Euroopas möödus soojuselt teine märtsikuu vaatlussajaloos ning suurem osa maailmajaost oli pikaajalisest keskmisest (1991–2020) kuivem. Märtsile eelnes keskmisest külmem ja erakordselt sajurohke veebruar, mil esines ulatuslikke üleujutusi – tegemist oli viimase 14 aasta kolmanda kõige külmema veebruarikuuga Euroopas.
Mujal maailmas iseloomustasid märtsi ka äärmuslik kuumus ja kuivus, sealhulgas enneolematult varajane kuumalaine ning keskmisest kuivemad tingimused Ühendriikide ja Mehhiko piirkondades. Nagu ka veebruaris, täheldas C3S põhjapoolkeral suuri erinevusi keskmisest soojemate ja jahedamate piirkondade vahel. Arktikas olid nii mere jääkatte aastane maksimaalne ulatus kui ka märtsikuu keskmine ulatus madalaimad, mis eales registreeritud.
C3S-i direktori Carlo Buontempo sõnul mõjuvad ülaltoodud andmed kainestavalt. „Iga näitaja on eraldivõetuna rabav – koos annavad need pildi kliimasüsteemist, mis on pideva ja kasvava surve all. Usaldusväärsed operatiivandmed, mis pärinevad miljarditest mõõtmistest satelliitidelt, laevadelt, lennukitelt ja ilmajaamadest, ei ole enam teaduslik luksus. Need on hädavajalik alus muutuva kliimaga kohanemiseks ja poliitikameetmete rakendamiseks.”
Pinnalähedase õhutemperatuuri ja mere pinnatemperatuuri olulisemad näitajad
Globaalne temperatuur
- 2026. aasta märts oli maailmas soojuselt neljas vaatlusajaloos. ERA5 andmetel oli maakera pinnalähedase õhutemperatuuri kuukeskmine 13,94 °C, mis on 0,53 °C võrra kõrgem võrdlusperioodi 1991–2020 märtsikuu keskmisest. Kõige soojem märts mõõteajaloos oli 2024. aastal.
- Märts oli ERA5 andmetel 1,48 °C võrra kõrgema õhutemperatuuriga kui märtsikuu hinnanguline keskmine võrdlusperioodil 1850–1900, mida loetakse kokkuleppeliselt tööstuseelseks perioodiks.
Euroopa ja muud piirkonnad
- Märts 2026 oli Euroopas soojuselt teine. Keskmine õhutemperatuur maismaa kohal oli 5,88 °C, mis on 2,27 °C võrra kõrgem võrdlusperioodi 1991–2020 märtsikuu keskmisest. Vaatlusajaloo kõige soojem märtsikuu oli 2025. aastal.
- Keskmisest (1991-2020) soojem oli peaaegu kogu Euroopas, eriti Loode-Venemaal, Fennoskandia põhjaosas ja Balti riikides. Keskmisest veidi jahedam oli Türgis, Lõuna-Euroopas ja suuremas osas Islandist.
- Eestis oli 2026. aasta märtsi keskmine õhutemperatuur 3,4 °C, mis on pikaajalisest keskmisest tervelt 4 °C võrra soojem. Alates 1922. aastast jagab tänavune märts esikohta 2007. aastaga (Keskkonnaagentuur).
- Väljaspool Euroopat olid keskmisest märksa soojemad temperatuurid Ühendriikides (eriti lääneosas pika kuumalaine tõttu), enamikus Arktikast, Kirde-Venemaal ja Antarktise piirkondades. Vastukaaluks oli ebatavaliselt külm Alaskas, enamikus Kanadast, Lõuna-Gröönimaal ja Loode-Siberis.
Maailmamere pinnatemperatuurid
- Maailmamere pinnatemperatuuri keskmine laiuskraadide 60°S ja 60°N vahel oli möödunud kuul 20,97 °C, mis on soojuselt teine näit kuu vaatlusajaloos. Kõige soojem märts registreeriti 2024. aastal, mil esines kõige hilisem El Niño nähtus.
- Aasta teiseks pooleks prognoosivad paljud maailma kliimakeskused üleminekut neutraalsetelt oludelt El Niño tingimuste suunas.
- Maailmamere pinnatemperatuurid kerkisid kogu märtsikuu vältel ja need on lähenemas 2024. aasta rekordilistele väärtustele.
Mere jääkatte olulisemad näitajad
- Arktikas jäi mere jääkatte keskmine ulatus 5,7% alla pikaajalise keskmise, mis on madalaim näit vaatlusajaloos, ehkki kõigest marginaalselt madalam viimasest rekordist 2025. aasta märtsis (5,6 % alla pikaajalise keskmise).
- Arktika talvise jääkatte ulatuse maksimum jagas madalaimat kohta 2025. aastaga.
- Piirkonniti oli jääkatte ulatus keskmisest madalaim Barentsi mere põhjaosas, Teravmägede piirkonnas ja Ohhoota meres. Kõigis neis piirkondades esinesid märtsis keskmisest palju soojemad olud.
- Antarktikas oli mere jääkatte ulatus 10% madalam märtsikuisest keskmisest, kuid jäi madalaimate esikümnest välja. Viimase nelja aasta jooksul on märtsikuus esinenud palju suuremaid negatiivseid anomaaliaid (20% kuni 33% alla pikaajalise keskmise).
Hüdroloogilised näitajad
- Keskmisest kuivemad olud valitsesid enamikus Mandri-Euroopast. Vastukaaluks oli keskmisest märjem Islandil, Ühendkuningriigi põhjaosas, enamikus Skandinaaviast, paljudes Vahemeremaade piirkondades ja Kaukasuses. Paljudel juhtudel tõid tormidega kaasnenud rängad sademed kaasa ka üleujutusi.
- Eesti keskmine sademete hulk oli möödunud kuul 10 millimeetrit ehk ligi kolm korda väiksem pikaajalisest keskmisest. Pikas võrdluses paigutub tänavune märts kuivuselt kuuendale kohale (Keskkonnaagentuur).
- Väljaspool Euroopat oli troopikavälistel aladel keskmisest rohkem sademeid Ühendriikide ida- ja lääneosas ja Kanadas, Austraalia ulatuslikel aladel, Lõuna-Tšiilis, Ida-Brasiilias ja mõnedes piirkondades Lähis-Idas, Ida-Aasias ning Kagu-Aafrikas. Keskmisest kuivemate piirkondade sekka kuulusid Ühendriikide lõunaosa ja Põhja-Mehhiko, Kagu-Hiina, paiguti Lõuna-Ameerika ja Lääne-Austraalia.
Eestis oli 2026. aasta märtsi keskmine õhutemperatuur 3,4 kraadi, mis on pikaajalisest keskmisest 4 kraadi soojem. Pikas andmereas jagab tänavune märts esikohta 2007. aastaga. Kuu madalaim temperatuur -6,5 kraadi mõõdeti 8. märtsil nii Kuusikul kui Lääne Nigulas. Kõige soojem päev oli 14. märts, mil Türil oli 16,3 kraadi.
Päikesepaiste poolest oli märts tavapärasest säravam – Eesti keskmisena kogunes 198 päikesetundi, mis annab pikas andmereas 5.–7. koha. Soojade ilmade toel kadus lumikate märtsi kahe esimese nädalaga kõikjalt. Rändlindudest oli põldudel näha kiivitajaid, lõokesi ja sookurgi ning aedades ja metsades puhkesid õide esimesed kevadlilled.
Sademeid oli möödunud kuul kolm korda vähem kui tavaliselt – Eesti keskmine sademete hulk oli 10 millimeetrit. Pikas võrdluses paigutub tänavune märts kuivuselt kuuendale kohale. WMO Euroopa (piirkondlik) kliimakeskuste võrgustik hoiatab, et kuivus Ida- ja Kesk-Euroopas jätkub veel vähemalt kaks nädalat. Mõjualasse jääb ka Eesti, ka siin on lähinädalatel oodata tavapärasest oluliselt vähem sademeid.
2026. aasta märtsikuu ilmast saab aga põhjalikumalt lugeda Keskkonnaagentuuri blogist. Lisaks videoülevaade olulisematest näitajatest.
* Copernicus ja ECMWF:
Copernicus on Euroopa Liidu Maa seire programm, mis pakub keskkonnaandmeid kõigile eurooplastele. Seda juhib Euroopa Komisjon koostöös liikmesriikide ja partnerorganisatsioonidega.
ECMWF on rahvusvaheline ilmateenistus ja teadusasutus, mis toodab globaalseid ilmaprognoose ja haldab üht suurimat ilmaandmete arhiivi.
ECMWF viib ellu Copernicuse kliima-, õhukvaliteedi- ja kriisiohjamisteenuseid ning arendab koos ESA ja EUMETSATiga Euroopa Maa digikaksikuid. Eesti on ECMWF-i täisliige aastast 2020 ja selle üks olulisemaid koostööpartnereid Eestis on Keskkonnaagentuur.
Eestis on käimas ka CAMS projekt, mille eesmärk on suurendada Copernicuse atmosfääriseire teenuste kasutamist ja nende mõju Eestis. Projekti rahastab Euroopa Komisjoni vahenditega ECMWF.
