Kui meie eelmine blogipostitus rääkis sellest, kuidas netojuurdekasvu ja raie tasakaal on vaid üks jätkusuutlikku metsamajandust kirjeldav näitaja ning et selle mõistmiseks tuleks seda vaadelda pikaajalises vaates, siis tänases sissekandes selgitame, mida tähendab jätkusuutlik raiemaht?
Klassikaliselt vaadeldakse raievõimalusi metsa korraldamise juhendi lisas olevate arvestuslangi arvutamise valemite põhjal. Detaile näeb valemitest, aga kolme enamkasutatud langi lühikirjeldused on järgnevad:
- küpsusraie ehk küpsuslank – eeldatakse, et kõik praeguseks küpsusvanuse saavutanud puistud raiutakse lähima kümne aasta jooksul;
- raie arvestuslangi järgi ehk arvestuslank – mõistlik kasutusmäär arvestades puistute vanuselist jagunemist praegu ja lähimatel aastakümnetel;
- ühtlane raie ehk ühtlase kasutuse lank – keskmine aastane kasutusmäär kogu raieringi jooksul. Raieringi pikkuse määrab ära raievanus, hall-lepikutel on raiering 30, männikutel peaaegu 100 aastat. Teoreetilises vaates raiudes ühtlase kasutuse järgi uuendusraiete pindala ajas ei muutu. Praktilisemas vaates muutub aga pindala tulenevalt küpsuskriteeriume ületava metsa olemist (ebaühtlase vanuselise jaotuse korral tuleks sama raiepindala hoidmiseks raiuda ka nooremaid metsi).
Valemid on loodud eelkõige puidukasutuse seisukohalt, kuid neid saab käsitleda ka laiemalt. Lankidel on erinev ressursikasutuse eesmärk ja see ei tähenda, et raiemaht on pidevalt ühesugune, vaid et sõltub metsade vanuselisest ja puuliigilisest jaotusest. Erinevad langid optimeerivad erinevaid eesmärke. Kõikide lankide arvutus toimub läbi pindala, maht lisatakse neile juurde hiljem.
Küpsuslank paneb rõhu efektiivsele puidukasutusele, ühtlase kasutuse lank aga ühesugusele uuendusraiete pindalale. Samuti väldib ühtlase kasutuse lank suuremat ühele perioodile koondunud negatiivset ökoloogilist mõju. Samas arvestab ühtlase kasutuse lank vähe metsade vanuselist struktuuri, mis paratamatult tähendab ebaühtlase vanuselise jaotuse korral puiduressursi vähemefektiivset kasutust. Kompromissina on kasutuses nn arvestuslangi stsenaarium, kus eeldatakse, et paarikümne aasta perspektiivis saame raiuda samas mahus puitu (tavaliselt I–III vanuslank). Üldjuhul käsitletakse jätkusuutliku raiemahuna ühtlast kasutust või arvestuslanki. Üldiseks eesmärgiks on võetud liikumine ühtlase vanuselise jaotuse ja seega ka ühtlase kasutuse suunas.
Kõiki eelnimetatud lanke arvutatakse pidevalt uuesti ning tegelikult ei eeldata sama mahu säilimist üle 5–10 aasta. Metsa vanuselisest jaotusest tulenev muudab vähesel määral isegi ühtlase kasutuse lanki. Ehk tegemist on metsade olemist ja selle muutustest tuleneva „libiseva“ mudeliga.
Kõikide eelnimetatud lankide arvutus sõltub nii majanduskategooriate jaotusest, puuliigilisest jaotusest kui ka kehtivatest raiereeglitest. Kui midagi neist muutub, muutub automaatselt ka langiarvutuse tulemus. Praeguse metsade olemi (SMI2024) korral oleks järgneva kümnendi ühtlaseks kasutuseks 10,1 mil m3, arvestuslangi stsenaariumi korral võiks raiuda 11,9 mil m3 ning küpsuslangi korral 17,0 mil m3. Ühtlase kasutuse stsenaarium jääks ka hilisematel kümnenditel 9,5–10 mil m3 vahele, teiste stsenaariumite korral väheneks maht esialgu natuke rohkem (8–9 mil m3 juurde), aga lõpuks jõuaks samuti ühtlase kasutusega samale tasemele. See on aga matemaatiline vaade, praktikas sõltub palju omanike nägemustest ja vajadustest. Meil on palju metsaomanikke, kel puudub huvi oma metsa majandada või teeb ta seda vähendatud ulatuses. Eksperthinnanguna võib arvata, et lähima viisaastaku raiemaht jääb ühtlase kasutuse ja arvestuslangi vahele. Hiljem langeb maht aga ühtlase kasutuseni ja edaspidi ka alla selle.
Kuidas raiuda?
Raie ökoloogilise mõju osas on mõistlikes piirides varieeruvast raiemahust olulisemaks küsimuseks „kuidas“ raiuda? Mitmed ökoloogilistel põhjustel seatud piirangud on olemas metsaseaduses: maksimaalse raielangi suurus, säilik- ja seemnepuude jätmine, rööbaste vältimine puidu väljaveol, loodusliku järelkasvu säilitamine, vääriselupaikade majandamata jätmine, erinevad piiravad raiekriteeriumid. Lisaks saab omanik alati ise täiendavalt raie ökoloogiliselt negatiivset mõju vähendada: siduselemendid metsatukkade vahel, puhverribad tee kõrval, suuremad säilik-ja seemnepuude tukad, jämedate surnud puude langile jätmine, sirgete piiride vältimine, pesitusajaga arvestamine, raiete ühele alale kontsentreerumise vältimine jms. Samuti on oluline milliseks metsaomanik oma metsa kujundab/laseb kujuneda. Kas tegemist on üheliigiise metsaga või esineb ka kaaspuuliike. SMI andmed näitavad selget metsade puuliigilise mitmekesisuse kasvu.
Kõik eelnimetatu on näiteks kasutusel ka RMK majandamispraktikates. Ainult majanduslikus vaates on nendel tulukust vähendav mõju, samas mitmekesisusele mõjuvad nad positiivselt. Samuti ei saa unustada suurt osa metsamaast, mis on mittemajandatav või kaetud eelkõige looduskaitseseadusest tulenevate täiendavate piirangutega. Kõikide eelnimetatud piirangute eesmärk on vähendada ja kompenseerida otseselt raiemahust ja raiepindalast tulenevat negatiivset ökoloogilist mõju.
Raiemaht on oluline ka kasvuhoonegaaside inventuuri ja LULUCF vaates. Seal tuleb raiemahu osas paratamatult eristada kaugemaid ja lühemaid eesmärke. Lühemas vaates täidame kindlasti eesmärke paremini ühtlase kasutuse korral, kaugemas vaates on sobilikum arvestuslank. Tegelikkuses jääb meie raiemaht ilmselt kahe eelnimetatud vahele.
Autorid: Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialistid Madis Raudsaar ja Mati Valgepea
