Kuu keskmine õhutemperatuur oli 3,4 kraadi, mis on pikaajalisest keskmisest 4 kraadi soojem. Pikas andmereas jagab tänavune märts esikohta 2007. aastaga. Kuu madalaim temperatuur oli –6,5 kraadi, mis registreeriti 8. märtsil nii Kuusikul kui Lääne‑Nigulas. Kõige soojem päev oli 14. märts, mil Türil mõõdeti 16,3 kraadi. Sündis ka mitmeid päevarekordeid.
Blogi
Keskkonnaagentuur arendab koos jäätmevaldkonna ettevõtetega uut jäätmeinfosüsteemi PISTRIK, mis muudab alates 2027. aastast kogu jäätmeveo andmevahetuse Eestis reaalajalähedaselt toimivaks ja läbipaistvamaks. Uues blogiloos selgitame, kuidas süsteemi koos ettevõtetega arendatakse, mida see tähendab jäätmevedajatele ja -käitlejatele ning kuidas saavad ettevõtted juba täna PISTRIKu testkeskkonnas uue süsteemiga tutvuma hakata.
Keskkonnaagentuuri värske blogilugu avab iga-aastase ohtlike metsakahjustajate seire tausta ja olulisuse. Milliseid kahjureid Eestis otsitakse, milliseid kahjustusi nad põhjustavad ning mida tähendaks nende jõudmine meie metsadesse ja aedadesse. Seiret ei tehta vaid laua tagant, meie spetsialistid töötavad igapäevaselt metsas ja maastikul, olles looduses toimuvaga vahetult kursis. Aprillis algab seirehooaeg!
Maailma Meteoroloogiaorganisatsioonil on ülemaailmse meteoroloogiapäeva puhul ilmunud globaalne kliimaraport 2025, mis maalib sünge pildi süvenevast kliimakriisist. Viimased 11 aastat on olnud mõõtmisajaloo kuumimad, Maa energiabilanss on paigast ära ning maailmameri neelab igal aastal kordades rohkem soojust kui inimkond kokku tarbib. Samal ajal mõjutavad üha sagedasemad ja intensiivsemad äärmuslikud ilmastikunähtused miljoneid inimesi ning põhjustavad miljarditesse ulatuvat majanduslikku kahju. Raport rõhutab, et kasvuhoonegaaside kasv, meretaseme tõus, ookeanide hapestumine ning jää sulamine ei ole enam kauged ohud, vaid juba käegakatsutav reaalsus. Lisatud on ka Eesti kliima ja kasvuhoonegaaside hetkeseis.
Keskkonnaagentuur avaldas riikliku keskkonnaseire alamprogrammi „Metsaseire“ 2025. aasta aruande, mis annab põhjaliku ülevaate Eesti metsade tervislikust seisundist, seda mõjutavatest teguritest ning õhusaaste ja sademetega seotud koormusest. Seire viiakse läbi rahvusvahelise koostööprogrammi ICP Forests raames ning see hõlmab nii laiapõhjalist I astme seiret kui ka detailsemat II astme intensiivseiret.
Üleujutus Surjus, jääummistus Emajõel, uppuvad maasika- ja kartulipõllud, erakordselt vihmane suvi, üleujutus Surjus, tavaline sügis ning kevadiselt soe detsember. Kas need on ilmavembud või kanda kinnitava kliimamuutuse ilmingud?
Keskkonnaagentuuri tellimusel töötas Eesti Maaülikool välja uue paindliku metsamaski metoodika, mis võimaldab määratleda metsamaa ulatust vastavalt erinevatele riiklikele ja rahvusvahelistele metsadefinitsioonidele.
2026. aasta veebruari keskmine õhutemperatuur oli -8 kraadi (norm -3,8 kraadi), viimati oli veel külmem 2012. aasta veebruaris (-8,7 kraadi). Veebruari minimaalne õhutemperatuur mõõdeti kuu esimesel päeval Jõgeval ja maksimaalne temperatuur viimasel päeval Võrus, vastavalt -28,3 ja +4,8 kraadi. Hea uudis on see, et kestev külm soodustas veekogudel jää kasvu ning üle mitme aasta on hüljestele, eriti viigerhüljestele soodsad tingimused poegimiseks.
Ööl vastu 15. veebruari mõõdeti Õismäe õhuseirejaamas eriti peente osakeste (PM2.5) kontsentratsiooniks õhus 38 mikrogrammi kuupmeetris (aasta keskmine alla 5 mikrogrammi kuupmeetris). Eriti peente osakeste tase on olnud suhteliselt kõrge kogu veebruarikuu, kuid 15. veebruari tase ületab seniseid tippe pea kahekordselt.