Selgitus võrdlusperioodide kohta
- Norm (ehk normperioodi 1991–2020 keskmine) on rahvusvaheliselt kasutusel kui kõige hilisem kokkuleppeline kliimanorm, millega kuid/aastaid jne võrrelda
- Globaalset õhutemperatuuri võrreldakse kuuülevaadetes nii normperioodiga (1991–2020) kui ka tööstuseelse keskmisega (1850–1900). Tööstuseelset keskmist mainitakse seoses Pariisi kokkuleppega, mille raames püütakse globaalse õhutemperatuuri tõusu hoida alla 1,5 või 2 kraadi tööstuseelsega võrreldes. Seega jälgitakse, kui palju on kogu maakera temperatuur kerkinud võrreldes 19. sajandi lõpuga.
Aprillis valitsesid põhjapoolkeral vastuolulised õhutemperatuuri anomaaliad, ehkki kontrastid olid aasta algusega võrreldes tagasihoidlikumad. Euroopa edelapiirkondades kogeti normist palju soojemaid olusid ning Hispaanias möödus kõige soojem aprill vaatlusajaloos. Ida-Euroopas valitsesid seevastu normiga võrreldes jahedamad olud. Nende erinevuste tõttu kerkis aprill Euroopas soojuselt kümnendale kohale, maskeerides suuri kontraste eri piirkondade vahel. Arktikas oli mere jääkatte ulatus aprillikuu arvestuses kasinuselt teisel kohal, püsides hooaja kohta rekordilähedaselt madal juba aasta algusest saati.
Möödunud kuud iseloomustasid ka äärmuslikud ilmastikuolud, sealhulgas troopilised tsüklonid Vaiksel ookeanil, üleujutused Lähis-Idas ja Kesk-Aasia lõunaosas ning põuad Aafrika lõunaosas. Äkktulvad tabasid suurt osa Araabia poolsaarest. Iraanis, Afganistanis, Saudi Araabias ja Süürias esines kohati ulatuslikke üleujutusi ja maalihkeid, mis nõudsid inimelusid.
ECMWF-i kliimastrateegia juhi Samantha Burgessi sõnul kinnitas 2026. aasta aprill püsivat soojenemistendentsi maailmas: „Maailmamere pinnatemperatuurid olid peaaegu rekordilised, kuumalained meres laialt levinud, jääkate Arktikas normist palju madalam ja Euroopas esinesid järsud kontrastid õhutemperatuurides ja sademetes – kõik see viitab kliimale, mida kujundavad üha enam äärmused.“
Pinnalähedase õhutemperatuuri ja mere pinnatemperatuuri olulisemad näitajad
Globaalne temperatuur
- 2026. aasta aprill jagas maailmas soojuselt kolmandat kohta vaatlusajaloos. ERA5 andmetel oli maakera pinnalähedase õhutemperatuuri kuukeskmine 14,89 °C, mis on 0,52 °C võrra kõrgem normperioodi 1991–2020 aprillikuu keskmisest (normist). Kõige soojem aprill mõõteajaloos oli 2024. aastal, soojuselt teisele kohale kerkis aprill 2025. aastal.
- Aprill oli ERA5 andmetel 1,43 °C võrra kõrgema õhutemperatuuriga kui aprillikuu hinnanguline keskmine võrdlusperioodil 1850–1900, mida loetakse kokkuleppeliselt tööstuseelseks perioodiks.
Euroopa
- Aprill 2026 tõusis Euroopas soojuselt kümnendale kohale. Keskmine õhutemperatuur maismaa kohal oli 8,88 °C, mis on 0,50 °C võrra kõrgem normperioodi 1991–2020 aprillikuu keskmisest. Vaatlusajaloo kõige soojem aprillikuu oli 2018. aastal.
- Õhutemperatuuri anomaaliaid Euroopas iseloomustasid teravad piirkondlikud kontrastid. Normist palju soojemad olid olud Edela-Euroopas ja normist jahedamad enamikus Ida-Euroopast.
- Aprilli keskmine õhutemperatuur Eestis oli 4,8 °C, mis on kõigest 0,1 °C normist madalam, paigutades tänavuse aprilli soojuse poolest keskmike hulka.
Maailmamere pinnatemperatuurid
- Terve aprillikuu vältel nihkusid mere pinnatemperatuuri ööpäeva keskmised väljaspool polaaralasid (60°S ja 60°N) lähemale rekordilistele väärtustele, mis mõõdeti 2024. aastal. See vihjab nn El Niño lõuna ostsillatsiooni (ENSO) tingimuste kujunemisele järgnevatel kuudel.
- Maailmamere pinnatemperatuuri keskmine laiuskraadide 60°S ja 60°N vahel oli möödunud kuul 21,00 °C, kerkides aprillikuu arvestuses teisele kohale vaatlusajaloos. Kõige kõrgem maailmamere pinnatemperatuur aprillis registreeriti 2024. aastal, mil esines kõige hilisem El Niño nähtus.
- Mere pinnatemperatuurid tõusid aprillikuu kohta rekordiliselt kõrgele ulatuslikul alal ekvatoriaalse Vaikse ookeani keskosast kuni Ühendriikide ja Mehhiko läänerannikuni. Neis piirkondades valitsesid „tugeva“ mereleitsaku tingimused.
Hüdroloogilised näitajad
- 2026. aasta aprill oli normist kuivem Lääne- ja Kesk-Euroopas, sest piirkonnas püsis väheliikuv kõrgrõhuala.
- Aprill oli ka Eestis keskmiselt kuivemapoolsem: keskmine sademete hulk oli 21 mm, mis on normist üle 10 mm vähem.
- Vastukaaluks esines normist rohkem sademeid ja kõrgem mulla niiskussisaldus Euroopa idapoolseimas osas ja Kagu-Euroopas, aga ka Islandil, Ühendkuningriigis ja Iirimaal, paiguti Hispaanias ja Itaalias, Magribi rannikul ning Kaukasuses.
- Väljaspool Euroopat oli aprillis normist märjem Ühendriikide kirde- ja keskosas, Kanadas, Põhja-Mehhikos, Araabia poolsaarel ja Afganistanis, Lõuna-Hiinas, Jaapanis, paiguti Brasiilias, Aafrika lõunaosas ja Uus-Meremaal. Normperioodi keskmisest oli kuivem Ühendriikide kaguosas, Kesk-Aasias, Madagaskaril, Austraalias ja kohati Lõuna-Ameerikas.
Mere jääkatte olulisemad näitajad
- Arktikas oli mere jääkatte keskmine ulatus aprillis 5% normist madalam, paigutudes madalaimate näitude seas teisele kohale vastava kuu arvestuses. Jääkatte ulatus oli väheke kõrgem 2019. aasta aprillis registreeritud rekordmadalast näidust (6% alla normi).
- Mere jääkate oli normiga võrreldes madalaim Ohhoota meres, Barentsi mere põhjaosas ja Teravmägede piirkonnas nagu märtsiski.
- Antarktikas oli mere jääkatte keskmine ulatus 10% aprillikuu normist madalam. See on aprillikuu arvestuses 11. madalaim jääkatte ulatus ja lähedane viimase kahe aasta jooksul mõõdetud väärtustele.
- Mere jääkatte ulatus oli normist palju madalam Bellingshauseni meres, mis jäi peaaegu jäävabaks, ja normist kõrgem naabruses asuvas Amundseni meres.
Eestis oli 2026. aasta aprilli keskmine õhutemperatuur oli 4,8 °C, mis on 0,1 °C pikaajalisest keskmisest madalam. Pikas aegreas paigutub tänavune aprill soojuse poolest keskmike hulka. Aprilli madalaim õhutemperatuur –5,5 °C mõõdeti Jõhvis 21. aprillil. Kõige soojem päev oli 15. aprill, mil Kuusikul oli 17,8 kraadi.
Sademete poolest asetub tänavune aprilli kuivemate aprillide hulka – ligi 100-aastases andmereas 24. kohale. Kõige kuivem oli Lääne-Eesti saartel, Sõrves sadas vaid 9 mm (norm 28 mm). Kõige sajusem oli Kundas ja Lääne-Nigulas, kus sadas 31 mm. Päikest paistis heldelt – Eesti keskmisena 253 tundi, mis annab pikas andmereas 10. koha. 26. aprilli hommikul oli mitmel pool maa kaetud lumevaibaga, mis Väike-Maarjas oli lausa 11 cm paksune.
2026. aasta aprillikuu ilmast saab põhjalikumalt lugeda Keskkonnaagentuuri blogist. Lisaks videoülevaade olulisematest näitajatest.
* Copernicus ja ECMWF:
Copernicus on Euroopa Liidu Maa seire programm, mis pakub keskkonnaandmeid kõigile eurooplastele. Seda juhib Euroopa Komisjon koostöös liikmesriikide ja partnerorganisatsioonidega.
ECMWF on rahvusvaheline ilmateenistus ja teadusasutus, mis toodab globaalseid ilmaprognoose ja haldab üht suurimat ilmaandmete arhiivi.
ECMWF viib ellu Copernicuse kliima-, õhukvaliteedi- ja kriisiohjamisteenuseid ning arendab koos ESA ja EUMETSATiga Euroopa Maa digikaksikuid. Eesti on ECMWF-i täisliige aastast 2020 ja selle üks olulisemaid koostööpartnereid Eestis on Keskkonnaagentuur.
Eestis on käimas ka CAMS projekt, mille eesmärk on suurendada Copernicuse atmosfääriseire teenuste kasutamist ja nende mõju Eestis. Projekti rahastab Euroopa Komisjoni vahenditega ECMWF.
