- Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) äsja ilmunud raporti kinnitusel on 2015 − 2025 aastad 11 kõige soojemat vaatlusajaloos;
- Maakera energiabilanss on rohkem tasakaalust väljas kui eales varem 65-aastase vaatlusajaloo jooksul;
- Viimase kahe kümnendi jooksul on maailmameri igal aastal neelanud 18 korda rohkem energiat kui inimkond tarvitab aasta jooksul;
- Äärmuslikud ilmastikunähtused puudutavad miljoneid inimesi ja lähevad maksma miljardeid;
- Selle aasta ülemaailmse meteoroloogiapäeva moto on: „Seirame täna, et kaitsta homset“.
WMO andmetel on Maa kliima tasakaalutum kui eales varem mõõtmiste ajaloos, sest kasvuhoonegaaside kontsentratsioonid põhjustavad jätkuvat atmosfääri ja maailmamere soojenemist ning jääkatte sulamist. Need kiired ja ulatuslikud muutused on toimunud kõigest mõne kümnendi jooksul, aga nende kahjulik mõju avaldub veel sadade, kui mitte tuhandete aastate jooksul.
WMO kliimaraport 2025 kinnitab, et aastad 2015 − 2025 on kõige soojemad 11 aastat mõõtmisajaloos. 2025. aasta oli soojuselt teine või kolmas, ületades võrdlusperioodi 1850 − 1900 keskmist umbes 1,43 °C võrra. Maailmas esinenud äärmuslikud ilmastikunähtused, sealhulgas intensiivne kuumus, tugevad sademed ja troopilised tsüklonid tõid kaasa hävitustöö ja tõstsid esile läbipõimunud majanduste ja ühiskondade haavatavuse.
Maailmameri soojeneb endiselt ja neelab süsihappegaasi. Viimase kahekümne aasta jooksul on meri neelanud igal aastal energiat koguses, mis on ligi 18 korda suurem kui inimkonna aastane energiatarve. Mere jääkatte ulatuse aastakeskmine Arktikas oli rekordiliselt või selle lähedaselt madal, Antarktikas oli jääkatte ulatus üks madalamaid (kolmas) vaatluste ajaloos ja liustike sulamine jätkus pidurdamatult.
„Globaalses kliimas valitseb hädaolukord. Planeeti Maa tõugatakse üle viimse piiri. Kõik peamised kliimaindikaatorid näitavad punast,“ ütles ÜRO peasekretär António Guterres. „Inimkond on äsja elanud üle 11 kõige soojemat aastat vaatlusajaloos. Kui ajalugu kordub üksteist korda, siis pole see enam juhus. See on üleskutse tegutseda,“ lisas ta.
Joonis 1. Globaalse pinnalähedase õhutemperatuuri aastakeskmiste kõrvalekalded ehk anomaaliad (°C) tööstuseelse võrdlusperioodi 1850 − 1900 keskmisega võrreldes. Kujutatud on üheksa andmebaasi graafikuid. Joonis: WMO.
Esimest korda käsitletakse raportis Maa energiabilanssi kui ühte põhilist kliimaindikaatorit. Maakera energiabilanss mõõdab, kui palju soojusenergiat Maa süsteemi siseneb ja kui palju sellest taas väljub. Stabiilsetes kliimaoludes on Päikeselt saabunud energia hulk umbes sama suur, kui süsteemist väljuv soojusenergia hulk. Aga soojuskiirgust neelavate kasvuhoonegaaside – süsinikdioksiidi, metaani ja dilämmastikoksiidi – kontsentratsioonid atmosfääris on kerkinud viimase 800 000 aasta kõrgeimale tasemele, mis on viinud energiatasakaalu paigast ära. Tasakaalu puudumine Maa energiabilansis on süvenenud alates vastavate vaatluste algusest 1960. aastal, aga eriti viimase 20 aasta jooksul. 2025. aastal saavutas see uue rekordi.
„Teaduse areng on parandanud meie teadmisi energiatasakaalust ning kliimat ähvardavast reaalsusest,“ sõnas WMO peasekretär Celeste Saulo. „Inimtegevus rikub üha rohkem looduslikku stabiilsust ja me elame nende tagajärgedega sadu aastaid.“ Saulo sõnul on ilmastik muutunud igapäevases plaanis äärmuslikumaks. 2025. aastal põhjustasid kuumalained, maastikupõlengud, põuad, troopilised tsüklonid, tormid ja üleujutused tuhandeid hukkumisi, miljardite väärtuses majanduskahjusid ja puudutasid miljoneid inimesi.
Atmosfääri, sealhulgas selle pinnalähedasse osasse (inimestele tuntavad temperatuurid) talletunud soojus moodustab kõigest 1% üleliigsest energiast, samas kui 5% on akumuleerunud mandrite maapinda. Enam kui 91% liigsest energiast on salvestatud maailmamerre, mis käitub ühe suurima puhvrina kõrgemate temperatuuride vastu maismaal. Mere soojussisaldus kerkis 2025. aastal taas rekordilisele tasemele ja võrreldes 1960 − 2005 perioodiga on aastail 2005 − 2025 soojenemise kiirus enam kui kahekordistunud.
3% üleliigsest energiast soojendab ja sulatab jääd. Antarktist ja Gröönimaad kattev mandrijää on kaotanud märkimisväärse osa oma massist ja mere jääkatte ulatuse aastakeskmine Arktikas oli 2025. aastal madalaim või teisel kohal madalaimate seas satelliitvaatluste ajaloos. 2025. aastal esines ka erakordne liustikujää massi kahanemine Islandil ja Põhja-Ameerika rannikul Vaikse ookeani ääres. Soojenev maailmameri ja sulav jää kergitavad pikas perspektiivis mere veetaset ja see tendents on alates satelliitmõõtmiste algusest 1993. aastal kiirenenud. Valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) hinnangul jätkub mere soojenemine ja veetaseme kerkimine veel sajandeid. Muutused maailmamere soojenemises ja süvamere happesuses on aastasadade ja -tuhandete mõõtkavas pöördumatud.
Raportile on lisatud interaktiivne kaardilugu. See sisaldab lisa, mis on pühendatud äärmuslikele sündmustele ja nende järjest võimenduvatele tagajärgedele nagu toidukriisid ja kodutuks jäämine. Raportis on peatükk ka kliima ja tervishoiu kohta, mis näitab kus ja millal tõusvatest õhutemperatuuridest ning muutuvatest sadememustritest tingitud terviseriskid ilmnevad, kui rängaks need muutuvad ja keda need kõige enam ohustavad. Raport tõstab esile sääskedega leviva dengue palaviku ja kuumastressi näiteid, viidates kliimaandmete, varajase hoiatuse süsteemide ja kliimateenuste vajalikkusele soojenevas maailmas.
„Praegusel sõdade ajastul paljastab kliimakriis ka teistsuguse tõe: meie sõltuvus fossiilsetest kütustest destabiliseerib nii kliimat kui globaalset turvalisust. Tänane raport peaks ilmuma hoiatussildiga: „Kliimakaos kogub kiirust ja viivitus on hukatuslik,“ tõdes Guterres.
WMO globaalne kliimaraport põhineb riiklike hüdrometeoroloogia-teenistuste, WMO regionaalsete kliimakeskuste, ÜRO partnerorganisatsioonide ja arvukate ekspertide teaduslikul panusel. „WMO kliimaraporti eesmärk on informeerida poliitikakujundajaid. See on kooskõlas meteoroloogiapäeva teemaga, sest tehes täna seiretööd, ei prognoosi me pelgalt ilma, me kaitseme homset. Homseid inimesi. Homset planeeti,“ ütles Celeste Saulo.
Joonis 2. Skeem Maa kliimasüsteemis neelduvast ja sellest lahkuvast energiahulgast tasakaalu puhul (vasakul) ja tasakaalu puudumisel (paremal). Parempoolsel joonisel lahkub energiat vähem kui juurde tuleb, sest soojuskiirgus neeldub kasvuhoonegaasides. Nii akumuleerub liigsest energiast 91% ookeanides, 5% maismaas, 3% jääs ja 1% atmosfääris. Allikas: FAQ 7.1 IPCC, 2021.
Muid võtmenäitajaid:
- Maailmamere soojussisaldus – 2025. aastal tõusis maailmamere soojussisaldus (kuni 2000 meetri sügavusel) kõrgeimale tasemele alates mõõtmiste algusest 1960. aastal, ületades senist rekordit 2024. aastast. Viimasel üheksal aastal on iga aasta toonud kaasa mere soojussisalduse uue rekordi.
Viimasel kahel kümnendil, 2005 − 2025, on maailmameri soojenenud enam kui kaks korda kiiremini kui perioodil 1960 − 2005. Maailmameri soojeneb kaasajal umbes 11,0 − 12,2 zetta-džauli aastas – see on ligi 18 korda suurem energiakogus kui inimkond tarbib aastas.
Joonis 3. Maailmamere aastane soojussisaldus (kuni 2000 m sügavusel) perioodil 1960 − 2025, zetta-džaulides (=tuhat triljonit džauli). Näidatud on kõrvalekalle võrdlusperioodi 2005 − 2025 keskmisest. Allikas: WMO.
- Maailmamere keskmine veetase ja pH – alates 2012. aastast kerkib maailmamere keskmine veetase kiiremini, kui varasemate satelliitvaatluste ajal 1993 − 2011. Perioodil 2015 − 2024 inimtegevuse tõttu õhku paisatud süsinikdioksiidist ligi 29% neeldus maailmameres, mis toob kaasa ka jätkuva pH langemise merepinnal. Merevee hapestumine kahjustab elurikkust, ökosüsteeme ja tootmist karbi- ning kalakasvandustes.
- Äärmuslikud ilmastikunähtused ja nende mõju – raporti lisas tuuakse ülevaade äärmuslikest ilmastikusündmustest, millesse panustasid WMO liikmesmaad, Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM), Sisepõgenike Seirekeskus (IDMC), ÜRO pagulaste ülemvolinik (UNHCR), Maailma Toiduprogramm (WFP) ja ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO). Fookuses on kliimapaguluse ja toidujulgeoleku meteoroloogilised aspektid ja mõjud.
Milline on kliima ja kasvuhoonegaaside hetkeseis Eestis?
2025. aasta keskmine õhutemperatuur 8,0 °C ületas pikaajalist keskmist ehk normi (1991 − 2020) 1,51 °C võrra. Keskkonnaagentuuri andmeil kerkis aasta seega soojuselt kolmandale kohale (alates 1922. aastast). Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala: „See näitab, et kliimamuutuste tagajärjed on Eestis juba selgelt tunda. Globaalne soojenemine mõjutab meid otseselt: äärmuslikud ilmastikunähtused ja üleujutused on sagenenud. Pean oluliseks, et meie ennetavad ja kohanemisele suunatud tegevused riigis tugineksid täpsetele andmetele. Samal ajal ei saa Eesti toimuvat lahendada üksi — rahvusvaheline koostöö ja kogemuste jagamine on hädavajalik. Ainult üheskoos suudame tagada turvalisema ja vastupidavama tuleviku nii inimestele kui loodusele."
Joonis 4. 2025. aasta kerkis vaatlusajaloos kolmandale kohale ja ületas pikaajalist keskmist ehk normi (1991 − 2020) 1,51 °C võrra. Graafik: Keskkonnaagentuur.
Eesti kõige soojemate aastate esikümnes on vaid kolm aastat, mis kuuluvad eelmisesse sajandisse. Viimase viie aasta keskmine õhutemperatuur maismaa kohal ületab Eesti 19. sajandi lõpu keskmisi ligi 3,0 °C võrra (vt Kliimamuutused).
2025. aasta suvi ei olnud Eestis erakordselt kuum, aga see-eest oli nii pinnavesi kui sademed aastaringse jaotuse poolest „paigast ära“. Kevadine suurvesi oli napp, kuid tavapärased talvised ja suvised madalvee perioodid vägagi veerohked (vt Hüdroloogiline aastaraamat 2025). „Eesti kliimarisk ei ole lineaarne soojenemine, vaid hüdroloogiline ebastabiilsus – täpselt see, millest WMO raport räägib energiatasakaalu häirena,“ sõnas kliimaosakonna juhataja Jana Põldnurk. „Soojenemine ei tähenda „ilusamat ilma“ – Eestis märgib see pilvisemat, märjemat ja energiarikkamat atmosfääri.“ Elaniku kohta arvestades on Eesti Euroopa Liidu riikide keskmisega võrreldes 1,5 korda süsinikumahukam ning ühe SKP euro kohta tekib meil üle kahe korra rohkem kasvuhoonegaaside heidet kui Euroopa Liidus keskmiselt. Eesti kasvuhoonegaaside heite hetkeseisust, rakendatavatest meetmetest ja kliimamuutustest annab ülevaate Keskkonnaportaali ilma ja kliima keskkonnaülevaade.
WMO kliimaraport avaldatakse ülemaailmsel meteoroloogiapäeval 23. märtsil. Eestis korraldab Keskkonnaagentuur selle puhul konverentsi „Tänased teadmised, homsed otsused“ 25. märtsil. Kõik huvilised on oodatud.
