Üleujutus Surjus, jääummistus Emajõel, uppuvad maasika- ja kartulipõllud, erakordselt vihmane suvi, üleujutus Surjus, tavaline sügis ning kevadiselt soe detsember. Kas need on ilmavembud või kanda kinnitava kliimamuutuse ilmingud?
Olukord. Surju
Juba mitmendat aastat järjest oli talv üsna heitliku moega. Lumi ja sula vaheldumisi korralike miinuskraadidega. Selle loogika järgi ootasime jaanuaris üleujutust Pirita jõel Loo külas, kuid juhtus hoopis Surjus. Hmmm, see nüüd midagi uut meile ja ega me seda olukorda ei taibanud jälgida küll, peab tunnistama.
Aasta esimestel päevadel tuleb teateid Saarde vallast, kus vihmadest ja lumesulast tingitud kõrgvesi on üle ääre ajanud Oraveski ja Kamali järved ning lõhkunud teid ja truupe. Tõsiseks läheb aga asi 3. jaanuaril, kui hommikul saan Päästeametist kõne sisuga „Surju hooldekodu upub. Hoone on ümbritsetud umbes meetrisügavuse veega. Kas peame hakkame elanikke evakueerima?“ Surju, Surju… Mõtlen, mis koht see on ja mis seal ujutab? Aaa, Reiu jõgi. Info mõttes nagu veidi „päästetud“, sest mis saab paremat olla kui see, et üleujutaval jõel on meil seirejaam. Siiski.
Laadi on ca 10 km allavoolu ja me sel hetkel ei saa aru, millest on tingitud üleujutus. On tulnud küll meie Pärnu tööpiirkonnast vihjeid, et mõnedes jaamades on ületatud jaanuari kuumax veetase, kuid need on lühemapoolse ajalooga jaamad ja kui lumi sulab ja vihma sajab, siis nii ju peabki olema. Ei aimanud me, et rekordiline veetase 281 cm Laadil tähendab uppuvat hooldekodu Surjus.
Jaam on, mudelprognoosi pole ja kõrge veetaseme põhjust tegelikult ei tea. Jah, vett on küll palju, kuid lisaks võib üleujutuste põhjuseks olla jääummistus või muu veetakistus, mis Surjus veetaseme üles paisutas. Kl 17 saan Päästeametile öelda, et veetase Laadi jaamas on langusele pööranud, aga kas ka Surjus? Päästeamet teeb otsuse, et hooldekodu elanikke ei evakueerita.
Olukord. Tartu
Tagasihoidlikumast jääummistusest Emajõel saab kuulda juba jaanuari keskpaiku, kuid seejärel teema vaibub. Tõsi, botaanikaaia silla alt jalakäijad enam kuiva jalaga läbi ei pääse, kuid see juhtub juba ca 180 cm veetaseme juures. Sillaehitaja oleks võinud sellega arvestada. Veetase pöörab aeglaselt langusele.
Ilm jätkab pendeldamist plussi ja miinuse vahel, sademeid lisandub tahkes ja vedelas olekus, kuniks veebruari keskel saabuvad (mõneks ajaks) püsivad miinuskraadid. Muidugi ei ole jõgedele korralikku jääkatet selleks ajaks tekkinud, kuid jäälahmakaid ujub jões sellegipoolest. Muidugi hakkab Emajõgi kiiresti jahtuma ja muidugi tuleb jõkke lobjakas sisse. Noh, nagu sel aastavahetusel Ülemistel juhtus. Kõigepealt allajahtunud vesi, siis jäänõelad ja siis lobjakas. Ehk suuremat sorti tahke vee klimbid või midagi taolist. Jões, kus veetase on enam kui meeteri võrra pikaajalisest kuukeskmisest kõrgemal.
Veebruari keskpaiku hakkab (sotsiaal)meediasse ilmuma klippe ja uudisnuppe üleujutavatest hoovidest Kavastus ja Ihastes. Ummistus kasvab tund-tunnilt ja päev-päevalt ülesvoolu, paisutades Tartus veetaset üha kõrgemale. Tartu linna kriisikomisjon tahab prognoosi. Jääummistust on keeruline prognoosida. Kunagi ei tea, kuidas see laheneb. Ja saabub kriitiline veetase.
18. veebruaril anname välja ametliku I taseme hoiatuse. See tegelikult tähendab seda, et midagi hullu veel pole juhtunud. Üle on ujutatud madalamad kaldaalad ja luhad, kuid elanikud ei ole veel ohus. Nii nagu ka Keskkonnaagentuuri hoiatuste kriteeriumi määratlus ütleb: ilm võib olla ohtlik, järgi edasist prognoosi ja hoiatusi ning käitumisjuhiseid. Siiski käib kolme äreva päeva jooksul pidev suhtlus linna kriisikomisjoniga, kriisijuhtimine toimub mitmel erineval tasemel ning kaalumisele tulevad variandid ummistuse lõhkamine või jäälõhkuja.
Õnneks pole kumbagi vaja ja neist poleks ka abi, jääummistus laheneb paari järgneva päeva jooksul ise olles Tartus veetaseme paisutanud 12 cm üle kriitilise veetaseme ning lõpuks jõudnud otsapidi Kvissentalini.
Kevadsuurvesi
Auuu? Kus sa nüüd jäid siis jälle niimoodi? Taaskord võib öelda, et juba mitmendat aastat järjest. Heitlik talv, külm, lumesula, vihmad ja nii ta läks. Talvised tulvad võtsid oma ning kevadine suurvesi jäi enamikel jõgedel tippudelt alla jaanuari- või veebruarikuistele veetasemetele. Madala veeseisu taustal kinnitab taristuminister uuendatud üleujutusohu riskipiirkonnad – varasema 16 asemel 34.
Võhandu maraton
Aerutamissõprade kevadiseks suursündmuseks, Võhandu maratoniks ennustan süstadega kividel kolistamist. Olles ise seda kolmel korral läbinud, tean kui väga igatsevad osalejad kõrget vett ja kiiret voolu. Läbimisajas võivad need soodsad olud tähendada miinus 1–2 tundi. Aga mitte sel korral. See-eest saavad maratonilased 19. aprillil nautida tõelist suvesooja – kell 17 näitab Räpina hüdromeetriajaam õhutemperatuuriks 27,8 kraadi.
Uppuvad maasikad ja kartulid, hädas turbatootjad
Kui veebruar ja märts on silmatorkavalt sademetevaesed, siis aprillist alates „hakkab sadama“. Aprill 121%, mai 111%, juuni 153%!, juuli 134% ja august 126% normist. Seda on kokkuvõttes nii palju, et kartulikasvatajatel on tõsine jama majas, Eesti maasikas on kullast kallim ja turbatootjatel on nii turbaväljad kui silmad märjad. Jõgedel aga veetasemed kõrgemad kui kevadise suurvee aegu. Suve jooksul lüüakse pikaajalised kuumaksimaalsed veetasemed umbes paarikümnes hüdromeetriajaamas.
Olukord. Surju
Olen juuli keskel just puhkusega alustanud, kui saan kõne taaskord tuttavalt numbrilt Päästeametist. Surju. „Kas hakkame evakueerima?“ Delegeerin seekord kriisijuhtimise ja prognoosimisülesande oma inimestele ning jätkan puhkamist. Õnneks ei tõuse veetase hooldekodu ümber nii kõrgele kui jaanuaris ja elanikke pole vaja evakueerida.
Mis värk selle Surjuga ometi on sel aastal? Septembriks oleme valmis saanud ka analüüsi, mis kinnitab, et tegelikult on üleujutus Surju külas suhteliselt sage, iga 3–5 aasta tagune külaline.
Üleujutustest veel
Juuli alguses avab Ivangorodi elektrijaam liigveest vabanemiseks kaks täiendavat lüüsi ning veetulv ujutab Narvas üle Joaoru promenaadi ja supluskoha. Narva jõe veetase küündib tipphetkel rekordilise 277 sentimeetrini üle graafiku nulli, olles ööpäevaga tõusnud 111 sentimeetrit. Juuli lõpus ujutavad paduvihmad üle Kuressaare tänavad, augusti alguses Tartu omad, samal ajal liikusid üle Eesti ka äikesepilvede vöönd koos rahega. Augusti lõpus tabas Narva-Jõesuu aedlinna üleujutus, mille küll põhjustasid tugevad sademed, kuid sademevee äravoolutõrked olid siiski tehnoloogilist laadi.
Olgugi, et valingvihmadest põhjustatud linnalised üleujutused on üldjuhul nö kiireloomulised, siis võimalikud kaasnevad ohud ja kahjud kaugelt mitte väiksed. Vee all olevatelt tänavatelt võivad ära ujuda kanalisatsioonikaevude luugid. Kõnniteede äärekivid, teetõkked ja muu vee all peidus olev „linnamööbel“ võib põhjustada kahjusid autodele ja traumasid inimestele. Pikemalt kestev üleujutus toob aga kaasa juba sanitaarprobleemid ning reostuse leviku.
Oktoobris kutsume üleujutuste projekti raames kokku siht- ja sidusrühmad Ojakole. Koos teadlaste, päästjate, omavalitsuste ja poliitikakujundajatega arutame, kuidas tugevdada Eesti valmisolekut üleujutuste ennetamiseks ja nendega toimetulekuks. Seminari praktilise osana viime koos Päästeliiduga läbi ka praktilise õppuse, mille käigus simuleerime üleujutusolukorda ning harjutame kriisiolukordades reageerimist ning koostööd kohalike omavalitsuste ja eri asutuste vahel. Keskkonnaagentuur on võtnud ülesandeks välja töötada hoiatussüsteemid ja tõsta inimeste teadlikkust, et üleujutuste kahjusid vähendada.
Kliima muutub
Märjale suvele järgneb normist tiba kuivem ja soojem aastalõpp. Kliimamuutustest saab kuulda ja lugeda mitmelgi korral sel aastal. Copernicus on mõõtnud järjekordse kuuma aasta, mis küll pole nr 1, kuid top 3 koos 2023 ja 2024 aastaga ja viimased 11 aastat on olnud mõõtmisajaloo kõige soojemad. Sarnane on olukord ka Eestis. Ka meil oli aasta 2025 soojuselt kolmandal kohal ning kümne kõige soojema aasta hulgas on vaid kaks, mis kuuluvad eelmisse sajandisse. Triipkood räägib selgelt keelt, kisub kuumaks.
Autor: Keskkonnaagentuuri kliimaosakonna juhataja Jana Põldnurk
