Ameerika Meteoroloogia Seltsi iga-aastane raport BAMS (Bulletin of American Meteorological Society) põhineb kuuel andmebaasil (Berkeley Earth, ERA5, GISTEMP, HadCRUT5, JRA-55 ja NOAAGlobalTemp) ja hõlmab Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni WMO regiooni VI, kuhu kuulub peale Euroopa maailmajao ka Lähis-Ida, Väike-Aasia jt. Aastaraportis toodud näidud põhinevad meteoroloogiajaamade ja laevade seireandmetel, riiklike hüdrometeoroloogia-teenistuste ning WMO aruannetel.
Et möödunud aasta ilm meelde jääks, toome järgnevalt ära 2024. aasta kõige olulisemad näitajad Euroopa kohta.
Õhutemperatuur Euroopas 2024. aastal
- 2024. aasta oli maismaa kohal piirkonna pikaajalisest keskmisest ehk normist (1991-2020) soojem keskmiselt 1,26 °C võrra (1,14 °C kuni 1,37 °C võrra, sõltuvalt valitud andmebaasist), mis teeb aastast kõige soojema dokumenteeritud aasta vastavas piirkonnas.
- Regiooni ilmajaamade ja laevade seireandmete interpoleerimisel oli möödunud aasta samuti kõige soojem mõõteajaloos: pikaajalisest keskmisest 0,98 °C võrra soojem mere ja maismaa kohal keskmiselt, 1,32 °C võrra soojem üksnes maismaa kohal.
- Aasta tervikuna oli rekordiliselt soe Kesk-Euroopas (1,9 °C võrra soojem keskmisest), Vahemere keskosas (+1,8 °C) ja Ida-Euroopas (+1,8 °C). Lähis-Idas (+1,3 °C), Türgis ja Lõuna-Kaukaasias (+1,6 °C) oli aasta soojuselt teine, Ibeeria poolsaarel kolmas (+1,1 °C), Lääne-Euroopas (+0,8 °C) ning Põhja- ja Baltimaades (+1,0 °C) neljas. Eestis oli aasta soojuselt seevastu teisel kohal.
- Talvel (detsember 2023 kuni veebruar 2024) domineerisid Põhja-Euroopas keskmisest madalamad temperatuurid (talv oli keskmisest jahedam -1,1 °C võrra; vt joonis 3), mistõttu Euroopa regioonis tervikuna ei kerkinud talv viie soojema sekka. Eriti külm oli põhjapoolsetes riikides jaanuaris, eriti Soomes ja Eestis (anomaaliad ehk kõrvalekalded keskmisest vastavalt -4,3 °C ja -3,2 °C). Rekordiliselt soe oli talv seevastu Vahemeremaades (keskmisest soojem 2,7 °C võrra), Türgis ning Lõuna-Kaukaasias (anomaalia +3,3 °C); soojuselt kolmas Kesk-Euroopas (anomaalia +2,9 °C), Lähis-Idas (+2,2 °C), Lääne-Euroopas (+1,8 °C) ja Ibeeria poolsaarel (+1,5 °C). Enamikus Euroopast kujunes eriliselt soojaks veebruar, Kesk-Euroopas, Beneluxi riikides ja Vahemeremaades koguni rekordiliselt. (Vt Eesti talve kokkuvõte).
- Kevad (märts, aprill, mai) oli rekordiliselt soe vaadeldavas regioonis tervikuna (keskmisest 1,5 °C võrra soojem). Rekordiliselt soe oli kevad Kesk-Euroopas (keskmisest soojem 2,2 °C võrra); soojuselt teisel kohal Vahemere keskosa maades, Türgis ja Lõuna-Kaukaasias (anomaalia +1,8 °C). Temperatuurid ületasid pikaajalist keskmist ka ülejäänud piirkondades, kusjuures enamikus piirkondades kergitasid kevadist keskmist eelkõige märts ja aprill, Põhja- ja Baltimaades seevastu maikuu (vt Eesti maikuu kokkuvõte; ka Eestis oli kevad rekordiliselt soe).
- Suvi (juuni, juuli, august) jätkus Euroopas rekordilise soojusega (regioonis pikaajalisest keskmisest 1,54 °C võrra kõrgema temperatuuriga ehk anomaaliaga) ja temperatuurid ületasid keskmist kõigis piirkondades. Rekordid purunesid Vahemeremaades (normist kõrgem 2,6 °C võrra), Lähis-Idas (anomaalia +2,0 °C), Türgis ja Lõuna-Kaukaasias (+1,9 °C). Ida-Euroopas oli suvi soojuselt teine (anomaalia +2,1 °C), Kesk-Euroopas (anomaalia +1,6 °C) ja Põhja- ning Baltimaades (anomaalia +1,3 °C) soojuselt neljas. Ibeeria poolsaarel ja Lääne-Euroopas jäi suvi normilähedaseks. (vt Eesti suve kokkuvõte).
- Sügis (september, oktoober, november) oli Euroopa piirkonnas soojuselt teine, Ida-Euroopas aga rekordiliselt soe (anomaalia +2,4 °C). Kui Põhja- ja Baltimaades tervikuna oli sügis soojuselt neljas (anomaalia +1,5 °C), siis Soomes ja Balti riikides oli see märksa soojem: Eestis kujunes sügis kõige soojemaks mõõteajaloos. Peamiselt kergitas keskmisi väga soe septembrikuu Ida-Euroopas, Soomes ja Balti riikides (Eestis oli september rekordiliselt soe, anomaalia +3,6 °C. Soe september ja sügis valiti aasta ilmasündmuseks).
Hüdroloogilisi näitajaid 2024. aastal Euroopas
- Aasta sademete summade tasemel joonistus välja kontrast Euroopa ida- ja läänepoolsete piirkondade vahel. Aasta oli pikaajalisest keskmisest ehk normist (1991-2020) enamasti märjem Lääne- ja Kesk-Euroopas ning Ibeeria poolsaarel. Peale Norra ja Taani domineerisid normilähedased või kuivemad olud Põhja- ja Baltimaades, Vahemeremaade lõunaosas ning enamikus Ida-Euroopast, Lähis-Idast ja Väike-Aasiast.
- Talv osutus pikaajalisest keskmisest märjemaks enamikus Lääne-, Kesk- ja Ida-Euroopast (120-150% normist, vt joonis 5). Veelgi niiskemad olud valitsesid Lõuna-Kaukaasias: Aserbaidžaanis esines sademeid koguni 167-250% normist, peamiselt jaanuarikuus. Kuivem oli Euroopa lõuna-, kagu- ja põhjaosas. Norras, Rootsis, Soomes, Islandil ja Eestis sadas kõigest 60-80% normist (samas oli Eestis esimese kvartali jooksul jõgede vooluhulk pikaajalisest keskmisest koguni 60% suurem).
- Kevad jätkus enamikus Põhja- ja Baltimaadest suhteliselt kuivana või normilähedasena, ehkki Taanis oli sademete rohkuselt kolmas kevad vaatlusajaloos (150% normist). Kuude lõikes esines siiski erinevusi: väga märg oli aprillikuu Taanis (ligi kahe normi jagu sademeid), Lätis (197% normist) ja Leedus (172% normist). Eestis sadas aprillis 146% normist. Maikuu oli seevastu Põhja- ja Baltimaades kuivuselt kolmas. Eriti kuiv oli Soomes ja Eestis, kus sadas vaevalt kolmandik normist. Kui Ida-Euroopas oli kevad veelgi kuivem (Ida-Ukrainas sadas 40% normist), siis Lääne- ja Kesk-Euroopas keskmisest märjem.
- Suvel esines sademeid Euroopas normilähedaselt. Kuivemad tingimused esinesid siiski Balkani poolsaarel ja Musta mere ümbruses, märjemad Norras ja Ibeeria poolsaarel. Suvele omaselt esines piirkonniti siiski ränki hoogsadusid, mis põhjustasid äkktulvasid (nt 11. juulil Slovakkias). Põhja- ja Baltimaades (välja arvatud Islandil) oli kõige sajusem juulikuu, Baltimaadesse tõi torm Kirsti väga intensiivseid sademeid (vt allpool).
- Sügist iseloomustasid Euroopas kohati väga rängad ja kestvad sademed (sh torm Boris, vt allpool), eelkõige Kesk- ja Ida-Euroopas, aga ka Itaalia keskosas, Hispaanias ja Norras. Märksa kuivem oli aga vööndis, mis ulatus Iiri- ja Šotimaalt üle Rootsi lõunaosa ja Taani Balti riikideni, Valgeveneni ja Poola põhjaosani. Ainult 60-80% normist sadas ka Vahemere idaosas ja Ida-Euroopa avarustes.
Märkimisväärseid ilmastikusündmusi 2024. aastast
Järgnevalt väike valik raportis toodud arvukatest ilmasündmustest.
- Tormid Henk (2. jaanuaril), Isha (21. jaanuaril) ja Jocelyn (23. jaanuaril) tõid kaasa hukkunuid, üleujutusi ja elektrikatkestusi Ühendkuningriigis ja Iirimaal.
- Jaanuari alguses tabas Põhjamaid külmalaine: Põhja-Rootsis Vittangis langes 5. jaanuaril temperatuur -44,6 kraadini Celsiuse järgi, madalad temperatuurid registreeriti ka Põhja-Soomes Enontekiös (-44,0 °C) ja Norras Kautokeinos (-43,5 °C). Selliseid temperatuure pole sealkandis esinenud 1999. aastast saati. Paljudes jaamades registreeriti vaatlusrekordid (Eestis mõõdeti külmapealinnas Jõgeval 7. jaanuaril minimaalseks õhutemperatuuriks -28,3 °C).
- Jaanuari lõpus ja veebruari alguses tabasid Lähis-Ida ja Vahemere idapiirkondi tugevad sajud, mis tõid kohati kaasa üleujutusi. 22. jaanuarist kuni 5. veebruarini sadas Iisraeli põhja- ja keskosas ligi 15 päeva järjest, mida pole sealkandis täheldatud 1992. aastast saati. Vahemere idaosas tõi äikesepilvede vöönd 12.-15. veebruaril kaasa ulatuslikke üleujutusi ja maalihkeid. Antalyas sadas ööpäevaga 300 mm vihma.
- Torm Ingunn (1. veebruaril), mis tabas Norrat ja Rootsit, oli viimase kolmekümne aasta üks võimsamaid torme: Sømna jaamas Norra rannikul ulatusid puhangud 62 meetrini sekundis.
- Rekordiliselt soojal suvel ja sügisel tabasid Euroopa piirkondi taas äärmuslikud temperatuurid nii päeval kui kohati ka ööl: kuumalaine ajal 6.-24. juulil registreeris üks jaam Bulgaarias üle 40-kraadiseid maksimume üheksa päeva järjest. Vrsacis (Serbias) registreeriti 13. juulil ööpäeva miinimumtemperatuuriks 30,6 °C. Ukrainas kerkis temperatuur juulis rekordiliselt kõrgele paljudes jaamades, sealhulgas Mõkolajivis, kus 16. juulil kerkis temperatuur seni mõõtmata 41,6 kraadini. 24.-31. juulil kerkisid temperatuurid üle 40 °C ka Hispaanias Morón de la Fronteras (43,5 °C) ja Badajozi lennujaamas (43,3 °C). Väga kõrged öised temperatuurid esinesid muu hulgas Zaragozas (28,1 °C) ja Madridis (26,8 °C). Ent harjumatult kõrged temperatuurid esinesid ka näiteks Teravmägedes (augustikuu rekordiline keskmine 11 °C) ja Islandil, kus õhutemperatuur tõusis novembris 23,8 kraadini.
- Juuli lõpus (28-30 juuli) kulges üle Balti riikide lõunatsüklon Kirsti, mis tõi endaga kaasa tugevad vihmasajud, konvektiivsed äikesetormid ja tuulepuhangud. Kalnciemsis (Lätis) sadas ööpäevaga 180 mm vihma (203% juulikuu normist ja 23% piirkonna keskmisest sademete summast). Leedus sadas 12 tunniga üle 80 millimeetri, Eestis ööpäevaga kuni 90 mm (vt ülevaadet siit).
- Septembris esines Kesk- ja Põhja-Portugalis üle tuhande maastikupõlengu, mille tagajärjel sai kahjustada umbes 1350 ruutkilomeetrit ja hukkus vähemalt üheksa inimest.
- Sügist iseloomustasid paljudes piirkondades tugevad vihmasajud. Eriti tugevaks kujunes vihm 29. oktoobril Valencias (Hispaanias), kus sadas tunniga 184,6 mm, kuue tunniga 620,6 mm ja 12 tunniga 720,4 mm vihma. 78 asulas tekkisid üleujutused, mis tõid kaasa vähemalt 224 hukkunut ja majanduskahju, mis ulatus 13 miljardi euroni.
Torm Boris
Raport kirjeldab lähemalt ka septembri keskpaigas Kesk-Euroopat tabanud tormi Boris. Torm kujunes välja Lääne-Euroopast saabunud külma õhumassi tõttu, mis suundus erakordselt sooja Vahemere kohale. Vahemerelt Kesk-Euroopasse kandunud õhuniiskus lõi soodsa pinnase intensiivsete sademete tekkimiseks. Venemaa kohal kanda kinnitanud kõrgrõhuala tõi kagusuunast niiskust Euroopa keskosasse veelgi juurde.
Torm kulges edasi väga aeglaselt, püsides Slovakkia ja Tšehhi kohal mitu päeva ning põhjustas väga intensiivseid sadusid ja nendega kaasnevaid üleujutusi. Sarnased ilmastikumustrid on Kesk-Euroopas suhteliselt haruldased (5% juhtudest Tšehhis ja Austrias), kuid on ajalooliselt kaasa toonud tugevaid üleujutusi (näiteks 1997. ja 2002. aastal).
Peamiselt 12.-15. septembril purunesid mitmed riiklikud sajurekordid. Paljudes kohtades ületasid sademete summad 200 mm. Alam-Austrias sadas kohati 300-400 mm vihma, mis ületas seniseid rekordeid kahekordselt. Enamik Põhja-Austriast koges kõige vihmasemat viit päeva vaatlusajaloos. Tšehhis ületasid sademed paiguti 500 mm, kusjuures 14. septembril registreeriti ööpäevaste sademete riiklik rekord 385,6 mm. Kõnealused viis päeva tõid antud piirkonnas kaasa kõrgeimad sademete summad kui mis tahes varasem viispäevak alates 1950. aastast. Statistilises mõttes esineb selliseid nähtusi kord saja aasta kohta.
Huvitav oli ka temperatuuri alanemine seoses Arktilise õhumassi sissetungiga Kesk-Euroopasse. Austrias sadas 600 m kõrgusel lund ja paljudes jaamades mõõdeti rekordilised lumekõrgused. 13. septembril registreeris üks ilmajaam Viinis õhutemperatuuri maksimumiks 8,5 °C.
Üleujutusi ja maalihkeid esines Kagu-Saksamaal, Lõuna-Poolas, Tšehhis, Austrias, Slovakkias, Ungaris ja Rumeenias. Kõige enam mõjutatud olid Doonau, Oderi ja Elbe jõgikonnad. Hukkus vähemalt 27 inimest, ehkki rõhutatakse, et tänu varajase hoiatuse süsteemidele on ohvrite arv tugevalt langenud. Torm mõjutas 2 miljonit inimest ja majanduslikud kahjud ulatusid mitme miljardi USA dollarini.
Vaata ka Eesti Meteoroloogia aastaraamat 2024 ja Hüdroloogiline aastaraamat 2024.
