Jäätmenädal: parimad jäätmed on need, mida ei tekigi

Alates tänasest kuni 29. novembrini kestab Euroopa jäätmetekke vähendamise nädal (European Week for Waste Reduction ehk EWWR), mida korraldatakse juba 17. korda.

Kui algusaastatel kutsuti üleeuroopalise jäätmetekke vähendamise nädalaga inimesi üles vältima jäätmeteket, siis enam kui kümne aasta jooksul on rõhuasetus liikunud üha rohkem ressursside mõistlikule kasutamisele ja teadlikele tarbimisvalikutele. Eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust sellest, kuidas oma valikutega jäätmeteket ennetada. 2026. aasta rahvusvahelise jäätmenädala juhtmõte on: „Tarbi mõistlikult – mõtle oma vajadused läbi!“

Kõige keskkonnasõbralikum toode ei ole see, mille saame hiljem ringlusse võtta, vaid see, mida ei olnudki vaja toota, vedada ega lõpuks prügiks muuta. Sorteerimine ja ringlussevõtt on olulised, kuid ressursside säästmine algab palju varem: hetkest, kui otsustame, mida ja kui palju osta. Igapäevaelus tähendab see kolme küsimust:

Vaatame lähemalt, mida näitavad möödunud aasta jäätmestatistika numbrid.

Kust Eesti jäätmed tekivad?

2025. aastal tekkis Eestis kokku 16,7 miljonit tonni jäätmeid. Neist 58% ehk ligi 9,7 miljonit tonni moodustas põlevkivitööstuse jääde. Selle osakaal on vähenenud 10 aastaga 25%.

Joonis 1. Põlevkivijäätmete osakaal Eesti kogu jäätmetekkest 2015–2025 (%). Keskkonnaagentuur, 2026.

Ülejäänud umbes 7 miljonist tonnist moodustavad suurima osa ehitus- ja lammutusjäätmed, jäätmekäitluses tekkinud jäätmed ning olme- ja pakendijäätmed. Kuigi pakendijäätmed moodustavad vaid ca 11% antud kogusest, on just seda osa jäätmetekkest võimalik igaühel oma igapäevaste valikute ja tarbimisharjumustega kõige otsesemalt vähendada. Võib öelda, et oma prügikasti sisu kujundame me ise.

Joonis 2. 2025. a tekkinud tavajäätmete jagunemine protsentide alusel kogutekkest.

Mis on meie prügikastis?

2025. aastal tekkis Eestis ligi 484 000 tonni olmejäätmeid. Kuigi sorteerimine on ajas kasvanud, siis Eestis on jätkuvalt veel palju ära teha, et saavutada täna juba Euroopa Liidu poolt kehtestatud ringlussevõtu eesmärk, et olmejäätmetest jõuaks ringlusse 55%. Samuti tuleb arvestada, et aastaks 2035 oleks vaja jõuda juba 65%-ni.
Aastatega on jäätmemajanduses olukord paranenud, kuid jätkuvalt jõuab olmeprügisse umbes 70% sellistest jäätmetest, mille teket saaks vältida ning liigiti kogumisel suunata tagasi ringlusesse. Kõige suurema osa olmejäätmetest moodustavad pakendid (38%) ja biojäätmed ehk toidujäägid (23%), mida saaks liigiti koguda. Biojäätmete sattumine olmejäätmete hulka tekitab omakorda probleeme: märg ja rasvane toidujääk määrib paberit ja pakendit ning muudab need ringlussevõtuks kõlbmatuks.

Joonis 3. Mida segaolmejäätmed tegelikult sisaldavad (ligikaudu, % segaolmejäätmetest). Jäätmeanalüüsid OÜ 2025, sortimisuuring.

Kuigi sorteerimine on oluline, ei piisa sellest üksi. Sama oluline on, et inimesed püüaksid oma igapäevaelus jäätmeid vähem tekitada.

Kolm harjumust, mis annavad kiiresti hea tulemuse

  • Pane pakend pakendikonteinerisse, mitte tavaprügi hulka.
  • Kogu biojäätmed eraldi.
  • Tühjenda pakend jääkidest, et ka teised materjalid püsiksid puhtad ja sobiksid ringlussevõtuks. 

Toit: kõige tuttavam näide

Värske uuringu1 järgi tekkis Eestis 2025. aastal teekonna jooksul, n-ö põllult lauale, kokku ligi 140 000 tonni toidujäätmeid ehk keskmiselt 101,7 kilogrammi inimese kohta. Ligi pool sellest tekkis kodudes, seega just seal, kus valikud on meie enda kätes.

Joonis 4. Toidujäätmed toidutarneahela etappides 2025. aastal (tuhat tonni ja osakaal kogusest). Allikas: LevelLab OÜ ja OÜ Roheline Rada (2026), „Uuring kogu Eesti toidutarneahelas tekkivate toidujäätmete ja toidukao kohta“.

Kõik toidujäätmed ei ole välditavad, sest osa moodustavad näiteks koored ja kondid. Toidukadu ehk raisatud toit on aga see osa, mida saab vältida. Sageli ei visata toitu ära põhjusel, et see on riknenud, vaid seetõttu, et seda ei jõutud õigel ajal ära kasutada. Näiteks külmkappi ununenud jogurt, liiga küpseks muutunud banaanid või kasutamata jäänud salat, seda saab ennetada, kui poodi mineku eel veenduda, mis kodus juba olemas on, ja mõelda läbi, mida päriselt juurde vaja. Mõtle, kas saad neist midagi head valmistada. Tähele tasub küll panna pakendile märgitud kuupäeva, aga „parim enne“ ei tähenda, et toit tuleks tähtaja möödudes automaatselt ära visata. Veendu, kas toit on veel söömiseks sobiv ehk vaata, nuusuta ja maitse.

Kuigi inimeste teadlikkuse suurendamist toiduraiskamise vähendamiseks tuleb jätkata, siis hea uudis on, et ka siin on arengut näha. Võrreldes 2020. aastaga on toidujäätmeid 16% ja raisatud toitu koguni 36% vähem. Seega teadlikum planeerimine ja toidu väärtustamine annavad tulemusi. Jätkame!

Väldi seda, mida pole vaja
Igaüks saab jäätmetekke vähendamisse  oma panuse anda:

Kolm nippi, mis säästavad toitu: 

  • Kasuta varem ostetud toit esmalt ära. Aseta külmkapis nähtavamale kohale toit, mis tuleb esimesena ära kasutada.
  • Erista kuupäevi. „Parim enne“ viitab kvaliteedile ja toit on pärast seda tihti veel söödav. „Kõlblik kuni“ on aga ohutuse piir. Enne äraviskamist vaata, nuusuta ja maitse.
  • Toorainet saab ära kasutada ka loovalt: mõnes pubis leiab menüüst kartulikoortest suupisteid ning miks mitte kasutada sama põhimõtet ka kodus? Ole nutikas:  köögiviljavarred lähevad puljongisse, pehmeks muutunud õuntest saab kooki või moosi ning eilne toit võib olla homne lõunasöök.

Väiksed muudatused algavad meist endist, proovi jäätmetekke vähendamise nädalal:

Ülevaade jäätmete tekkest ja kasutamisest aitab suurendada keskkonnateadlikkust ja paremini mõista, kuhu meie igapäevased valikud lõpuks välja jõuavad. Mida teadlikumalt tarbime, seda rohkem teeme ise ära selleks, et jäätmeid tekiks vähem.

Autor: Keskkonnaagentuuri peaspetsialist Aira Niinemets

 

open graph image