Aprill pakkus Eestis üsna tüüpilist kevadilma: õhutemperatuur oli normilähedane, päikest oli palju, kuid sademeid vähe.
Kuu keskmine õhutemperatuur oli 4,8 °C, mis on 0,1 °C pikaajalisest keskmisest madalam. Pikas aegreas paigutub tänavune aprill soojuse poolest keskmike hulka. Aprilli madalaim õhutemperatuur –5,5 °C mõõdeti Jõhvis 21. aprillil ja kuu kõrgeim õhutemperatuur 17,8 °C Kuusikul 15. aprillil.
Sademete poolest oli aprill selgelt tavapärasest kuivem. Eesti keskmine sademete hulk oli 21 mm, mis on üle 10 mm vähem pikaajalisest keskmisest (32 mm). See asetab tänavuse aprilli kuivemate aprillide hulka, ligi 100-aastases andmereas 24. kohale. Kõige kuivem oli Lääne-Eesti saartel, Sõrves sadas vaid 9 mm (norm 28 mm). Kõige sajusem oli Kundas ja Lääne-Nigulas, kus sadas 31 mm.
26. aprilli hommikul oli mitmel pool maa kaetud lumevaibaga, mis Väike-Maarjas oli lausa 11 cm paksune. Lumi püsis maas 1–2 päeva.
Aprillis iseloomustas Eesti jõgede hüdroloogilist olukorda vähenenud veerohkus ning mitmes hüdromeetriajaamas mõõdeti rekordiliselt madalaid aprilli veetasemeid. Pärast ligikaudu 10 kuud kestnud perioodi, mille jooksul Peipsi ja Võrtsjärve veetasemed ületasid pikaajalisi keskmisi väärtusi, langesid need aprillis alla pikaajalise keskmise taseme. Keskmine veetase Peipsi järves oli aprillis 15 cm alla pikaajalise keskmise, Võrtsjärves 31 cm alla pikaajalise keskmise. Tamula järve veetase oli samuti alla pikaajalise keskmise ning jäi sellest 25 cm võrra madalamaks.
Aprilli alguses toimus kiire Peipsi vabanemine jääkattest. 1. aprillist hakkas jää tuulte mõjul üle kogu Peipsi triivima. Triiviva jää hulk kahanes kiirelt, viimane jäänähete päev oli 5. aprill. Jääst vabanemine toimus 11 päeva hiljem kui eelmisel aastal, aga keskmiselt kaks nädalat varem kui 2021–2024 aastal. Liivi lahel kadus jääkate kuu keskpaigas.
Päikest paistis Eesti keskmisena 253 tundi, mis annab pikas andmereas 10. koha. Viimati oli sama heldelt päikest 2022. ja 2023. aasta aprillis.
PlutoF põhjal on aprillis tehtud kõige enam vaatlusi metsvindi osas. Järgnevad punarind, laulurästas, musträstas ja kaelustuvi. Ka karusid on rohkelt liikvel.
Autor: Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Miina Krabbi
