtmised peavad olema tehtud vastavalt WMO juhistele ja regulatsioonidele ning andmetele rakendatakse regulaarset kvaliteedikontrolli, mille tulemused peavad olema dokumenteeritud. Ja selleks, et toetada teaduspõhiseid kliimauuringuid, peavad ajaloolised vaatlusandmed ja metaandmed olema teadustegevuseks kättesaadavad.

Eestis on nüüd kokku 11 sajandi jaama – varasematest aastatest on sajandi jaamadena tunnustatud Vilsandi, Tooma ja Jõgeva meteoroloogiajaamu ning Oore ja Vasknarva hüdromeetriajaamu. Eesti kohta on see suur saavutus: 2,3 protsenti maailma tunnustatud sajandi jaamadest on siit.

Saaremaal asuvate Vilsandi ja Sõrve rannikujaamade mõõtmisajalugu algab aastast 1865 ja need kuuluvad Euroopa vanimate katkematu andmereaga tänaseni töötavate seirejaamade hulka. 

Mustvee jaam on üks Peipsi järve kolmest veetasemejaamast, teine on Emajõe suudmes asuv Praaga jaam. Mõlemad avati 1924. aastal. Lisaks veetasemele annavad mõlemad jaamad infot Peipsi jääolude kujunemise kohta, mis on oluline kliimainfo, kuid ka igapäevaselt vajalik talvisel ajal järvel liiklejatele. 

Kasari hüdromeetriajaam on hea näide sellest, kuidas pikk vaatlusajalugu ja tänapäevane tehnoloogia saavad koos töötada. Siin on üks vähestest täisautomaatsetest äravoolujaamadest Eestis. Varasema igakuise mõne vooluhulga mõõtmise asemel saame me neid andmeid nüüd tunnipõhiselt. Andmetihedus on viimase aastakümne jooksul suurenenud tuhandeid kordi – meie ülesanne on luua sellest andmehulgast päris teadmine kliimasüsteemi muutustest. 

Aitäh kõigile, kes on nende jaamade töö, andmeridade järjepidevuse ja tunnustamiseni jõudmisega seotud olnud!

Autor: Keskkonnaagentuuri kliimaosakonna juhataja Jana Põldnurk

open graph image