Metsandusaruteludes on palju tähelepanu saanud raiemahu küsimus. Vähem on räägitud sellest, mis saab raiutud puidust, kuidas seda tegelikult kasutatakse ning kuidas puidukasutus muutub, kui metsast jõuab turule vähem toorainet. Puidukasutuse ülevaade ehk puidubilanss aitab sellele küsimusele vastata, andes tervikpildi puidu ja sellest valmistatud toodete päritolu, töötlemise, tarbimise ning kaubanduse kohta.
Viimaste aastate andmed näitavad, et Eesti puidukasutus on muutumas. Energiakriisi mõju taandub, kvaliteetsema tööstusliku ümarpuidu kasutus taastub ning puidutööstus kohaneb muutunud turuoludega. Samal ajal viitavad metsanduslikud prognoosid sellele, et tulevikus võib kodumaise puidu pakkumine väheneda. See tõstatab küsimuse, kuidas kasutada olemasolevat ressurssi võimalikult tõhusalt.
Puidukasutuse kõrgaeg jäi mõne aasta taha
Eesti puidukasutuse kogumaht saavutas haripunkti 2021. aastal. 2022. aastat iseloomustasid kõrged puiduhinnad, suur raiemaht ning Venemaa sõda Ukrainas, mis tõi kaasa muutused tarneahelates ja energiakriisi Euroopas. Järgnevatel aastatel hakkas puidukasutus vähenema. 2023. aastal oli puidubilansi kogumaht 16,4 miljonit kuupmeetrit, 2024. aastal 15,9 miljonit kuupmeetrit ning esialgsete andmete põhjal vähenes ka 2025. aasta kogumaht. Langus ei tähenda siiski tingimata, et puidu tähtsus majanduses oleks vähenenud. Pigem on muutunud puidu kasutusviisid ja toorme sektoritevaheline jaotus.
Joonis 1. Eesti puidukasutus 2024. aastal. Allikas: Puidubilanss 2024, Keskkonnaagentuur
Puidukasutuse maht on aastate lõikes mõõdukalt kõikunud, kuid selle struktuur ja eri kasutusalade osakaalud püsivad suhteliselt stabiilsena. Nüüd valminud 2024. aasta puidukasutuse ülevaatega saab täismahus tutvuda Keskkonnaportaalis.
Puidukasutuse ülevaate koostamine võtab aega, sest vajalikud sisendandmed saabuvad pika aja jooksul erinevatest allikatest. Tervikülevaate koostamiseks tuleb andmed koondada, kontrollida, ühtlustada ning täiendada neid ekspertanalüüsi ja järeldustega.
Puidu roll energeetikas
Puidu lõpptarbimine Eestis ehk sisetarbimine on aastaid püsinud kuue miljoni kuupmeetri tasemel. Sellest valdav osa moodustab puidu tarbimine energeetikas. Näiteks 2024. aastal oli sisetarbimise maht kuus miljonit kuupmeetrit, millest 90% kasutati soojuse ja elektri tootmiseks. Märksa vähem kasutatakse puitu ehituses, kaubanduses ning mööbli, paberi ja papptoodete lõpptarbimises.
Eesti energiatootmine on ajalooliselt tuginenud peamiselt põlevkivile. Viimasel kümnendil on aga taastuvenergia osa olnud kasvutrendis, seejuures suurenenud on eelkõige tahketest biokütustest ehk peamiselt puitkütustest toodetud energia osakaal. Kui 2015. aastal moodustasid tahked biokütused veerandi Eestis toodetud primaarenergiast, siis 2024. aastal ulatus nende osakaal juba 41 protsendini. 20 aastaga on puidu kasutamine kütusena peaaegu kahekordistunud.
Eestis kestab kütteperiood sügisest kevadeni ehk suure osa aastast, seega hoonete kütmiseks kulub märkimisväärne kogus energiat. Eksperdihinnangu kohaselt kasutati 2024. aastal soojuse ja elektri tootmiseks 5,4 miljonit kuupmeetrit puitu. Selle koguse mastaapi aitab paremini mõista selle jagamine ajas. Aasta keskmisena tähendab see ligikaudu 15 000 kuupmeetri puidu kasutamist ööpäevas ehk üle 600 kuupmeetri tunnis ja umbes 10 kuupmeetrit minutis. Tegelik tarbimine ei ole aasta jooksul ühtlane, vaid on suurem kütteperioodil, mil hoonete ja tarbevee soojendamiseks kulub rohkem energiat.
Samal ajal on küttehooaegade keskmine õhutemperatuur olnud mõõdukas tõusutrendis (joonis 2).
Joonis 2. Keskmine õhutemperatuur küttehooaegadel 1991/1992 kuni 2025/2026; küttehooajana on arvestatud perioodi september kuni mai; lisatud lineaarne trendijoon. Allikas: Keskkonnaagentuur
Soojemad välistemperatuurid kütteperioodil võivad vähendada hoonete küttevajadust ning seeläbi ka energiakasutust, sealhulgas nõudlust puitkütuste järele. Samas on Eestis viimastel aastakümnetel suurenenud puitkütuste kasutamine, kuna fossiilkütustel põhinevaid küttelahendusi on järk-järgult asendatud puiduhakkel ja teistel puitkütustel põhinevate lahendustega. Seetõttu sõltub tegelik puitkütuste nõudlus lisaks ilmastikule ka kasutatavatest küttelahendustest, energiahindadest, hoonete energiatõhususest, majanduse arengust ja energiapoliitilistest otsustest.
Energiakriisi mõju hakkab taanduma
Energiakriisi aastatel 2022 ja 2023 suurenes nõudlus puitkütuste järele, mis kajastub ka puidukasutuse ülevaadetes. Neil aastail kasutati metsamaalt varutud puitu rohkem puitkütustena ning vähem kvaliteetsema tööstusliku ümarpuiduna. Juba 2024. aastal toimus muutus vastupidises suunas. Puitkütuste kasutus vähenes ning suurenes tööstusliku ümarpuiduna kasutatava puidu osakaal. See viitab sellele, et osa puidust liigub taas suurema lisandväärtusega toodetesse.
Tööstus kohaneb uue olukorraga
Viimased aastad on olnud puidutööstusele keerulised. Vähenenud on nii sise- kui välisnõudlus, sisendhinnad on tõusnud ja rahvusvahelised tarneahelad on muutunud. Sellest tulenevalt on paljude puittoodete tootmismahud langenud. Samas näitavad puidubilansi andmed, et erinevad tööstusharud on muutustele reageerinud erinevalt.
Saematerjali tootmine on pärast varasemat langust näidanud taastumise märke. Vineeritootmine on järjepidevalt kasvanud ning saavutas 2024. aastal rekordtaseme. Samuti on paranenud tselluloosi- ja paberitööstuse olukord. Mööblitööstus seisab aga endiselt silmitsi madalama nõudlusega.
Puidutööstus on Eesti väliskaubandusbilansi tasakaalustaja
Puidu ja puittoodete ekspordiväärtus ületab importi kolmekordselt. Kaubaväärtuse järgi on aastaid peamised ekspordiartiklid olnud tisleritooted, kokkupandavad puitehitised ja puitmööbel. Seejuures on Eesti juba üle kümne aasta olnud Euroopa suurim puitmajade eksportija. See näitab meie võimekust toota kohalikust ressursist maailmatasemel kõrge lisandväärtusega tooteid.
Samas on Eestil endiselt arenguruumi puidu kõrgema väärindamise osas. Madalakvaliteedilise puidu väärindamise võimekused on piiratud, mistõttu liigub märkimisväärne osa toormest Eestist välja. Aastate 2016-2025 jooksul on Eesti eksportinud keskmiselt umbes 2,1 miljonit kuupmeetrit ümarpuitu aastas, millest 91% moodustab paberipuit – see jõuab peamiselt Põhjamaade tselluloosi- ja paberitööstusesse. Kui lisada sellele madalamalt väärindatud puiduhakke ja -graanulite eksport, ulatub väärindamata ja madalamalt väärindatud puidu väljavedu keskmiselt umbes kuue miljoni kuupmeetrini aastas. Toorme väljavedu on ühelt poolt kitsaskoht, kuid teisalt ka oluline arenguvõimalus puidu kohalikuks kõrgemaks väärindamiseks.
Puidu ja puittoodete kaubandus on muutumas
Puidu ja puittoodete väliskaubanduses on toimunud olulisi muutusi. Kui 2023. aastal vähenesid nii impordi- kui ekspordimaht, siis 2025. aasta andmed viitavad olukorra stabiliseerumisele. Impordimahud kasvasid taas ning ekspordiväärtus suurenes vaatamata sellele, et ekspordi kogumaht jäi mõnevõrra väiksemaks.
Põhilised impordi- ja ekspordiartiklid on jäänud samaks, kuid muutunud on kaubanduspartnerid. 2022. aastal kehtestati Venemaale ja Valgevenele kaubanduspiirangud, mis hõlmasid puidu ja puittoodete sissevedu.Enne piirangute jõustumist importis Eesti neist riikidest suures mahus saematerjali, vineeri ja teisi puittooteid − kokku ligi miljon kuupmeetrit aastas. Puidu ja puittoodete kaubandus nende riikidega on 2025. aastaks valdavalt lõppenud ning jätkunud on vaid paberi- ja papitoodete kaubandus. Samal ajal on Eestile tekkinud uued impordipartnerid Kesk-Aasia ja Kaukaasia riikidest, mille puhul võib kahtlustada kaubandust sanktsioonide all olevate toodetega. Kaubandusmahud pole nende riikide puhul suured, kuid on aasta-aastalt kasvamas.
Ülejäänud kaubanduspartnerid on aastate lõikes jäänud suuresti samaks: impordimahu järgi pärineb suurem osa puitu ja puittooteid naabritelt Soomest, Lätist ning lähiriikidest Rootsist ja Leedust. Ka ekspordis on peamised sihtturud jäänud samaks ning suurem osa puitu ja puittooteid suundub Skandinaavia riikidesse.
Mida tähendab väiksem raiemaht puidukasutusele?
Hiljutistes metsandusprognoose käsitlevates blogides („Kui palju ja millist metsa meil Eestis on?“ ja „Samas mahus tulevikus enam raiuda ei saa“) kirjutasime, et tulevikus võib puiduressurss väheneda. Eriti puudutab see teatud puuliike ja vanuseklasse, kus küpsete ja valmivate puistute pindala väheneb. Energeetikas ei ole põhjust toormepuudust karta, sest suuresti energiapuiduna kasutatavates hall-lepikutes on piisav varu. Küll aga võib väheneda sae- ja vineeritööstuse jaoks vajaliku tooraine kättesaadavus, kuna raiemahu kahanemine puudutab eelkõige männikuid, kuusikuid ja kaasikuid. See ei tähenda tingimata tootmismahtude vähenemist, sest kodumaise toorme puudujääki aitab leevendada puidu ja puittoodete import. Varasemad puidukasutuse ülevaated on näidanud, et raiemahu vähenemisega on kaasnenud impordimahu suurenemine. Sama seos toimib ka vastupidiselt: kohaliku tooraine pakkumise suurenedes väheneb puidu ja puittoodete sissevedu. Seda suundumust võis selgelt täheldada aastatel 2003 kuni 2009, aga ka viimastel aastatel (joonis 3).
Joonis 3. Puidubilansi põhirühmade muutus aastatel 2003–2025. Allikas: Puidubilanss 2024, Keskkonnaagentuur
Puiduressursi kättesaadavust mõjutavad ka majandusmetsade pindala muutused ning metsaomanike majandamisotsused. Pikaajaline suundumus näitab mittemajandatavate metsade pindala suurenemist ning majandusmetsade osakaalu vähenemist. Samuti sõltub puidu tegelik pakkumine sellest, millises ulatuses soovivad metsaomanikud oma metsi majandada.
Milline võiks olla järgmine kümnend?
Viimaste aastate andmetest joonistub välja mitu trendi. Energiapuidu kasutamise osakaal on pärast kriisiaastaid vähenemas. Kvaliteetsema tööstusliku ümarpuidu kasutamise osakaal on taas suurenemas. Puidu ja puittoodete väliskaubandus on geopoliitilise olukorra tõttu muutumas. Küttehooaegadel õhutemperatuuride soojenemine võib pikemas vaates vähendada energiakulu ja sellest tulenevat nõudlust puitkütuste järele.
Samas viitavad metsandusprognoosid sellele, et puiduressurss ei pruugi tulevikus kasvada ja püsida samas tempos kui vajadus puidu järele. Kui kodumaise tooraine kättesaadavus muutub piiratumaks, kasvab ka vajadus kasutada puitu võimalikult tõhusalt ning suurendada selle kohalikku väärindamist. Eriti puudutab see madalama kvaliteediga puitu, millest märkimisväärne osa liigub praegu Eestist välja. Seetõttu võib tulevikus üheks olulisemaks arengusuunaks kujuneda puidu keemilise töötlemise võimekuse suurendamine, mis aitaks vähendada toorme eksporti ning kasvatada tselluloosi-, paberi- ja teiste kõrgema lisandväärtusega toodete tootmist Eestis.
Eesti puidukasutuse ülevaate koostamiseks vajalikud andmed saavad täismahus avalikuks aastase kuni pooleteise aastase viibega, mille järel on võimalik ülevaade kokku panna ning avaldada Keskkonnaportaalis.
Kasutatud allikad
Keskkonnaagentuur: puidubilanss, statistiline metsainventuur (SMI), ilma vaatlusandmed.
Statistikaamet: energiabilanss, tootmisstatistika, väliskaubandusstatistika.
Autor: Keskkonnaagentuuri peaspetsialist Feliks Sirkas
