Alates 1. jaanuarist 2027 muutub PISTRIKu jäätmeinfosüsteemi kasutamine jäätmevaldkonnas igapäevaseks töövahendiks. Sellest kuupäevast tekib jäätmete vedajal, üleandjal, edasimüüjal ja vastuvõtjal kohustus esitada enne iga jäätmeveo algust saatekiri PISTRIKu kaudu. Samuti peavad keskkonnakaitseluba omavad isikud esitama kord kvartalis oma jäätmekäitlustoimingute andmed samasse süsteemi. Tegemist ei ole pelgalt uue aruandluskanaliga, vaid tervikliku andmevoo ümberkujundamisega, jäätmearuanne ei teki enam tagantjärele, vaid kujuneb jooksvalt esitatud andmete põhjal. Ajakohased andmed on abiks jäätmereformi elluviimisel ning tagavad jäätmekäitluse läbipaistvuse.
Pilt 1: PISTRIK infosüsteem
Arendusprotsessis ei ole me liikunud üksi. Algusest peale on PISTRIKu loomises aktiivselt osalenud ligikaudu 20 jäätmeveo ja -käitlusega tegelevat ettevõtet. Koostöös nendega oleme testinud andmemudeleid, täpsustanud ärireegleid ning arendanud API-liidestusi. Mitmed esimesed liidestuste katsetused on juba edukalt läbitud, mis annab kindlust, et süsteem toimib ka suurte andmemahtude korral. Samal ajal arendavad ettevõtted oma infosüsteeme, et valmisolek 2027. aastaks oleks tagatud.
Eesti Keskkonnateenuste operatsioonide juht Sergei Zubkovi sõnul toob PISTRIK turule läbipaistvuse, mida seni pole olnud — näiteks tekib ehitusobjektide puhul selge ja kontrollitav ülevaade üleantud jäätmetest, mis paneb kõik turuosalised võrdsematesse tingimustesse. Ühtlasi lahendab süsteem ühe senise valusa kitsaskoha ehk infovahetuse ladestuskoha ja vedaja vahel, mis on suur samm edasi. Loomulikult toob see kaasa ka vajaduse investeerida IT-lahendustesse ja automatiseeritud kaalumissüsteemidesse, mida jäätmevaldkonnas täna veel vähe leidub, aga see on igati positiivne areng. Tunnustust väärib KEMIT-i ja Kliimaministeeriumi meeskond, kes on teinud tehniliselt tugeva lahenduse — andmeid saab edastada nii kasutajaliidese kui ka masin-masin API kaudu, mis on oluline, sest ettevõtete IT-valmidus on väga erinev.
Keskkonnaagentuur laiendab samm-sammult koostööringi veelgi. Järjest liituvad ka teised suuremaid jäätmevaldkonna ettevõtteid arendus- ja testimisprotsessiga. Eesmärk on, et üleminek ei toimuks viimasel hetkel, vaid kõik oleks sujuv ning praktiliselt läbi katsetatud. Sügisel viib agentuur läbi laiema koolituste seeria, et toetada ettevõtteid uue süsteemi kasutuselevõtul.
Ettevalmistustega saab alustada juba täna. PISTRIKu testkeskkonnas saab infosüsteemiga tutvuda ja valida just oma töömahule ja protsessidele sobiva lahenduse. Ettevõtetel on oma andmete esitamiseks võimalik valida viie erineva variandi vahel:
| 1 | 2 | 3 | 4 | 5 |
| Täisautomaatne | Poolautomaatne ehk hübriid 1 | Poolautomaatne ehk hübriid 2 | Iseteenindus | Iseteenindus ja andmete import |
| Saatekirjad ja käitlustoimingud saadetakse PISTRIKusse API-liidestuse kaudu. |
Saatekirjad saadetakse PISTRIKusse API-liidestuse kaudu + Käitlustoimingud imporditakse iseteeninduses Exceli failist (arenduses). |
Saatekirjad saadetakse PISTRIKusse API-liidestuse kaudu + Käitlustoimingud sisestatakse PISTRIKu iseteeninduses käsitsi. |
Saatekirjad ja käitlustoimingud sisestatakse PISTRIKu iseteeninduses käsitsi. |
Saatekirjad sisestatakse PISTRIKu iseteeninduses käsitsi + Käitlustoimingud imporditakse iseteeninduses Exceli failist (arenduses). |
Kasutusjuhend: 👉 https://keskkonnaportaal.ee/et/jaatmeinfosusteem-pistrik
NB! 2026. aasta jäätmealased andmed esitatakse KOTKAS infosüsteemis tavapäraselt 2027. aasta alguses, sõltumata sellest, et PISTRIK alustab tööd 2027. aastal. Peale üleminekut tuleb andmed edaspidi sisestada vaid PISTRIKu süsteemi.
Pilt 2: Saatekirja koostamisel jäätmete üleandja/saatja vaade
Pilt 3: Jäätmearuande vaade, kus saab valida jäätmekäitluskoha, mille aruannet soovitakse vaadata või lisada uus jäätmekäitlustoiming
Autor: Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist-analüütik Pille Aarma
