Pinnalähedase õhutemperatuuri olulised näitajad
Globaalne temperatuur
- 2025. aasta mai oli maailmas seni dokumenteeritutest soojuselt teine. ERA5 andmetel oli maakera pinnalähedase õhutemperatuuri kuukeskmine 15,79 °C, mis on 0,53 °C võrra kõrgem võrdlusperioodi 1991–2020 maikuu keskmisest.
- Mai oli 0,12 °C võrra jahedam rekordiliselt soojast maikuust 2024. aastal ja 0,06 °C võrra soojem soojuselt kolmandast maikuust aastal 2020.
- Kuu oli 1,40 °C võrra kõrgema temperatuuriga kui maikuu hinnanguline keskmine võrdlusperioodil 1850–1900, mida loetakse kokkuleppeliselt tööstuseelseks perioodiks. Seega lõppes 21-kuuline periood (22 kuust), mil maakera pinnalähedane õhutemperatuur ületas igal kuul tööstuseelset taset enam kui 1,5 °C.*
- Viimase 12 kuu (juuni 2024 – mai 2025) globaalne keskmine õhutemperatuur ületas 1991–2020 keskmist 0,69 °C võrra ja tööstuseelse perioodi keskmist hinnanguliselt 1,57 °C võrra.
*Teised andmebaasid ERA5 kõrval ei pruugi kinnitada siin välja toodud 21-kuulist perioodi, mil maakera temperatuurid ületasid tööstuseelset keskmist enam kui 1,5 °C. Seda lävendit ületasid kuukeskmised suhteliselt väikese varuga ja andmekogude vahel tuleb ette erinevusi.
ECMWF-i Copernicuse kliimamuutuste seire teenuse direktori Carlo Buontempo kinnitusel lõpetas 2025. aasta mai seni dokumenteerimata kuude jada, mil maakera keskmine õhutemperatuur oli tööstuseelsest keskmisest enam kui 1,5 °C kõrgem. „Ehkki see võib pakkuda planeedile üürikest hingetõmbeaega, ületab meie hinnangul temperatuur lähitulevikus taas 1,5 kraadi piiri, kuna kliimasüsteem jätkab soojenemist.“
Euroopa ja muud piirkonnad
- Mais 2025 oli Euroopa keskmine õhutemperatuur maismaa kohal 12,98 °C, mis on 0,29 °C võrra madalam normperioodi 1991–2020 maikuu keskmisest.
- Möödunud kuul esines Euroopa pinnalähedastes õhutemperatuurides märkimisväärne kontrast. Temperatuurid jäid 1991–2020 keskmisest (ehk normist) madalamaks Euroopa idaosas Ida-Itaaliast ja Balkanimaadest kuni Soomeni. Normist kõrgemad temperatuurid valitsesid Lääne-Euroopas.
- Eesti keskmine õhutemperatuur oli mais 1,2 °C võrra normist madalam. Sama jahe oli ka aastatel 2017, 1978, 1939 ja 1938. Minimaalne õhutemperatuur jäi miinuspoolele kuu keskpaigani. Madalaim temperatuur -3,6 °C mõõdeti 10. mail Kuusikul. Kõige kõrgem õhutemperatuur 23,2 °C mõõdeti 28. mail Viljandis (Keskkonnaagentuur).
- Väljaspool Euroopat ületasid õhutemperatuurid pikaajalist keskmist (1991–2020) kõige enam Lääne-Antarktises, ulatuslikul alal Lähis-Idas ja Lääne-Aasias, Kirde-Venemaal ning Kanada põhjaosas. Normiga võrreldes kõige madalamad olid õhutemperatuurid Indias, Alaskas, Aafrika lõunaosas ja Ida-Antarktises.
Kevade olulisemad näitajad
- Põhjapoolkera kevadel (märts kuni mai 2025) kerkis maakera keskmine temperatuur seni mõõdetute seas kõrguselt teisele kohale, ületades 1991–2020 keskmist ehk normi 0,59 kraadiga ja jäädes alla üksnes rekordiliselt soojale kevadele 2024. aastal.
- Õhutemperatuurid enamasti ületasid norme, eriti põhjapoolkeral. Suurimad positiivsed anomaaliad (normist soojemad temperatuurid) registreeriti Kesk-Aasia lääneosas, Venemaa kirdeosas, Gröönimaal ja Lääne-Antarktises. Samal ajal esines negatiivseid anomaaliaid (normist madalamaid temperatuure) Hudsoni lahe kohal, Aafrika lõuna- ja kirdeosas, Indias, Austraalia põhjapiirkondades ning Ida-Antarktises.
- Eestis oli kevad 2025. aastal 1,2 °C normist soojem. Arvestades 1922. aastast on kevad veel soojem olnud 8 aastal. Keskmisest soojemale kevadele panid aluse eriliselt soe märts (soojuselt teine) ja aprill, mil purunes kuu senine soojarekord (Keskkonnaagentuur).
Maailmamere pinnatemperatuurid
- Maailmamere pinnatemperatuuri keskmine laiuskraadide 60°S ja 60°N vahel oli möödunud kuul 20,79 °C, mis on vastava kuu vaatlusreas kõrguselt teine näit ja jääb 0,14 °C võrra madalamaks 2024. aasta maikuu rekordilisest keskmisest.
- Mere pinnatemperatuurid püsisid ebatavaliselt kõrged paljudes ookeanides ja meredes. Mõnedes piirkondades, nagu ka mereleitsakut kogenud Põhja-Atlandi ookeani kirdeosas, esines vastava kuu kohta rekordilisi mere pinnatemperatuure. Enamik Vahemerest oli keskmisest palju soojem.
Hüdroloogilised näitajad
- 2025. aasta mais olid enamik Põhja- ja Kesk-Euroopast, nagu ka Venemaa lõunapiirkond, Ukraina ja Türgi keskmisest kuivemad.
- Vastukaaluks esinesid keskmisest märjemad olud Lõuna-Euroopas, Fennoskandia piirkondades, põhjast lõunasse ulatuvas vööndis Läänemerest Musta mereni ning paiguti Lääne-Venemaal.
- Eesti keskmine sademete hulk oli 46 mm, mis on pikaajalise keskmise lähedane (1991–2020 norm 42 mm), kuid sademete territoriaalne jaotus oli väga erinev. Kõige sajusemaks paigaks kujunes Võru, kus sadas 111 mm (norm 53 mm) ja kõige kuivemaks kohaks olid Lääne-Eesti saared, kus sadas kümme korda vähem. Suurte sadude tõttu jäid Kagu-Eestis põllud mitmel pool vee alla. Kuu jooksul kostitanud vihmasajud kergitasid veetasemeid eelkõige Kirde- ja Kagu-Eesti jõgedes. Tõlliste ja Taheva hüdromeetriajaamades tõusis veetase ööpäevaga ligi 50 cm (Keskkonnaagentuur).
- Mais oli keskmisest kuivem enamikus Põhja-Ameerikast, Aafrika Sarvel ja Kesk-Aasias, samuti Lõuna-Austraalias ning valdavalt Aafrika lõunapiirkonnas ja Lõuna-Ameerikas.
- Keskmisest märjemad tingimused valitsesid Alaskas, Ühendriikide idaosas, Venemaal, India põhjaosas, Kagu-Aafrikas ja Ida- ning Loode-Austraalias.
Kevade näitajad
- 2025. aasta Euroopa kevadel kujunes kontrast Venemaa põhja- ja lääneosa enamasti keskmisest kuivemate piirkondade ning keskmisest märjemate olude vahel Venemaa lõuna- ja loodepiirkondades.
- Eestis sadas kevadel 91% normist. Kõige kuivem oli kevad Vilsandi rannikujaamas, kus sadas 35 mm ehk vaid 39% normist. Sajuseim oli kevad Võru meteoroloogiajaamas, kus kevadine sajusumma oli 140% normist. Võru kevadisest sajusummast 65% sadas mais (Keskkonnaagentuur).
- Loode-Euroopa oli kohati rekordiliselt sademetevaene ja madalaima mullaniiskuse tasemega alates vähemalt 1979. aastast.
- Püsivalt kuivad olud on toonud kaasa väikseimad kevadised jõgede vooluhulgad Euroopas alates mõõtmiste algusest 1992. aastal.
- Kui Eestis olid märtsikuu alguses veetasemed jõgedes veel üldiselt üle pikaajalise keskmise, siis märtsi lõpuks oli pilt muutunud – üle keskmise olid veel üksnes Kirde- ja Kagu-Eesti jõed. Mujal on sademete vähesus langetanud veetasemed keskmisest madalamaks. Aprillikuu keskpaigas kergitasid vihmasajud mitmel pool jõgedes veetasemeid, kuid üldiselt oli kuu jooksul üle Eesti vett keskmisest oluliselt vähem. Maikuu alguses oli jõgede seirejaamades vett endiselt pigem normist vähem, kuid sagedased vihmasajud kergitasid veetasemeid eelkõige Kirde- ja Kagu-Eesti jõgedes (Keskkonnaagentuur).
- Väljaspool Euroopat oli 2025. aasta märtsist maikuu lõpuni keskmisest kuivem Põhja-Ameerika lääneosas ja Lõuna-Ameerika subtroopilistel aladel, Aafrika Sarvel, Kesk-Aasia, Hiina ja Lõuna-Austraalia piirkondades.
- Keskmisest märjem oli Põhja-Ameerika idaosas, Alaskal, Venemaal, Aafrika lõunaosas ja Põhja-Austraalias.
Maailmamere jääkatte näitajad maikuus
- Põhja-Jäämere jääkatte ulatus oli kõigest 2% keskmisest väiksem. See on maikuu kohta üheksas madalaim näitaja satelliidimõõtmiste 47-aastases andmereas.
- Keskmisest madalaimad jää kontsentratsioonid esinesid piki Euraasia põhjarannikut (Barentsi, Kara ja Laptevite meredes).
- Antarktika jää ulatus oli 9% keskmisest madalam, mis on seega viies madalaim jääkatte ulatus vastava kuu arvestuses.
- Antarktika merejää kontsentratsioonid kõikusid piirkonniti keskmisest kõrgemate ja madalamate kontsentratsioonide vahel, sõltuvalt piirkonnas valitsenud kõrg- ja madalrõhkkondade paiknemisest.
Eestis oli tänavune maikuu oli pigem jahe – keskmine õhutemperatuur 9,3 °C tähendas enam kui kraadi võrra normist madalamat tulemust. Vett nappis Lääne-Eestis, ent Kagu-Eestis uputasid põllud liigsademetest. Oodatud sooja asemel tuli rahet, äikest ja öökülma. Ujumishooaeg algas visalt – jõgede veetemperatuurid olid viimase 15 aasta jahedaimad. Põhjalikumalt loe Eesti maikuu ilmast Keskkonnaagentuuri blogist või vaata videost.
Lisaks on valminud ülevaade Eesti meteoroloogilisest kevadest. Eesti keskmisena algas tänavune kevad 14. aprillil (mullu 20. aprillil, aastate keskmisena 19. aprillil). Kevade keskmine õhutemperatuur oli 6,1 °C (norm 4,9 °C). Arvestades 1922. aastast on kevad veel soojem olnud 8 aastal. Maksimaalseks õhutemperatuuriks ja ühtlasi uueks aprilli rekordiks mõõdeti 27,8 °C (18. aprillil Valga meteoroloogiajaamas ja 19. aprillil Võru meteoroloogiajaamas). Sademeid jätkus kevadesse enamikes kohtades normist vähem. Saarte läänerannikule jagus sademeid eriliselt vähe, kuid Lõuna-Eestis oli sademeid samas rohkelt. Päikesepaistet oli Lõuna-Eestis normist vähem, mujal enam-vähem normi jagu.
