Mai kujunes Eestis tervikuna veidi tavapärasest soojemaks. Keskmine õhutemperatuur oli 11,2 kraadi, mis on 0,7 kraadi normist kõrgem. Kuu oli muutliku iseloomuga – jahe algus ja üksikud väga soojad päevad kuu teises pooles.
Kõige madalam õhutemperatuur –3,7 kraadi mõõdeti Lääne-Nigulas 6. mail. Kõige kuumem oli 19. mail, kui Narvas mõõdeti lausa 29,9 kraadi ja kirja sai selle aasta esimene kuumapäev (õhutemperatuur kõrgem kui 27 kraadi).
Sademete poolest oli mai kuivemapoolne. Eesti keskmine sademete hulk oli 34 mm, mis jääb 6 millimeetri võrra alla normi. Viimase 20 aasta jooksul on sarnase sademete hulgaga maid ette tulnud korduvalt. Kõige sajusem oli Narva piirkond, kus kuu jooksul kogunes ligi 59 millimeetrit sademeid, samas kui näiteks Kuusikul jäi saagiks vaid veidi üle 22 millimeetri.
Kuu alguses jätkus jõgedes veetaseme langus. Kuu keskpaiga sademed andsid küll veidi kosutust, kuid terve kuu kokkuvõttes oli vett jõgedes äärmiselt vähe ja taas sündis seirejaamades mitmeid madala veetaseme rekordeid: Arbavere 61 cm, Korela 44 cm, Pajusi 78 cm, Riisa 29 cm (eelmine rekord 30 cm, 26.05.1953), Varangu 44 cm.
Teist kuud järjest on veetase Peipsil, Võrtsjärvel ja Tamula järvel langenud üha rohkem pikaajalisest keskmisest allapoole. Kuu keskmisena oli kahes suurimas järves veetase maikuus ligi pool meetrit pikaajalisest keskmisest madalam (Võrtsjärves -67 cm ja Peipsil -46 cm).
Pikemat aega kestnud kuivuse tõttu on luhaniitude lindude mitmekesisus ja arvukus erakordselt madal. Lamminiitudel on veetase enam kui poole meetri võrra keskmisest madalam, võrdluses erakordselt veerohke eelmise aastaga on veetase lausa 1,3 m madalam. Linnustikus on oluliselt vähem tikutajaid, täpikhuikasid ja rukkirääke. Täpikhuika võib sel aastal lausa harulduseks nimetada. Kuivuse tõttu pole praktiliselt üldse sääski ja ka teisi putukaid on vähe. Sellest võib järeldada, et putuktoidulistel lindudel on tulemas väga raske nälja-aasta.
Ohtlikest ilmanähtustest registreeriti äikest 10 päeval, kõige äikeselisem päev oli 19. mai, kui registreeriti 280 pilv-maa välku. Võrreldes 2005–2025 aastate keskmisega, oli tänavu mais äikest 86% vähem. Kuu jooksul esines paiguti ka rahehoogusid.
Päikesepaiste poolest oli kuu tagasihoidlikum kui tavapäraselt. Eesti keskmisena paistis päikest 270 tundi.
Autor: Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Miina Krabbi