Ööl vastu 15. veebruari mõõdeti Õismäe õhuseirejaamas eriti peente osakeste (PM2.5) kontsentratsiooniks õhus 38 µg/m3 (aasta keskmine alla 5 µg/m3). Eriti peente osakeste tase on olnud suhteliselt kõrge kogu veebruarikuu, kuid 15. veebruari tase ületab seniseid tippe pea kahekordselt.
PM2.5 on tahked või vedelad osakesed õhus aerodünaamilise diameetriga alla 2,5 µm. Nii väikesed osakesed jõuavad sissehingamisel kopsualveoolidesse ja võivad sõltuvalt koostisest põhjustada erinevaid tervishäireid. Rahvatervise uuringud on näidanud enim südame- ja veresoonkonna haiguste ja teisena kopsuhaiguste (näiteks astma) riske.
Euroopa Liidu ja Eesti PM2.5 piirväärtus õhus on 25 µg/m3 aasta keskmisena ja Maailma Tervise Organisatsiooni (WHO) soovitus 15 µg/m3 ööpäeva keskmisena. Vaatamata mõne öötunni kõrgele tasemele oli 15. veebruari keskmine Õismäel 12 µg/m3, jäädes WHO soovituse piiresse.
Joonis 1. Eriti peente osakeste (PM2.5) mõõdetud kontsentratsioonid Õismäe seirejaamas 1.-17. veebruaril 2026. Kuvatõmmis Eesti Õhukvaliteedi Juhtimissüsteemi veebilehelt: https://ohuseire.ee/.
Keskkonnaagentuuri ilmaandmed näitavad, et ööl vastu 15. veebruari oli Tallinn-Harku vaatlusjaamas selge ilm ja umbes 20 kraadi külma. Puhus muutliku suunaga tuul kiirusega 1-2 m/s. Ühelt poolt suurendavad külmad ilmad õhku paisatavate saasteainete hulka kütmisest ja transpordist. Teisalt soodustavad talvised kõrgrõhkkonnaolud – pilvitud ööd, nõrk tuul ja stabiilne atmosfäärikihistus, kus maapinnalähedane õhukiht on selle kohal paiknevast kihist külmem – saasteainete kogunemist maapinna lähedale.
Saasteainete sisalduse ja päritolu prognoosimist Eestis võimaldab Copernicuse kaugseireprogrammi atmosfääriseire teenuse (CAMS) andmestik. Sama aja kohta tehtud CAMS-i mudelarvutus (EMEP mudel, Joonis 2) näitab, et osakesed olid peamiselt kohalikku päritolu: umbes veerand Tallinnast ja üle poole mujalt Eestist. Vähesel määral tuvastati teiste Balti- ja Põhjamaade ning Poola saasteallikate mõju. EMEP-i mudelarvutus prognoosis 15. veebruari saastetaseme peaaegu täpselt, kuigi mõni tund varasemaks (joonisel 1 on Ida-Euroopa talveaeg, aga joonisel 2 UTC ehk Greenwichi aeg).
Joonis 2. 14.-17. veebruari PM2.5 kontsentratsiooni prognoos ja päritolu jaotumine Tallinna õhus, arvutus EMEP-i mudeliga. Kuvatõmmis CAMS-i veebilehelt: https://policy.atmosphere.copernicus.eu/daily/country-impact/.
CAMS-i poolt Tallinna kohta koostatud eriti peente osakeste lähipäevade prognoosiga saab täpsemalt tutvuda siin.
Taustaks
Tartu Ülikoolil koostöös Keskkonnaagentuuri ja Eesti Keskkonnauuringute Keskusega on käimas projekt, mille eesmärk on suurendada Copernicuse kaugseireprogrammi atmosfääriseire teenuse (CAMS) kasutamist ja selle mõju Eestis. Projekt aitab täiustada õhukvaliteedi ja kasvuhoonegaaside heite riiklikku seiret ning suurendada nende andmete kättesaadavust.
Lisateavet leiab Keskkonnaportaalist ja veebilehelt atmosphere.copernicus.eu.
Blogi autor: Marko Kaasik, Tartu Ülikooli õhusaaste modelleerimise kaasprofessor
Lisainfo:
Projekti vastutav täitja ja kontaktisik
Hannes Keernik
Tartu Ülikooli Kliimafüüsika kaasprofessor
[email protected]
