Atmosfääris toimub praegu korraga kaks tähelepanuväärset nähtust. Vaikse ookeani troopilises osas on välja kujunenud erakordselt tugev El Niño, samal ajal on polaarpööris kõrgel Arktika kohal ebatavaliselt varajase stratosfääri äkilise soojenemise tõttu tugevalt häiritud. Mõlema nähtuse mõju võib atmosfääri tsirkulatsiooni kaudu ulatuda nende tekkepiirkonnast väga kaugele. Kuid kas need annavad meile ka vihjeid selle kohta, milline võiks tulla eelolev talv Eestis?
Erakordne El Niño…
El Niño saab alguse Vaikse ookeani troopilises osas, kuid selle mõju ulatub sellest piirkonnast palju kaugemale. El Niño ajal on merepinna temperatuur Vaikse ookeani ekvatoriaalse osa kesk- ja idaosas tavapärasest kõrgem. Sellega kaasnevad muutused troopilises õhuringluses ja konvektsioonis võivad tekitada ulatuslikke atmosfäärilaineid, mis mõjutavad õhuringlust tuhandete kilomeetrite kaugusel. Seetõttu mõjutab El Niño temperatuuri ja sademete jaotust mitmel pool maailmas, kuigi Euroopas on selle mõju nõrgem ja keerulisem täpsustada võrreldes paljude troopiliste ja lähistroopiliste piirkondadega.
Praegune El Niño on erakordne ja 2026. aasta sügiseks on see kujunenud väga tugevaks ning kuulub juba tänapäevaste vaatluste põhjal tugevaimate El Niño nähtuste hulka (joonis 1). Vaikse ookeani ekvatoriaalse keskosa Niño 3.4 piirkonnas, mis on üks peamisi El Niño tugevuse hindamiseks kasutatavaid piirkondi, on praeguse nähtuse temperatuurianomaalia samas arengujärgus juba suurem kui tugevate 1997.–98. ja 2015.–16. aastate El Niño nähtuste ajal (joonis 2). Praegune nähtus on aga alles arengujärgus.
Joonis 1. Merepinna temperatuuri anomaalia 11. oktoobrist 7. novembrini 2026. Vaikse ookeani ekvatoriaalse osa kesk- ja idaosas ulatuv tugev positiivne anomaalia näitab praegusele El Niñole iseloomulikku ruumilist mustrit. Anomaaliad on arvutatud 1991.–2020. aasta keskmise suhtes. Allikas: NOAA PSL, OISST v2.1.
Joonis 2. 2026.–27. aasta El Niño areng võrreldes teiste tugevate El Niño nähtustega alates 1950. aastast. Jooned näitavad merepinna temperatuuri kuuanomaaliat Vaikse ookeani ekvatoriaalse keskosa Niño 3.4 piirkonnas, mis on üks peamisi El Niño tugevuse jälgimiseks kasutatavaid piirkondi. 2026. aasta oktoobriks oli praeguse nähtuse anomaalia ületanud samas arengujärgus 1997.–98. ja 2015.–16. aasta väärtusi. Allikas: NOAA PSL, ERSSTv6.
…ja erakordselt varajane soojenemine Arktika kohal
Samal ajal on ka kõrgel Arktika kohal toimunud midagi erakordset. Talvel ümbritsevad külma polaarset stratosfääri tavaliselt tugevad läänetuuled, moodustades stratosfääri polaarpöörise. Novembri alguses nõrgestasid ja häirisid altpoolt stratosfääri levivad ulatuslikud atmosfäärilained seda õhuringlust tugevalt ning temperatuur polaarpiirkonna kohal tõusis kiiresti.
10. novembril pöördus ligikaudu 30 kilomeetri (10 hPa tasemel) kõrgusel 60° põhjalaiuse ümber puhuv tuul keskmiselt läänest itta (joonis 3). Selline tuulesuuna pöördumine on üks peamisi kriteeriume, mille alusel määratletakse stratosfääri järsku soojenemist (sudden stratospheric warming, SSW). 2026. aasta nähtus on erakordselt varajane: varasemad väga varajased suured SSW-d toimusid alles 28. novembri paiku, 1968. ja 2025. aastal (joonis 4).
SSW tähendab kiiret soojenemist just kõrgel stratosfääris, mitte õhutemperatuuri tõusu maapinna lähedal. Selle SSW võimalik mõju meie ilmale avaldub vähemalt üks kuu hiljem ning erineb nähtusest märgatavalt.
Joonis 3. Häiritud stratosfääri polaarpööris 11. novembril 2026 10 hPa tasemel ehk ligikaudu 30 km kõrgusel. Geopotentsiaalkõrguse anomaaliad näitavad tugevalt deformeerunud ja tavapärasest asukohast kõrvale nihkunud polaarpöörist 60° põhjalaiuse ümber puhuv tuul oli keskmiselt pöördunud läänest itta (−1,7 m/s). Allikas: Severe Weather Europe.
Joonis 4: Stratosfääri polaarpöörise areng 2026.–27. aasta talvel võrreldes viie sarnaseima talvega alates 1958. aastast. Jooned näitavad 60° põhjalaiuse ümber puhuva tuule keskmist kiirust 10 hPa tasemel. Must joon näitab erakordselt varajast tuulesuuna pöördumist 2026. aasta novembris. Joonisel on SSW-d märgitud ainult 2009.–10. aasta analoogi puhul; teiste talvede hilisemad tuulesuuna pöördumised toimusid polaarpöörise hooajalise lagunemise ajal. Analoogaastad näitavad sarnast varasemat arengut, mitte seda, kuidas tänavune talv edasi kujuneb. Allikas: Severe Weather Europe.
Kas nähtused on omavahel seotud?
Nende kahe erakordse nähtuse, väga varajaste El Niño ja SSW samaaegne esinemine tekitab paratamatult küsimuse: kas need on omavahel seotud? Seos on tõepoolest olemas. El Niño muudab atmosfääri tsirkulatsiooni Vaikse ookeani kohal ning need muutused võivad ulatuda stratosfääri ja häirida polaarpöörist. See on üks põhjuseid, miks El Niño talvedel esineb SSW sagedamini.
El Niño ei põhjusta aga automaatselt SSW-d. Tugev El Niño võib esineda ilma SSW-ta ning SSW-sid toimub ka ilma El Niñota. 2026. aasta muudab eriti erakordseks nende nähtuste kombinatsioon: üks vaatlusajaloo tugevamaid El Niñosid langeb kokku SSW-ga, mis toimus ligikaudu kaks ja pool nädalat varem kui senine novembri lõpu rekord. Nii varajast SSW-d ei ole varem täheldatud ning miks see just nii vara toimus, ei ole veel selge. El Niño võis luua selle tekkeks soodsamad tingimused, kuid üksi ei selgita see erakordselt varajast ajastust.
Kliimamuutus muudab taustatingimusi
El Niño ja stratosfääri järsud soojenemised on kliimasüsteemi loomulikud nähtused, kuid kliima, milles need toimuvad, on muutunud. Atmosfäär ja ookeanid on praegu märksa soojemad kui mõnikümmend aastat tagasi ning see võib mõjutada nii neid nähtusi endid kui ka nende tagajärgi.
Uuringud näitavad, et kliimamuutus võib soodustada äärmuslikumaid El Niño tingimusi, kuigi selles on veel olulisi ebaselgusi. Stratosfääri järskude soojenemiste puhul on pilt veelgi ebaselgem: praegu ei ole teada, kas kliima soojenedes hakkab neid esinema sagedamini või harvemini. Seetõttu ei ole alust väita, et kliimamuutus põhjustas 2026. aasta erakordselt varajase SSW.
Selgem on aga see, et need nähtused toimuvad nüüd soojema kliima taustal. 2026. aastal lisandub sellele erakordselt soe merevesi osades Põhja-Atlandist ja Vahemerest, mis võib anda atmosfääri täiendavat soojust ja niiskust ning mõjutada Euroopa ilma.
Mida see tähendab Eestile?
Eesti jaoks ei tähenda ükski neist nähtustest otseselt külma talve prognoosi. El Niño mõju Euroopa ilmale on palju nõrgem ja ebajärjekindlam kui paljudes teistes maailma piirkondades. SSW mõju võib olla olulisem, kuid ainult juhul, kui muutused stratosfääris jõuavad lähinädalatel ka atmosfääri alumistesse kihtidesse.
Kui see juhtub, võib suureneda selliste õhuringluse mustrite tõenäosus, mis soodustavad Põhja-Euroopas külmemat ilma. Palju sõltub aga sellest, kus kujunevad blokeerivad kõrgrõhualad ja kuidas reageerib Põhja-Atlandi õhuringlus. SSW võib seega suurendada külmaperioodide tõenäosust, kuid ei tähenda, et need Eestis kindlasti tekivad.
Praegused hooajaprognoosid eelistavad endiselt suuremas osas Euroopast keskmisest soojemat talve (joonis 5). Sooja talve signaal on tugevaim lõuna- ja läänepoolsetes piirkondades ning märksa nõrgem Põhja- ja Kirde-Euroopas, sealhulgas Eestis. Euroopa erakordselt soojad mered annavad atmosfääri täiendavat soojust ja niiskust, kuid ka nende mõju sõltub õhuringlusest. See ei ole SSW-ga vastuolus: talv võib tervikuna olla keskmisest soojem ka siis, kui mõni nädal on ebatavaliselt külm. Tänapäeva soojemas kliimas ei tähenda „keskmisest külmem“ tingimata „ajalooliselt külma“. Samas ei välista kliima soojenemine üksikuid tugevaid külmaperioode.
Joonis 5: 2026.–27. aasta talve (detsember–veebruar) hooajaprognoos, mis näitab üheksa hooajalise prognoosisüsteemi koondtulemuse põhjal kõige tõenäolisema temperatuurikategooria tõenäosust. Suuremas osas Euroopast on tõenäolisem keskmisest soojem talv, kuid Põhja- ja Kirde-Euroopas, sealhulgas Balti piirkonnas, on see signaal nõrgem. Kaart näitab talve keskmist ning ei välista seetõttu lühemaid külmaperioode. Allikas: Copernicus C3S.
Mida lähinädalatel jälgida?
Erakordselt varajane SSW võib lähinädalatel mõjutada ilmamustreid, kuid kas, kus ja kui tugevalt avaldub selle mõju maapinna lähedal, on veel ebaselge. Oluline on jälgida, kas stratosfääris toimunud muutused kanduvad allapoole ning kuidas reageerib õhuringlus Põhja-Atlandil ja Euroopas.
Isegi kui SSW suurendab külma õhu sissetungide tõenäosust, on määrava tähtsusega see, kuhu need jõuavad. Ühes piirkonnas kujunev blokeeriv kõrgrõhuala võib suunata külma arktilise õhu Põhja-Euroopasse, teistsuguse õhuringluse korral võib aga tugevneda madalrõhkkondade tegevus Põhja-Atlandil või Euroopas ning Eesti jääda suhteliselt sooja lõuna- või edelavoolu.
Lähinädalate prognoosid peaksid seega andma järk-järgult selgema pildi sellest, milliseks atmosfääri reaktsioon kujuneb. Eesti jaoks annab SSW põhjust õhuringluse arengut tähelepanelikult jälgida, kuid erakordselt külma talve algust sellest veel prognoosida ei saa.
Autor: Keskkonnaagentuuri kliimaanalüütik Andreas Hoy
