Möödunud maikuu oli üks soojemaid, eriliselt päikeseline ja väga kuiv. Kui kuu esimesel kolmandikul esines veel mitmel pool öökülma, siis kuu lõpus jõudis Eestisse esimene soojalaine.
Maikuu esimesel kolmandikul esinenud tugev öökülm kahjustas mitmel pool külmaõrnu taimi. Kuu kõige madalam õhutemperatuur registreeriti Jõgeval 9. mail, mil öine miinimum langes -5,7 kraadini. Kuu teisel poolel valitses kõikjal suvine soojus. 23. mail jõudis Eestisse selle aasta esimene kuumalaine, mis kestis kuu lõpuni. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis mitmel pool kolmel kuni üheksal järjestikusel päeval 27 kraadini või kõrgemale. Kõige kõrgem õhutemperatuur registreeriti 31. mail Narvas, mil termomeetri näit küündis 29,9 kraadini. Pikalt kõrgel püsinud õhutemperatuur tõi Ristna ilmajaamale uue mai soojarekordi – 28,2 kraadi, mis mõõdeti 28. mail.
Kuu keskmine õhutemperatuur oli 13,7 kraadi ehk 3,2 kraadi pikaajalisest keskmisest kõrgem. Pikas vaatlusereas on see soojuselt teise koha vääriline tulemus. Mai on veel soojem olnud 2018. aastal (14,4 kraadi).
Sademeid oli mais kõikjal väga vähe, vaid üksikutes kohtades oli üle poole sajunormi. Kõige kuivem oli Sõrves, kus sadas kuu jooksul vaid 1,1 mm. Kõige enam sai vihmavett Valga – 41 mm ehk 77% normist. Sajusemad kohad olid ka Väike-Maarja, Tooma ja Kuusiku (31,6–25,4 mm), kus küll valdav osa vihmast sadas 29. mail. Kõige kuivemad piirkonnad olid lisaks Sõrvele ka Ruhnu, Tõravere ja Ristna (1,7–2,7 mm). 30. mai seisuga oli Ristnas sadanud vaid 0,2 mm, kuid kuu viimasel päeval tuli paar tilka lisaks. Erinevalt teistest seirejaamadest ei jõudnud kuu lõpu sajud Ruhnuni ja seal püsis kuiv alates 11. maist. Narva, Türi, Sõrve ja Vilsandi jaoks oli tänavune mai läbi aegade kõige kuivem.
Kuu viimasel kolmandikul sadas hoogvihma sekka ka rahet, mis lõhkus õrnemaid taimi ja muutis lühemaks ajaks maa valgeks. Eesti keskmine sajuhulk oli 12 mm ehk 29% normist. Pikas vaatlusreas on see kuivuselt 2.–4. tulemus. Veel kuivem oli mai 1971. aastal ja sama kuiv oli 2023. ja 1947. aastal.
Äikesega päevi oli 10, kõige enam oli pilv-maa välkusid 31. mail – 2 881.
Mais jagus kõikjale eriliselt palju päikest – päikeseta ei möödunud ükski päev. Eesti keskmisena oli päikest 390 tundi, mis on 137% normist ja alates 1961. aastast teine tulemus. Mai on veel päikselisem olnud 2018. aastal, kui päikest paistis 408 tundi.
Maikuu maksimaalseimad UV-indeksi väärtused mõõdeti jaamades kuu teisel poolel, kuid peaaegu terve kuu jooksul jäid ööpäeva maksimaalsed UV-indeksi väärtused 5 ümbrusesse või üle selle. 2024. aasta maikuu maksimaalseim UV-indeksi väärtus 6.2 mõõdeti Roomassaares ja Tartu-Tõraveres 31. mail (mai 2023 maksimum väärtus 7.1, Tallinn-Harku). Teistes jaamades (Pärnu, Tallinn-Harku ja Haapsalu) mõõdeti selle aasta maikuu UV-indeksi maksimum väärtuseks 6.1 ja 6.0
Autorid: Keskkonnaagentuuri ilmavaatluste osakonna juhataja Miina Krabbi ja juhtivspetsialist Külli Loodla
