Selgitus võrdlusperioodide kohta
- Norm (ehk normperioodi 1991–2020 keskmine) on rahvusvaheliselt kasutusel kui kõige hilisem kokkuleppeline kliimanorm, millega jooksvalt kuid/aastaid jne võrrelda
- Globaalset õhutemperatuuri võrreldakse kuuülevaadetes nii normperioodiga (1991–2020) kui ka tööstuseelse keskmisega (1850–1900). Tööstuseelset keskmist mainitakse seoses Pariisi kokkuleppega, mille raames püütakse globaalse õhutemperatuuri tõusu hoida alla 1,5 või 2 kraadi tööstuseelsega võrreldes. Seega jälgitakse, kui palju on kogu maakera temperatuur kerkinud võrreldes 19. sajandi lõpuga.
Möödunud kuul toimus kogu Euroopas kiire üleminek keskmisest oluliselt jahedamatelt ilmastikutingimustelt ühele kõige intensiivsemale kuumalainele, mida Lääne-Euroopas nii varasel aastaajal on eales registreeritud. Kuumalaine ajal purunesid paljud õhutemperatuuri maikuu rekordid ja eriliselt kannatasid ränkade ilmastikuolude all Prantsusmaa, Ühendkuningriik, Iirimaa ja Portugal. Ehkki kuumad tingimused olid märkimisväärsed, on need kooskõlas Euroopa kiire soojenemisega ja pikaajalise trendiga, mis viitab kuumalainete sageduse ning intensiivsuse kasvule ja nende nihkumisele üha varajasemasse aastaaega.
Esinesid ka kontrastid märgade ja kuivade ilmastikuolude vahel. Euroopa lääne-, kesk- ja idapiirkondades – sealhulgas Itaalias ja Hispaanias – olid normist kuivemad olud. Vastukaaluks tuli ette ulatuslikke üleujutusi Türgis, Bulgaarias ja Moldovas. Normist sademerohkem oli ka Euroopa mandriosa loodepiirkonnas, Põhja-Skandinaavias, Soomes ja Musta mere piirkonnas.
ECMWF-i kliimastrateegia juhi Samantha Burgessi sõnul jätkas maailmas soojuselt teiseks kerkinud 2026. aasta maikuu rekordilähedaselt soojade kuude rida: Euroopa kontekstis näitab ebatavaliselt varajane ja tugev kuumalaine, et erandlikest kliimaäärmustest on kiiresti kujunemas uus normaalsus.“
Pinnalähedase õhutemperatuuri ja mere pinnatemperatuuri olulisemad näitajad
Globaalne õhutemperatuur
- 2026. aasta mai tõusis maailmas soojuselt teisele kohale vaatlusajaloos. ERA5 andmetel oli maakera pinnalähedase õhutemperatuuri kuukeskmine 15,81 °C, mis on 0,55 °C võrra kõrgem normperioodi 1991–2020 maikuu keskmisest (normist). Kõige soojem mai mõõteajaloos oli 2024. aastal.
- Maikuu oli ERA5 andmetel 1,42 °C võrra kõrgema õhutemperatuuriga kui maikuu hinnanguline keskmine võrdlusperioodil 1850–1900, mida loetakse kokkuleppeliselt tööstuseelseks perioodiks.
Maailmamere pinnatemperatuurid
- Maailmamere pinnatemperatuuri keskmine laiuskraadide 60°S ja 60°N vahel oli möödunud kuul 20,90 °C, kerkides maikuu arvestuses teisele kohale vaatlusajaloos. Kõige kõrgem maailmamere pinnatemperatuur mais registreeriti 2024. aastal (20,93 °C).
- Mere pinnatemperatuurid püsisid erakordselt kõrged suures osas troopilisest Vaiksest ookeanist, mille ekvatoriaalpiirkonnas jätkub El Niño tingimuste kujunemine, mis peaks päädima lähikuudel.
Euroopa
- Euroopas oli kevad (märts kuni mai) soojuselt kolmas vaatlusajaloos.
- Ka Eestis jagas kevad soojuselt kolmandat kohta vaatlusajaloos, ületades normi 1,6 °C võrra (Keskkonnaagentuur).
- Maikuud iseloomustas järsk üleminek normist jahedamatelt oludelt soojematele 20. mai paiku. Kuu teises pooles koges Lääne-Euroopa ebatavaliselt varast ja intensiivset kuumalainet. Paljud maikuu rekordid purunesid Prantsusmaal ja Ühendkuningriigis, Iirimaal ja Portugalis. Piirkonnas kerkisid nn tunnetuslikud õhutemperatuurid 35 kuni 40 kraadini, mis vastavad „tugevat“ (üle 32 °C) ja „väga tugevat“ (üle 38 °C) kuumastressi tekitavatele oludele. Järsk üleminek põhjustas inimestele – või kasvuperioodil ka põllumajandusele ja ökosüsteemidele – rängemaid tagajärgi, sest kuumusega kohanemiseks nappis aega.
- 2026. aasta maikuu Euroopa kuumalaine kohta saab lähemalt lugeda SIIT.
- Eesti keskmine õhutemperatuur oli mais 11,2 °C, mis on 0,7 °C võrra normist kõrgem. Kõige kuumem oli 19. mail, kui Narvas mõõdeti lausa 29,9 °C ja kirja sai selle aasta esimene kuumapäev (Keskkonnaagentuur).
Hüdroloogilised näitajad
Euroopa
- 2026. aasta mais esines Lääne- ja Kesk-Euroopa ulatuslikel aladel ja kohati Ida-Euroopas, aga ka Itaalias ja Hispaania lõunaosas normist kuivemaid olusid, mida osaliselt soodustasid stabiilsed kõrgrõhualad ja äärmuslikud õhutemperatuurid.
- Eesti keskmine sademete hulk oli mais 34 mm, mis jääb 6 millimeetri võrra alla normi (Keskkonnaagentuur).
- Vastukaaluks valitsesid märjemad tingimused Euroopa mandriosa loodepiirkonnas, Skandinaavia põhjaosas, Soomes ja eriti Türgis ning Musta mere ümbruses.
- Enamikus Euroopa kesk-, ida- ja kirdeosast olid jõgede vooluhulgad normist väiksemad, mis on seotud väheste sademetega. Väikseid vooluhulki registreeriti ka kohati Fennoskandias, eelkõige Soomes; põhjuseks peamiselt madal lumikate.
- Maikuu alguses jätkus ka Eesti jõgedes veetaseme langus. Kuu keskpaiga sademed andsid küll veidi kosutust, kuid terve kuu kokkuvõttes oli vett jõgedes äärmiselt vähe ja taas sündis seirejaamades mitmeid madala veetaseme rekordeid. Teist kuud järjest on veetase Peipsil, Võrtsjärvel ja Tamula järvel langenud üha rohkem pikaajalisest keskmisest allapoole (Keskkonnaagentuur).
- Normist suuremad vooluhulgad registreeriti enamikus Ibeeria poolsaarest ja Türgis, mis peegeldab märga talve Ibeerias ja Türgis esinenud intensiivseid sademeid.
- Enamiku Euroopa jaoks oli kevad normist kuivem. Märjemate piirkondade hulka kuulusid enamik Islandist, Türgi ja piirkonnad Šotimaal, Hispaanias, Skandinaavias, Lääne-Venemaal ja Itaalia poolsaarel.
- Kevade sajusummaks Eestis saadi keskmisena 65 mm (ehk 59% normist). Veel kuivem on kevad olnud kümnel aastal (Keskkonnaagentuur).
- Jõgede vooluhulgad olid kevadel normist väiksemad enamikus Euroopa kesk-, ida- ja kirdeosast, eriti Doonau, Wisła ja Balti jõgikondades.
- Normist suuremaid vooluhulki registreeriti kevadel enamikus Ibeeria poolsaarest, Türgis, Iirimaal, Lõuna-Itaalias ja kohati Põhja-Euroopas, mis vihjab sajusemale aastaajale ja/või sademerohke talve pärandile.
Globaalsed olud
- Väljaspool Euroopat oli mais normist märjem Põhja-Ameerika põhja- ja kaguosas, Aasia piirkondades Indiast põhja pool, Lääne-Hiinas, kohati Brasiilias, Aafrika lõunaosas ja Austraalia suurtel aladel. Vastukaaluks olid normist kuivemad olud Ühendriikide keskosas, Kesk-Aasia ulatuslikel aladel, Madagaskaril, Austraalia edelaosas ja enamikus Lõuna-Ameerikast.
- Märtsist maikuu lõpuni olid normist märjemate troopikaväliste piirkondade hulgas Põhja-Ameerika põhja- ja idaosa, Iraak ja Lähis-Ida, Kesk-Aasia ning Hiina, enamik Aafrika lõunaosast ja Austraaliast. Normist kuivemad piirkonnad hõlmasid Ühendriikide lõunaosa, enamikku Lõuna-Ameerikast, Madagaskarit ja Edela-Austraaliat.
Maailmamere jääkatte olulisemad näitajad
- Arktikas oli mere jääkatte ulatus mais normist 4% väiksem, mis on vastava kuu arvestuses madalaimate seas neljandal kohal.
- Mere jääkatte ulatus oli normist väiksem enamikus Arktika meredes, esmajoones Barentsi mere põhjaosas ja Teravmägede ümbruses.
- Antarktikas oli mere jääkatte ulatus 9% madalam maikuu normist, mis on madalaimate näitude seas vastava kuu arvestuses seitsmendal kohal ning lähedane viimasel kahel aastal maikuus mõõdetud jääkatte ulatustele.
- Mere jääkatte ulatus oli normist palju madalam Bellingshauseni meres, mis püsis peaaegu jäävaba; normist kõrgem oli mere jääkatte ulatus naabruses asuvas Amundseni meres.
Eestis oli tänavuse mai keskmine õhutemperatuur 11,2 kraadi, mis on 0,7 kraadi normist kõrgem. Sademete poolest oli mai kuivemapoolne – keskmine sademete hulk oli 34 mm, mis jääb 6 millimeetri võrra alla normi. Päikesepaiste poolest oli kuu tavapärasest tagasihoidlikum. Eesti keskmisena paistis päikest 270 tundi.
Kuu alguses jätkus jõgedes veetaseme langus. Kuu keskpaiga sademed andsid küll veidi kosutust, kuid terve kuu kokkuvõttes oli vett jõgedes äärmiselt vähe ja taas sündis seirejaamades mitmeid madala veetaseme rekordeid.
2026. aasta maikuu ilmast saab põhjalikumalt lugeda Keskkonnaagentuuri blogist. Lisaks videoülevaade olulisematest näitajatest.
Lisaks on valminud ka ülevaade Eesti meteoroloogilisest kevadest, kus vaatame otsa kevadkuude ehk märtsi, aprilli ja mai ilmanäitajatele.
Klimaatiline kevad algab koos taimede vegetatsiooniperioodi algusega – selleks on ööpäeva keskmise õhutemperatuuri püsiv tõus üle +5 °C. Tänavune kevad saabus Eestisse rekordiliselt vara – 8. aprillil, mis on alates 1922. aastast kõige varasem kevade algus, edestades senist rekordit 2008. aastal ühe päevaga.
Kevade keskmine õhutemperatuur oli 6,5 °C (norm 4,9 °C). Kõige soojem kevadkuu oli mai, keskmine õhutemperatuur oli 11,2 °C (norm 10,5 °C) ja kõige külmem küll märts, ent kuu keskmisena oli õhutemperatuur siiski normist omajagu kõrgem – Eesti keskmine õhutemperatuur +3,4 °C (norm −0,6 °C). Alates 1922. aastast jagab märts nüüd 2007. aastaga esimest kohta.
* Copernicus ja ECMWF:
Copernicus on Euroopa Liidu Maa seire programm, mis pakub keskkonnaandmeid kõigile eurooplastele. Seda juhib Euroopa Komisjon koostöös liikmesriikide ja partnerorganisatsioonidega.
ECMWF on rahvusvaheline ilmateenistus ja teadusasutus, mis toodab globaalseid ilmaprognoose ja haldab üht suurimat ilmaandmete arhiivi.
ECMWF viib ellu Copernicuse kliima-, õhukvaliteedi- ja kriisiohjamisteenuseid ning arendab koos ESA ja EUMETSATiga Euroopa Maa digikaksikuid. Eesti on ECMWF-i täisliige aastast 2020 ja selle üks olulisemaid koostööpartnereid Eestis on Keskkonnaagentuur.
Eestis on käimas ka CAMS projekt, mille eesmärk on suurendada Copernicuse atmosfääriseire teenuste kasutamist ja nende mõju Eestis. Projekti rahastab Euroopa Komisjoni vahenditega ECMWF.
