Kuu keskmine õhutemperatuur oli 3,4 kraadi, mis on pikaajalisest keskmisest 4 kraadi soojem. Pikas andmereas jagab tänavune märts esikohta 2007. aastaga. Kuu madalaim temperatuur oli –6,5 kraadi, mis registreeriti 8. märtsil nii Kuusikul kui Lääne‑Nigulas. Kõige soojem päev oli 14. märts, mil Türil mõõdeti 16,3 kraadi. Sündis ka mitmeid päevarekordeid.
Soojade ilmade toel kadus lumikate märtsi kahe esimese nädalaga kõikjalt. Rändlindudest oli põldudel näha kiivitajaid, lõokesi ja sookurgi ning aedades ja metsades puhkesid õide esimesed kevadlilled.
Vooluveekogudel püsis jää keskmiselt märtsi keskpaigani, jääst vabanemine toimus enamasti 14.–16. märtsil. 1991–2020 perioodiga võrreldes toimus 2025/2026 talve jooksul jõgede jääst vabanemine ligikaudu nädal varem ning jäänähtused kestsid 24 päeva lühemalt.
10. märtsiks oli Peipsil jää paksus kahanenud 60 sentimeetrilt 40 sentimeetrini. Tuulte abil vabanesid esimesed vaba vee alad Peipsi suurjärve süsteemis Lämmijärvel. Kuu viimaseks päevaks esines Mustvee hüdromeetriajaamas 20% vaba vett vaadeldavast alast. Kuu lõpuks on Peipsi jääkatte lagunemine kestnud 20 päeva, mis on võrdne viimase kahe aasta kogu kevadiste jäänähete perioodi pikkusega.
Merejää püsimine Liivi lahes ja Väinameres oli väga hea hüljestele, kelle pojad said esimesed nädalad ja karvavahetuse ilusasti läbitud.
Sademete poolest oli märts selgelt pikaajalisest keskmisest kuivem. Sademeid tuli kolm korda vähem kui tavaliselt. Eesti keskmine sademete hulk oli 10 millimeetrit. Pikas võrdluses paigutub tänavune märts kuivuselt kuuendale kohale.
Väheste sademete mõjul on veetasemed jõgedes alla pikaajalise keskmise ning suurvesi pole veerikas. Peipsi ja Võrtsjärve veetase püsis kümnendat kuud pikaajalisest keskmisest kõrgem.
Päikesepaiste poolest oli märts tavapärasest säravam. Eesti keskmisena kogunes 198 päikesetundi, mis annab pikas andmereas 5.–7. koha.
Autor: Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Miina Krabbi
