Keskkonnaagentuur avaldas riikliku keskkonnaseire alamprogrammi „Metsaseire“ 2025. aasta aruande, mis annab põhjaliku ülevaate Eesti metsade tervislikust seisundist, seda mõjutavatest teguritest ning õhusaaste ja sademetega seotud koormusest. Seire viiakse läbi rahvusvahelise koostööprogrammi ICP Forests raames ning see hõlmab nii laiapõhjalist I astme seiret kui ka detailsemat II astme intensiivseiret.
Üle 2 600 hinnatud puu – milline on üldpilt?
Tulemused näitavad, et võrreldes eelneva aastaga halvenes mõnevõrra männi ja kase tervislik seisund, samal ajal kui kuuskede okkakadu püsis üldjoontes stabiilne.
- Mänd: Tervete (kuni 10% okkakaoga) puude osakaal oli 40,2%. Mõõdukalt kahjustunud puude osakaal kasvas.
- Kuusk: Ilma võrakahjustuseta puid oli 38,9%. Okkakadu ei muutunud oluliselt, kuid surnud puude arv suurenes peamiselt raiete ja üraskikahjustuste tõttu.
- Kask: Tervete puude osakaal jäi ligikaudu samale tasemele (39,8%), kuid suurenes mõõdukalt ja tugevalt kahjustunud puude osakaal.
Pikemaajaline trend viitab sellele, et eriti männikutes on võrade seisund viimastel aastatel järk-järgult halvenenud. Seda mõjutavad nii puistute vananemine kui ka korduvad haigus- ja ilmastikustressid.
Peamised kahjustajad: seenhaigused ja putukad
Männi puhul oli sagedasemaks kahjustajaks võrsevähk (tekitaja Gremmeniella abietina). Kuigi selle seenhaiguse esinemissagedus ei ole võrreldav varasemate kõrgperioodidega, mõjutab haigus jätkuvalt võrade seisundit ja puude üldist elujõudu.
Kuuskede puhul püsib tähelepanu keskmes kuuse-kooreürask (Ips typographus). 2025. aastal kestis üraskite lendlus aprilli lõpust septembri keskpaigani. Üldine arvukus küll veidi vähenes, kuid kahjustuskoldeid esineb jätkuvalt palju ning mitmes maakonnas (Harju-, Rapla, Pärnu- ja Viljandimaal) täheldati isegi arvukuse kasvu. Lisaks esines kuuskedel juurepessu ning ulukikahjustusi.
Kaskede puhul mõjutasid seisundit enam lehekahjurid, eriti metsa-külmavaksiku (Operophtera fagata) poolt tekitatud kahjustused. Tavapärasest sademeterohkema ja niiskema suve tõttu esines kaskedel seenhaigustest kase-leheroostet (Melampsoridium betulinum).
Sademeterohke aasta ja selle mõju
2025. aasta oli keskmisest sademeterikkam – eriti juulis ja augustis. Veebruar ja märts olid kõige kuivemad kuud. Võrade all ja avamaal kogutud sademete pH jäi valdavalt looduslikku vahemikku 5,5–6,5, olles võrade all tavaliselt madalam. Keemiliste elementide kontsentratsioonid olid üldiselt madalad, kuid tõusid väikese sademetehulga perioodidel. Saastekoormused olid lämmastikuühendite puhul suuremad avamaal, samas kui kloori-, kaaliumi-, naatriumi- ja magneesiumiioonide koormus osutus kõrgemaks võrade all, eriti kuusikutes. Kaaliumi väljaleostumine oli intensiivseim Karepa ja Tõravere kuusikutes ning orgaanilise süsiniku (DOC) koormus oli 2025. aastal tõusutrendis, ilmselt nii suurema sademetehulga kui ka piirkondlike põlengutega seotud õhusaaste tõttu.
Samas põhjustas suvine rohke sademete hulk mitmel seirealal veetaseme tõusu mullas, mis avaldas puudele täiendavat stressi. Mullavee analüüsid näitasid, et enamikes männikutes ja Tõravere kuusikus jäi lahustunud toitainete sisaldus madalaks, kuid Karepa kuusikus esines kõrgemaid naatriumi, kaltsiumi, magneesiumi ja sulfaatide kontsentratsioone.
Variseseire tulemustest selgub, et varise ja orgaanilise süsiniku hulk oli väiksem kui 2023. aastal. Tõravere seireala varise koguhulk oli 2,06 t/ha, millest valdava osa moodustasid kuuseokkad. Varise kogused varieerusid piirkonniti, ulatudes männikutes 2,13–3,18 t/ha ja Karepa kuusikus 5,39 t/ha. Varise keemiline koostis erines vähe võrreldes varasemate aastatega.
Mida need tulemused tähendavad?
2025. aasta metsaseire kinnitab, et Eesti metsade seisund on üldjoontes stabiilne, kuid mitme puuliigi puhul on märgata aeglast halvenemistrendi. Seda kujundavad koosmõjus:
- puistute vananemine,
- korduvad seenhaigused,
- putukkahjurid,
- muutlikud ja äärmuslikumad ilmastikuolud.
Sademeterohke aasta tõi esile veerežiimi olulisuse metsade tervisele, samas kui õhusaasteainete sisaldus sademetes püsis pigem madalal tasemel.
Jätkuv süsteemne metsaseire võimaldab muutusi varakult märgata ning toetab teaduspõhist metsamajandamist ja keskkonnapoliitikat. Eesti osalemine rahvusvahelises metsaseires tagab, et meie andmed on võrreldavad teiste Euroopa riikidega ning aitavad hinnata laiemat keskkonnaseisundit.
Metsaseire algandmed ja põhjalikum aruanne on leitav keskkonnaandmete infosüsteemist KESE ja pikemaajalised muutused on esitatud metsaseire kaardilugudes. Kuuse-kooreüraski lendluse, arvukuse ja tõrjemeetodite kohta saab lugeda Keskkonnaportaalist.
Autor: Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Vladislav Apuhtin
