2025. aasta veekasutuse tulemused näitavad, et veesektor kohaneb muutustega, samal ajal kui inimeste igapäevane veekasutus püsib kindlal kursil.
Kogu veevõtt on jõudmas stabiliseerumisfaasi
Aastatel 2022–2024 toimunud märgatava languse järel viitavad 2025. aasta andmed kogu veevõtu stabiliseerumisele. Võetud vee maht püsis 676,3 miljoni kuupmeetri juures. Kui kogu mahust arvestatava osa moodustav jahutusvee maht oli endiselt langustrendis, siis kaevandus- ja karjäärivee kogus tegi hüppelise 30% tõusu 156 miljonilt kuupmeetrilt 2024. aastal 203 miljoni kuupmeetrini 2025. aastal.
Veeteenuse keskmine hind ületas esimest korda 5 euro piiri
Sarnaselt eelnenud kolmele aastale jätkab veeteenuse keskmine hind hoogsat kasvu ja rekordite purustamist. 2025. aastal ületas veeteenuse keskmine hind 5 euro piiri, tõustes tasemeni 5,02 €/m3. Aastane hinnakasv püsis sarnaselt eelmisele aastale 8–9% juures.
Aga kas veeteenus on ka üldist hinnatõusu arvestades rekordiliselt kallis?
Et eristada veeteenuse hinnatõusu üldisest hinnatõusust, arvutasime varasemate aastate hinnad ümber 2025. aasta püsivhindadesse, kasutades tarbijahinnaindeksit (THI).
Selgub, et mitte. Püsivhindades oli veeteenuse hind kõige kõrgem 2021. aastal – 5,26 eurot kuupmeetri kohta.
Graafikul on näha ka hinnalangust 2008. ja 2022. aastal. See ei tähenda, et veeteenus oleks neil aastatel odavamaks läinud. Teenuse hind tõusis lihtsalt aeglasemalt kui hinnad Eestis üldiselt. Eriti selgelt on seda näha 2022. aastal, mil üldine hinnatase tõusis väga kiiresti.
Pikas vaates on veeteenus siiski kallinenud ka üldist hinnatõusu arvestades. 2007. aastal oli keskmine hind tänases vääringus 3,27€, 2025. aastal aga 5,02€ kuupmeetri kohta.
Seega on veeteenuse hind praegu küll rekordtasemel, kuid üldist hinnatõusu arvestades jääb see 2021. aasta tipule alla.
Veeteenuse hinnatõusu mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas taristu uuendamine, puhastus- ja keskkonnanõuete karmistumine, energia- ja tööjõukulude kasv ning vajadus säilitada teenuse kvaliteeti kõigis piirkondades.
Kõrgemad hinnad ei ole muutnud olmevee tarbimiskäitumist
Viimaste aastate jooksul on keskmine veeteenuse hind olnud tõusutrendis, kuid tarbimisstatistika näitab, et inimeste vee kasutamise harjumusi pole see oluliselt muutnud. See viitab asjaolule, et vee tarbimine on paljude jaoks esmavajadus, millele hinnasurved ei ole senini mõju avaldanud ja Eesti inimese olmevee tarbimine on saavutanud teatava optimaalse taseme. Olmevee kasutamine on püsinud stabiilsena (2024 – 44,23 mln m3; 2025 – 44,36 mln m3).
Olmevesi ehk joogivesi on algkujul või töödeldud vesi, sealhulgas allikavesi, mis on mõeldud joomiseks, keetmiseks, toiduvalmistamiseks või muuks olmeotstarbeks kõigis omandivormides, olenemata vee päritolust ning sellest, kas see toimetatakse tarbijani jaotusvõrgu kaudu, paagiga, pudelis või mahutis.
Tööstussektori veekasutuse kasv
2025. aasta andmete põhjal on veekasutuse intensiivsus tööstussektoris kasvanud – seni alla 60 miljoni kuupmeetri püsinud maht ületati, tõustes 64,8 miljoni kuupmeetrini. Lähemal vaatlusel selgub, et 2024. aastaga võrreldes esinev 10 miljoni kuupmeetrine tõus tuleneb kaevandus- ja karjäärivee mahu suurenenud kasutusest. Karjääri- ja kaevandusvee mahu kasv on tingitud suuremast sademete hulgast. Eesti keskmine sademete hulk kasvas 16% (2024 – 614 mm; 2025 – 714 mm), mis omakorda suurendas karjääridest ja kaevandustest väljapumbatava kuivendusvee koguseid.
Kaevandus- ja karjäärivesi on kaevandustest ning karjääridest väljapumbatav kuivendusvesi.
Veekadude osakaal püsib languses
Veeteenuse osutamisel tekkivate veekadude osakaal on viimastel aastatel olnud selges langustrendis. Kui 2020. aastal moodustasid need ligikaudu 18,9% kogu veeteenuseks kasutatud veest (9,69 mln m³ 51,2 mln m³-st), siis 2025. aasta andmete põhjal on veekadude osakaal langenud 12,4%-ni (7,88 mln m³ 63,4 mln m³-st). See tähistab ka märgilist langust veekadude absoluutmahu arvestuses – esmakordselt on veekadude tase alla 8 miljoni kuupmeetri.
Veekadude mahu vähenemine võib viidata veevõrgu ja taristu paranenud seisundile – näiteks tõhusamale lekete tuvastamisele ja ennetusele, torustike uuendamisele ning investeeringutele vee säästlikumasse kasutusse.
Heitvee keskkonnakoormus on jätkuvalt madal ja stabiilne
Viimaste aastakümnete jooksul on heitveega keskkonda juhitud saasteainete – üldlämmastiku, üldfosfori ja biokeemilise hapnikutarbimise (BHT) – kogused märkimisväärselt vähenenud. Kui 1990. aastatel ulatusid koormused mitme tuhande tonnini aastas, siis alates 2010. aastatest on need püsinud madalal tasemel ja jäänud stabiilseks. Ka 2025. aastal ei täheldatud olulist kasvu võrreldes varasemate aastatega, mis viitab sellele, et reoveepuhastite töö on tõhus ning veekogude kaitseks tehtud investeeringud jätkuvalt tulemuslikud.
Heitvesi on kasutusel olnud vesi, mis juhitakse suublasse pärast töötlemist. Selles võivad sisalduda erinevad saasteained, nagu toitained (nt lämmastik ja fosfor) ja orgaaniline aine, mida hinnatakse BHT näitaja abil. Nende ainete vähendamine on oluline eutrofeerumise vältimiseks ja veekogude hea seisundi säilitamiseks.
Autor: Meriliin Lend, Natalia Solovova ja Keith Allikvee Keskkonnaagentuurist
